Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja on XXXelanik ja KÜ liige. Hagiavalduse kohaselt kukkus 20.02.2012 hommikul hagejale kuuluvale autole XXXhoone katuselt lumi ja jää, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada. Kohale tulnud munitsipaalpolitsei algatas väärteomenetluse ja KÜ-le määrati rahatrahv. Remondiks on võetud kalkulatsioon kolme ettevõtte poolt, kalkulatsioonide kohaselt on keskmine remondihind 885,60 eurot, millise summa hüvitamist hageja nõuab. Hageja väitel on KÜ keeldunud hagejale kahju hüvitamisest. Hagejale seoses autole lume kukkumisega etteheiteid teha ei saa. Maha polnud märgitud mingeid seina ääres parkimist keelavaid märke. Hageja tugineb oma nõudes võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1059-le, mille kohaselt ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Hageja väitel on kostjad süüdi kahju tekkimises. Vastuses kostjate vastusele leiab hageja, et tal on õigus parkida vastavalt oma vajadustele. Korteriomanikud ei pea jälgima lume olukorda, selleks on KÜ juhatuse liikmed. Korteriomanikud maksvad juhatuse liikmetele palka, kuid need täidavad oma kohustusi halvasti ja ei hoolitse katuse puhastamise eest. Katust oli koristatud 2012.a. vaid ühel korral 13.12.2012, lund ei ole koristatud piisavalt tihti. 15.04.2013 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse avalduse, milles palus kohtul täiendada 08.03.2013 esitatud hagiavalduses toodud õiguslikku põhjendust vastavalt VÕS § 1059 alternatiivselt õigusliku põhjendusega VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 kahju õigusvastase tekitamise sätetega. Lisaks palus hageja kohtul nõuda KÜ-lt XXXpangakonto väljavõte perioodi 01.11.2011 – 31.03.2012.a kohta ja nõuda XXXOÜ-lt operatsioonide päeviku perioodi 01.02.2012 – 29.02.2012 kohta ning nõuda kliendi KÜ XXXsaldo ja käibed perioodi 01.11.2011– 31.03.2012 kohta (tl 95-96). 2
Seda põhjusel, et hageja muudab hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ehk hagi alust ning ka hagi eset. Kohtulik ärakuulamine Ärakuulamist taotlesid hageja XXXja kostja XXX. Ärakuulamine toimus 20. mail 2013.a. Kohtuotsuse põhjendused Seoses hageja 15.04.2013 esitatud täienduste avalduse ja kostja III 17.04.2013 vastusega avaldusele lahendab kohus esimeses järjekorras poolte menetluslikud taotlused ning seejärel asja sisuliselt. 3
Hageja täiendas 08.03.2013 esitatud hagiavalduses toodud õiguslikku põhjendust, ilma, et oleks muutnud või märkimisväärselt täiendanud esitatud faktilisi väiteid.
lg 4 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Tulenevalt
Seega arvestab kohus hageja avalduse punktis 1 tooduga ning loeb hageja hagiavalduse nimetatud seisukohtadega täiendatuks. Lisaks taotles hageja 15.04.2013 kohtult KÜ XXXjuhatuselt (kostjalt) pangakonto väljavõtet, XXXOÜ-lt operatsioonide päevikut ning KÜ XXXsaldosid ja käibeid (tl 96). Kohus keeldub tõendite kogumisest
Kohtu hinnangul ei oma nimetatud tõendid asjas tähtsust. Hagi on esitatud XXXkatuselt hageja sõidukile kukkunud lume ja jää põhjustatud kahjustuste hüvitamiseks. Asjaolu, et lumi ja jää 20. veebruari 2013.a. hommikul kukkus XXXasuvalt ehitiselt hagejale kuuluvale sõidukile on tõendatud sõiduki registreerimistunnistuse (tl 5) ja Tallinna Munitsipaalpolitsei ameti väärteoasja nr 12008489 materjalide hulgas oleva sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotodega. Hageja leiab, et kahju eest on vastutavad solidaarselt kõik korteriomanikud. Hagi on esitatud kolme korteriomaniku vastu, kes ühtlasi on ka korteriühistu juhatuse liikmed. Hageja tugineb oma nõudes (tl 2-3) VÕS § 1059, mille kohaselt ehitise omanik vastutab ehitiselt jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul kui ta tõendab, et kahju tekitas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul on ehitiselt lume ja jää kukkumise näol tegemist ehitisele kui ohtlikule asjale iseloomuliku ohu realiseerumisega. Samas on poolte esitatu alusel hageja näol tegemist isikuga, kellele kuulub XXXasuvas ehitises korter. Riigikohus on 18.04.2007.a kohtuasjas 3-2-1-27-07 p-s 12 asunud seisukohale: Lisaks sellele, et riskivastutus järgneb üksnes mingile asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu tagajärjel, tuleb riskivastutuse õigustatud subjektide ringi määratlemisel silmas pidada VÕS § 1056 lg 1 esimesest lausest ja hea usu põhimõttest tulenevat riskivastutuse kaitse-eesmärki. Riskivastutuse eesmärgiks on kolleegiumi arvates eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Hea usu põhimõttest tulenevalt kaitstakse riskivastutusega eelkõige neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab üles näitama hoolsuskohustust, mida tal aga suurema ohu allika olemusest tulenevalt ei ole võimalik alati järgida ka kõige 4
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
lg 1 lause 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kostja XXXon esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt palub mõista rahaliselt kindlaksmääratud lepingulise esindaja kogusummas 1920,00 eurot hageja XXXkostja XXXkasuks välja. Kostja XXXpoolt nõutav summa ületab arvestades tsiviilasja hinda
lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137 lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. Tsiviilasja hind on 885,60 eurot. Määruse nr 137 § 1 kohaselt tsiviilasja hinnalt kuni 3200 eurot on maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 1600 eurot. Riigikohtu kolleegium on 27. veebruar 2012. a lahendis nr 3-2-1-143-11 punktis 14 rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel tuleb arvestada muuhulgas ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Samuti tuleb kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus. Kohtu hinnangul ei saa praegust lahendatavat asja pidada sisuliselt keeruliseks ega liiga mahukaks, mistõttu pole kohtu hinnangul põhjendatud mõista hagejalt välja kostja XXX õigusabikulusid suuremas ulatuses kui on tsiviilasja hind. Praeguse tsiviilasja asjaolusid arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud on määrata hageja XXX sissenõutavaks kostja XXX lepingulise esindaja kuluks 885 eurot 60 senti.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg 2¹ kohaselt
lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.