Obsah (8)

§ 1§ 6§ 163§ 182§ 153§ 57§ 2§ 4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-934 Otsuse kuupäev 29.08.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Olev Raudsepa kaebus avalik-õiguslikus suht

) § 1 tähenduses. 21.05.

1. a kohtumäärusega võeti O. Raudsepa kaebus menetlusse. Kaebuse põhjendused
2. Kaebaja leiab, et ta on perioodidel 28.06.
3. a – 31.05.
4. a ja 01.11.
5. a – 31.12.
6. a teinud sisuliselt riikliku järelevalve tööd. Maaparanduse valitsused olid riigi eelarvest rahastatud ja otseselt ENSV Ministrite Nõukogu Riiklikule Maaparanduse ja Veemajanduse Komiteele allunud riigiasutused. Nende ülesanded on loetletud
7. a kehtestatud ja 31.07.
8. a uuendatud maaparanduse valitsuse põhimääruses.
9. Maaparanduse Valitsuste ülesanneteks oma tööpiirkonnas oli maaparanduse veemajandusalase töö juhtimine, koordineerimine ja kontroll. Maaparanduse Valitsustel oli õigus kontrollida maaparandustööde plaanide täitmist ja maaparandustööde kvaliteeti vastavalt kehtivatele maaparandustööde tehnilistele nõuetele ja eeskirjadele ENSV-s, panna seisma ettevõtteid või nende osakondi ning teha ettekirjutusi, määrata veeressursside kasutamise ja kaitse eeskirjade rikkujaile administratiivkorras rahalisi trahve, mis iseloomustab ametlikku tegevust. Maaparanduse Valitsuse kohustustest ja õigustest nähtub, et tegemist oli haldusorganiga haldusmenetluse seaduse tähenduses. Maaparandusbüroodes töötati vana põhimääruse alusel kuni
10. aastani. 16.05.
11. a jõustus maaparandusseadus ning seaduse alusel kinnitas Vabariigi Valitsus 12.12.
12. a määrusega nr 456 „Riikliku maaparandusteenistuse ülesannete, struktuuri ja juhtimise korralduse kinnitamine“ riikliku maaparandusteenistuse ülesanded, struktuuri ja juhtimise korralduse. Selle määruse p 1 kohaselt oli riikliku maaparandusteenistuse ülesandeks maaparandusstrateegia ja vastavate juhendite, eeskirjade väljatöötamine ning riiklik järelevalve nende üle. Piirkondlikud maaparandusbürood korraldasid riiklikku järelevalvet, väljastasid ehituslube, olles Põllumajandusministeeriumi allasutused maakonnas. 05.08.
13. a jõustunud põllumajandusministri 21.07.
14. a määrusega nr 28 „Maaparandusbüroode põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud Võru Maaparandusbüroo põhimääruse kohaselt oli nimetatud maaparandusbüroo Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev ministeeriumi hallatav riigiasutus ning maaparandusbüroo põhiülesandeks oli maaparandussüsteemide rajamise ja korrashoidmise korraldamine oma tööpiirkonnas. Büroo haldas riigile kuuluvaid maaparandussüsteeme ja korraldas riigi poolt korrastatavate eesvoolude hooldustöid ning pidas maaparandussüsteemide registrit. Maaparandusbürool oli õigus teha ettekirjutusi seoses maaparandussüsteemide korrashoiu kontrollimisega ja määrata rahatrahve vastavalt haldusõigusrikkumiste seadustiku sätetele.
15. Kaebaja on seisukohal, et maaparandusvalitsused on Vabariigi Valitsuse 02.01.
16. a määrusega nr 1 kehtestatud „Nende endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ loetelus kirjas kui riiklikud valitsused (punkt 12). 2 Võru Maaparandusvalitsuses oli kaebaja tööülesandeks kindlaksmääratud tööpiirkonnas Vastseliina jaoskonnas riikliku järelevalve teostamine maaparandusobjektide rajamisel, riiklike plaaniülesannete täitmine riigi poolt korrashoitavate ühisveevoolude hooldamisel, aruandluse esitamine majandite poolt tehtavate kuivendussüsteemide hooldus- ja remonditööde kohta, nende tööde nõuetele vastavuse kontrollimine ja vajadusel ettekirjutuste tegemine. Peale selle täitis kaebaja tehnilise järelevalve ülesandeid kõigi vihmutusobjektide ehitamise ja ekspluatatsiooni alal Võru ja Põlva rajoonis, kontrollides ehitus- ja ekspluatatsioonitööde nõuetele vastavust mõlemas rajoonis ainuisikuliselt. Tema töö ametiisikuna on kirjas paljudel dokumentidel, maaparandustööde päevikutes ja ekspluatatsiooni võtmise aktidel. Ta täitis kogu aeg jaoskonna juhataja ühtesid ja samu tööülesandeid olenemata erinevatest ametinimetustest. Alates 01.01.
17. a töötab kaebaja Põllumajandusametis ning tema tööülesanded enne ja praegu on täpselt samad. Ta jäi tööle samasse kohta, ametijuhendit ei muudetud. Kaebaja soovib võrdset kohtlemist metsandustöötajatega, kes ei olnud samuti avalikus teenistuses 01.01.
18. a jõustunud

i alusel, kuid kelle töötamist on hiljem käsitletud avaliku teenistusena.

1. Kaebaja palub tunnistada tema töötamine 28.06.
2. a – 31.05.
3. a ja 01.11.
4. a – 31.12.
5. a Võru Maaparandusvalitsuses vaneminsener-jaoskonna juhatajana, I kategooria insenerina ja jaoskonna juhatajana avalik-õiguslikuks suhteks

§ 1tähenduses.

Tema huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks on see, et avaliku teenistuse staaži pikkus määrab tulevikus tema pensionilisa suuruse. Sotsiaalkindlustusameti seisukoht 7.

jõustus 01.01.1996. a.

§ 6

lg 1 kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik.

§ 163

lg-st 1 tuleneb kohustus vormistada kahe kuu jooksul alates

jõustumisest töölepingu alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse tagasiulatuvalt alates seaduse jõustumisest. Olev Raudsepa tööraamatu kannete 8-16 kohaselt asus ta 28.06.

1. a tööle Võru Maaparanduse Valitsuse vaneminsener-jaoskonnajuhataja ametikohale ja tööleping lõpetati 31.12.
2. a. Seega ei nimetatud Olev Raudseppa

§ 163alusel teenistusse ja ta jätkas töötamist töölepingu alusel.

Olev Raudsepp ei olnud seisuga 01.01.1996. a teenistuses. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib

§ 182, mille kohaselt isikule, kes 01.01.1996.

a oli teenistuses, arvatakse

§ 153

p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne

jõustumist riigi või kohalikus omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes.

§ 182

lg 2 kohaselt riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt

§ 153

punktile 1 ja

§ 182

lõikele 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Eelnimetatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.01.

1. a määrusega nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka”.
2. Peale kohtuistungil tunnistajate ülekuulamist ja istungil esitatud täiendavate dokumentidega tutvumist, leidis Sotsiaalkindlustusamet, et sisuliselt teostas Olev Raudsepp riikliku järelevalve 3 funktsiooni. Sotsiaalkindlustusamet ei vaidle vastu, kui kohus tuvastab avalik-õiguslikus suhtes juriidilise fakti. Põllumajandusministeeriumi seisukoht
3. Käesolevas haldusasjas sisaldus Vabariigi Valitsuse 02.01.
4. a määrusega nr 1 kehtestatud „Nende endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ loetelus punktis 12 riikliku valitsusena maaparandusvalitsus, kus kaebuse esitaja töötas ja seega on täitevvõim leidnud, et maaparandusvalitsuses töötatud aeg on arvestatav avaliku teenistuse staaži hulka.
6. juunist
7. a reorganiseeriti maaparandusvalitsused maaparandusbüroodeks maakondades ning seetõttu ei saa eeltoodud loetelu kohaselt avaliku teenistuse staažina arvesse võtta maaparanduse valitsuste
8. juunil
9. a toimunud reorganiseerimisele järgnevat aega (kuni
10. jaanuarini
11. a, kui maaparandusbürood korraldati ümber ja moodustati Põllumajandusamet). Asjakohase õigusnormi puudumise tõttu ei ole isikul oma õiguste kaitseks muud võimalust kui tuvastamiskaebusega kohtu poole pöörduda. Seetõttu leiab Põllumajandusministeerium, et kohtuasi tuleb lahendada sisuliselt, haldusasjades nr 3-414/01, 3-749/2001 ja 3-874/2001, aga ka 3-12-2639 tehtud otsustega sarnaselt analoogia korras. Tuvastamist vajab avalik-õigusliku suhte olemasolu töötamisel maaparandusbüroos ajavahemikul 01.06.
12. a kuni 31.12.
13. a.
14. Põllumajandusministeerium on seisukohal, et maaparandusvalitsustes ja hiljem maaparandusbüroodes täideti avaliku võimu ülesandeid (mis oli ka üheks põhjuseks maaparandusbüroode hilisemaks ümberkorraldamiseks Põllumajandusametiks), mistõttu võisid ka teatud töötajad faktiliselt täita selliseid tööülesandeid, mis eeldasid avaliku võimu volitusi ning seetõttu võib olla põhjendatud avaliku võimu ülesannete täitmist eeldanud ametikohtadel töötanud töötajate töötatud aja arvestamine avaliku teenistuse staaži hulka. Põllumajandusministeerium on seisukohal, et avaliku võimu teostamise ülesanneteks maaparanduse valdkonnas on eelkõige riikliku järelevalve tegemise, halduskaristuste määramise ja riikliku sunni kohaldamise ülesanded. Ka 01.04.
15. a jõustunud uues

is on avaliku võimu teostamise ülesanne riikliku järelevalve teostamine ja süütegude menetlemine, mida saab täita üksnes ametnik. Põllumajandusministeerium on seisukohal, et otsustamaks, kas töötamine on avalik teenistus

i mõistes ei piisa üksnes õigusakti sätetest lähtumisest, vaid oluline on ka isiku töötamise ajal kehtinud faktilise olukorra tuvastamine.

1. Seega, kui on tõendatud, et ajavahemikul 28.06.
2. a – 31.05.
3. a ja 01.11.
4. a – 31.12.
5. a Võru Maaparanduse Valitsuses ja Võru Maaparandusbüroos vaneminsener-jaoskonna juhatajana, I kategooria insenerina ja jaoskonna juhatajana töötatud aeg on töötamine avalikus teenistuses ning kui on tõendatud, et kaebaja teostas avalikku võimu täites riiklikku järelevalve ülesandeid, ei vaide Põllumajandusministeerium kaebuse rahuldamisele vastu. Kohtu seisukoht
6. Käesolevas asjas on Olev Raudsepp esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse, paludes tuvastada, et ta täitis perioodidel 28.06.
7. a – 31.05.
8. a ja 01.11.
9. a – 31.12.
10. a avaliku võimu ülesandeid ja oli seisuga 01.01.
11. a (

-i 4 jõustumine) ametnik, kes teostas riiklikku järelevalvet, s.o ta oli teenistuses riigitööl

§ 1tähenduses.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et halduskohus on pädev kohus tuvastamaks pensioni saamise õigust puudutavaid juriidilisi fakte.
2. Käesolevas asjas ei ole tegemist vaidlusega pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamise üle, vaid väidetava avaliku teenistuse staaži üle, millest olulisel määral (10-50%) sõltub kaebaja pensioni suurus (kuni 31.03.
3. a kehtinud

§ 57lg 1 redaktsioon).

1. Käesolevas asjas palub kaebaja tuvastada, et ta täitis perioodidel 28.06.
2. a kuni 31.05.
3. a ja 01.11.
4. a kuni 31.12.
5. a avaliku võimu ülesandeid ja teostas riiklikku järelevalvet ja et ta oli seisuga 01.01.
6. a (

-i jõustumise ajal) ametnik, kes täitis avaliku võimu ülesandeid ja teostas riiklikku järelevalvet ning oli seega avalikus teenistuses

-i mõistes. 17. Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebajale vajalik seetõttu, et ta soovib saada pensioni, mille suurus oleneb avaliku teenistuse staaži pikkusest.

§ 153p 1 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana.

§ 182

lg 3 kohaselt ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi

1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja ametikohad eelnimetatud loetelus ei sisaldu ja seega on tuvastatud, et tuvastamisnõude esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
2. Kaebaja ja kaasatud isikud ei vaidle faktiliste asjaolude üle, mis puudutavad kaebaja töö- või ametikohti (asutused, ametinimetused, perioodid). Nimetatud asjaolud on dokumentaalselt tõendatud toimikus olevate materjalidega. Kaebaja töökäik Võru Maaparanduse Valitsuses ja Võru Maaparandusbüroos on toodud kaebaja seisukohtades ja esitatud dokumentides ning kohus ei korda seda.
3. Samuti on kaebaja ja kaasatud isikud ühel meelel selles, kuidas on toimunud maaparandusvalitsuste loomine, reorganiseerimine ning kinnitamine ja kohus ei pea vajalikuks seda üle korrata.
4. Põllumajandusministeerium on seisukohal, et otsustamaks, kas töötamine on avalik teenistus

-i mõistes, ei piisa üksnes õigusakti sätetest lähtumisest ja kohus nõustub sellega, et oluline on tuvastada isiku töötamise ajal kehtinud faktiline olukord.

1. Sotsiaalkindlustusamet ei vaidle vastu, kui kohus tuvastab, et kaebaja sisuliselt teostas riikliku järelevalve funktsiooni ehk kohus tuvastab avalik-õiguslikus suhtes juriidilise fakti.
2. Järelikult tuleb esmalt tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu kaebaja ja Võru Maaparandusbüroo vahel

-i jõustumise hetkel, s.o 01.01.1996. a. 5 23.

§ 57lg 1 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaažile. Enne

-i jõustumist (01.01.1996. a) omandatud tööstaaži lisamist teenistusstaažile, mis annab kooskõlas

§-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib

§ 182. Kuni 27.01.2001.

a kehtinud

§ 182

redaktsiooni kohaselt oli võimalik varasema tööstaaži hulka arvata üksnes

§ 182lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.

a määruses nr 1 nimetatud asutustes ja ametikohtadel töötatud aeg. Selle määruse loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid, riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused. Loetelus ei ole nimetatud asutustele allunud ettevõtteid, asutusi ega organisatsioone. 27.01.2001. a jõustunud

-i muutmise seadusega muudeti

§ 182lõiget 1.

Seadusemuudatuse kohaselt arvati

§ 153punktis 1 sätestatud tegevuste hulka (so.

teenistuse hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes) ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg. Seega on kuni viimase ajani

§ 182

kui tervikut käsitletud laiemalt Vabariigi Valitsuse õigusaktides kui ka kohtupraktikas. Aastal 2002 vormistati avaliku teenistuse alla Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud metsandusala töötajad. Vabariigi Valitsuse 19.03.

1. a määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.
2. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.
3. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates

muutmise seaduse jõustumisest. Seega on tuvastatud, et pensionilisa saamiseks ei pea isik ilmtingimata olema teenistuses 1996. aastal. 24. Vastavalt

§ 1lg-le 1 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Sama paragrahvi lg 2 järgi riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel.

§ 2lg 2 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) kohaselt ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Tulenevalt

§ 4lg-st 1 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutusteks valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Sama seaduse § 39 lg 2 kohaselt on valitsusasutused ametiasutusteks

§ 2mõttes (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis). Seega selleks, et lugeda kaebaja töötamine kõnealustel perioodidel avalikuks teenistuseks peaks ta olema täitnud avalik-õiguslikke ülesandeid riigieelarvest finantseeritavas, täidesaatvat riigivõimu teostanud (täidesaatva riigivõimu volitustega) asutuses. Asjas on leidnud kinnitust, et Võru Maaparanduse Valitsus (ka Võru Maaparandusbüroo) oli riigieelarvest finantseeritav asutus. 6 Maaparandusvalitsuste põhimäärustest tulenevalt oli kaebaja ülesanneteks oma tööpiirkonnas maaparanduse veemajandusalase töö juhtimine, koordineerimine ja kontroll. Nende ülesannete täitmiseks oli maaparandusvalitsustel muu hulgas kohustus planeerida ja kooskõlastada objektide lõikes maaparandustööde plaanid; finantseerida ja võtta vastu maaparandustööd, kinnitada turba realiseerimise ja muldade lupjamise plaanid; teostada järelevalvet maaparandussüsteemide ekspluatatsiooni üle; kontrollida parandatud maade sihipärast kasutamist; kontrollida ja koordineerida vee ratsionaalse kasutamise ja kaitsega seotud objektide ja seadmete kasutamist; anda lubasid pinna- ja põhjavee ressursside kasutamiseks jne. Maaparandusvalitsustel oli muu hulgas õigus koostada ja kinnitada projekt-eelarvelist dokumentatsiooni ja tiitelnimestikke; kontrollida maaparandustööde plaanide täitmist ja maaparandustööde kvaliteeti, panna seisma ettevõtteid või nende üksikuid osi ning teha kohustuslikke ettekirjutusi ja määrata veeressursside kasutamise ja kaitse eeskirjade rikkujaile administratiivkorras rahalisi trahve. Seega ilmneb maaparandusvalitsuste ülesannetest, kohustustest ja õigustest selgelt, et tegemist oli haldusorganiga haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 tähenduses (seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik), mis teostas oma põhiülesannete kohaselt täidesaatvat riigivõimu. Maaparandusbürood aga jätkasid maaparandusvalitsuste tööfunktsioonide täitmist. 25. Kaebaja töötas

§ 1

lg 2 märgitud riigiametis mitmete ametinimetustega, tal oli oma ametijuhend ja ametikirjeldus ning talle oli väljastatud tegevuslitsents ja volitus niisuguste teenistusülesannete täitmiseks, mis on iseloomulikud avalikele teenistujatele (ametnikele). Toimikus olevate tõenditega on tõestatud, et kaebaja töötamine Võru Maaparanduse Valitsuses ja Võru Maaparandusbüroos ajavahemikel 28.06.1979. a – 31.05.2000. a ja 01.11.2000. a – 31.12.2009. a on sisuliselt käsitletav avalik-õigusliku suhtena ja avaliku teenistusena

-i mõistes. Kohus seega kontrollis ja tuvastas üksnes avalik-õigusliku suhte olemasolu (mitte isiku vastavust ametnikule esitatavatele nõuetele). 26.

§ 1(kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) kohaselt on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Maaparandusseaduse § 64 lg 1 kohaselt teostab maaparandusbüroo töötaja riiklikku järelevalvet. On tõendatud, et kaebaja kui maaparandusbüroo töötaja tegi riiklikku järelevalvet. Maaparandusseaduse § 65 lg 2 kohaselt peab asutuse töötaja enne järelevalve toimingu tegemist esitama ametitõendi. Kaebaja ametitõendi koopia asub toimikus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 lg 1 kohaselt konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve teostamisel teevad ettekirjutisi ning annavad otsuseid ministeeriumide riikliku järelevalve ametnikud, ameti või inspektsiooni peadirektor, samuti ameti või inspektsiooni ja nende kohalike ametiasutuste riikliku järelevalve ametnikud. Seega sai järelevalvet teostada ainult ametnik, s.o teenistuses olev isik ja kohus teeb järelduse, et kaebaja oli seisuga 01.01.1996. a teenistuses ja see jätkus kuni 31.12.2009. a. Kaebaja teostas avaliku võimu ülesandeid maaparanduse valdkonnas – teostas riiklikku järelevalvet, määras halduskaristusi ja kohaldas riiklikku sundi. Ka 01.04.2013. a jõustunud uues

-is on riikliku järelevalve teostamine ja süütegude menetlemine avaliku võimu teostamine, mida saab teha ainult ametnik. Kaebaja täitis Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 mõttes ülesandeid, mis on omased ainult valitsusasutuse ametnikule, s.o avalikule teenistusele. Kaebaja teostas Võru Maaparanduse Valitsuses ja Võru Maaparandusbüroos riiklikku järelevalvet, aga seda said teostada ainult Vabariigi Valitsuse 7 asutuste ametnikud. Selle vastuolu kõrvaldamiseks muudetud alates 01.01.

1. a olukorda ja Maaparandusbürood reorganiseeriti ning anti üle Põllumajandusministeeriumile. Kaebaja töötab nimetatud ajast Põllumajandusministeeriumi alluvuses ja tal on samad tööülesanded ja kohustused, mis tal olid varasemalt ning see töökoht on avaliku teenistuse ametikoht. Seaduse tasandil ei olnud reguleeritud kaebaja töötamist perioodil 01.01.
2. a kuni 31.12.
3. a ja kaebajal oli ainult kohtu kaudu võimalik tuvastada seda, kas ta oli avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes.
4. Tunnistajate Ain Kirotari ja Kaljo Kägo ütlustega (t.l 68-70), samuti toimiku materjalidega on täielikult tõendatud, et kaebaja teostas Võru Maaparanduse Valitsuses ja Võru Maaparandusbüroos töötades faktiliselt riiklikku järelevalvet, teostas avalikku võimu oma ülesannete täitmisel, seega täitis ametniku ülesandeid ning seetõttu tuleb kaebus rahuldada.
5. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja oli seisuga 01.01.
6. a avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes ning perioodidel 28.06.
7. a – 31.05.
8. a ja 01.11.
9. a – 31.12.
10. a (töötades Võru Maaparanduse Valitsuses van.insener-jaoskonna juhatajana ja I kat. insenerina ning Võru Maaparandusbüroos jaoskonna juhatajana) oli ta avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes. Olev Raudsepa kaebus kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 8