2-12-49110 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-12-49110 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2013, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Hagi hind Aarne Lõhmus AS Statoil Fuel

) § 1043 kohaselt, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning vastavalt

§ 1045

lg 1 p 5, kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. Lähtuvalt

§ 127

lg 1 ja lg 4, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128lg 1 ja lg 2 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline.

Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Lähtuvalt

§ 136

lg 1, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana.

§ 104

lg 1 ja lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohus leiab, et hageja kahju on tõendatud kliendikaardilepingu ja lisadega (t.l.-15-17), arve nr 1030438117 ja tehingute väljavõttega (t.l.-18), arve nr 1030446454 ja tehingute väljavõttega (t.l.19), panga kinnitusega (t.l.-52), hageja kinnitusega (t.l.-53) ja teleteenuste lepinguga (t.l.-59). Hageja tõend - panga teade (t.l.-62) on vastuolus kostja poolt esitatud Skype vestluse väljatrükis (t.l.-33-35, tõlge t.l.-39-40,43) sisalduva vestluse asjaoludega. Kohus järeldab, et hageja tõend - panga teade (t.l.-62) ei välista kostja poolt pangakoodide edasiandmist kolmandale isikule. Kostja tõendist - Skype vestluse väljatrükk (t.l.-33-35, tõlge t.l.4

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele ning vastavalt

§ 101

lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,

§ 108lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustust täitmist.

Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude osas tuleb hagi rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitis 594,33 eurot. Viivis Hageja nõuab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 240,10 eurot ja edasiulatuv viivis alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 167,57 eurot. Lähtuvalt

§ 113

lg 1 ja lg 2, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Vastavalt

§ 94

lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 5

§ 113lg märgitud intressimäär muutus alates 15.

aprillist 2013 seitsmelt protsendilt kaheksale, tuleb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (

RS) § 2 alusel kuni

1. aprillini 2013 arvestada viivist enne
2. aprilli 2013 kehtinud

§ 94lg 1 alusel.

Kohus leiab, et viivis alates

1. novembrist 2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni
2. juulil 2013 moodustab kokku 32,26 eurot, edasiulatuv viivis tuleb välja mõista kostjalt alates
3. juulist 2013 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
4. jaanuari ja
5. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, sealjuures viivise summa ei tohi ületada 165,57 eurot. Hagi lahend Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis 594,33 eurot ja kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 32,26 eurot, kokku 626,59 eurot ning viivis tagastamata põhivõla summalt (seisuga kuni
6. juuli 2013 moodustab põhivõlg 594,33 eurot) alates
7. juulist 2013 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
8. jaanuari ja
9. juulit, millele lisandub 8 protsenti aastas, sealjuures viivise summa ei tohi ületada 165,57 eurot. Hagi hind Hagiavalduse kohaselt on hageja nõudeks välja mõista kostjalt põhivõlg 594,33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 240,10 eurot ning viivis edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 165,57 eurot. TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Lähtuvalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Vastavalt TsMS § 134 lg 1, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Hageja nõudeks on põhinõue 594,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 240,10 eurot ja edasiulatuv viivis mitte rohkem kui 165,57 eurot, mis on väiksem kui ühe aasta ühe aasta eest arvestatud viivise summa 347,09 eurot ning seetõttu arvestab kohus hagihinna määramisel hageja poolt vähendatud edasiulatuva viivise summat. Hagihind kujuneb 594,33 + 240,10 + 165,57 = 1000 eurot. Kohus leiab, et hagihind moodustab 1000 eurot. 6