← Eesti

2-12-12645/37

Obsah (17)§173§ 162§ 153§ 146§ 171§ 65§ 158§ 168§ 29§ 165§ 150§ 23§ 3§ 169§ 170§ 172§ 175

2-12-12645 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja koht 12.september 2013, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-12645 Füüsilisest isik

§173lg.3 nimetatud tulust võlgnikule, J K (pankrotis), üle 25 protsenti.

  1. Kohustada usaldusisikut, A L, esitama kohtule igal aastal aruande usaldusisiku kohuste täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 01.november 2014.a..
  2. Selgitada võlgnikule, J K (pankrotis), et J K (pankrotis) töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, A L. Usaldusisik, A L, peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
  3. Kohustada võlgnikut, J K (pankrotis): 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui J K (pankrotis) sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; 3) andma usaldusisikule, A L, üle kogu oma tulu 100%; 4) andma pärimise teel saadu väärtusest usaldusisikule üle poole (50%). 2

(12)2-12-12645
  1. Selgitada võlgnikule, J K (pankrotis), et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
  2. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade pankrotiseaduse § 29 lg 4 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded, avaldades selleks käesoleva määruse resolutsiooni.
  3. Saata määrus menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile ning peale jõustumist täitmiseks määruse resolutsiooni punkti 8 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu 26.juuni 2012 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku J K (pankrotis) pankrot. Määrus jõustus 12.juulil
  4. Pankrotihaldur Terje Eipre esitas 17.juulil 2013 kohtule taotluse J K (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, taotluse J K (pankrotis) võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks ja usaldusisiku nimetamiseks, taotluse halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks ning menetlusabi taotluse. Pankrotihalduri koostatud aruande kohaselt pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, millest haldur teatas kohtule 12.veebruaril 2013 esitatud jaotusettepanekus, koostas pankrotihaldur kooskõlas pankrotiseaduse (edaspidi

) § 158 lg 3 aruande, mis sisaldab

§ 162lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. 3

(12)2-12-12645 1. Tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised. J K (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid kokku summas 3 592,31 eurot. Tunnustatud nõuded jagunevad vastavalt

§ 153

lg 1 rahuldamisjärkude vahel alljärgnevalt: 1.1 Esimeses järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad. 1.2 Teises järgus kuuluvad vastavalt

§ 153

lg 1 p-le 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 3 592,31 eurot. Ainukeseks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. 1.3 Kolmandas järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad. 2. Pankrotimenetluses puuduvad seni vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks. 3. Andmed

§-s146 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta: 2.1 vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad; 3.2 võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist käesolevas menetluses ei makstud; 3.3 massikohustused (s.o pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida

loeb masskohustuseks;

§ 146

lg 1 p 3; § 148 lg 1 p 1, 3 ja 5) summas 930,57 eurot (sotsiaalmaks ajutise pankrotihalduri tasult (jõustunud kohtumäärus) 316,80 eurot, sotsiaalmaks pankrotihalduri arvestuslikult tasult 592,42 eurot, riigilõiv Ametliku Teadaande avaldamise eest 6,39 eurot ja pangakulud 14,96 eurot); 3.4 pankrotimenetluse kulud (

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150) summas 3 420,78 eurot (ajutise halduri menetluskulud, sisaldab käibemaksu 20% (jõustunud kohtumäärus) 300,00 eurot, ajutise pankrotihalduri tasu (bruto, jõustunud kohtumäärus) 960,00 eurot, arvestuslik pankrotihalduri tasu (bruto) 1795,20 eurot, arvestuslikud pankrotihalduri bürookulud, sisaldab käibemaksu 20% 365,58 eurot). Kokku moodustavad pankrotimenetlusega seotud arvestuslikud väljamaksed (massikohustused pluss pankrotimenetluse kulud) 4 351,35 eurot. 4. Pankrotihalduri tasust ja andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Pankrotimenetluses on tekkinud olukord, kui vara, millisest oleks pankrotihalduril õigus arvestada tasu, seni puudub. Pankroti välja kuulutamise ajal puudus võlgnikul igasugune müügiks kõlblik vara, sh kodune vara, vallas- ja kinnisvara ning esines seega võimalus pankrotimenetluse raugemiseks. Pankrotimenetluse kestel oli võlgnik pankrotihalduri andmetel töötu ning seetõttu ei laekunud pankrotipessa tema töötasu ja pankrotivara moodustamist ei toimunud. 17.12.2012.a. sündis võlgnikul J K laps – T L (IK XXX). Alates võlgniku pankroti välja kuulutamisest kuni pankrotihalduri aruande koostamiseni pankrotipessa laekunud vara kujutab endast enne võlgniku pankroti välja kuulutamist võlgniku pangakontol olnud rahajääki summas 6,38 eurot ning Sotsiaalkindlustusameti poolt võlgnikule makstud töövõimetuspensioni kogusummas 1 072,80 eurot. Kuna Sotsiaalkindlustusameti poolt võlgnikule makstav riiklik pension – töövõimetuspension – ei ületa ühes kuus Vabariigi 4

(12)2-12-12645 Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuulus see Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 10 ja § 132 lg 1 alusel täies ulatuses väljamaksmisele võlgnikule. Alates 17.12.2012.a. tekkis võlgnikul ka üks ülalpeetav – alaealine laps, mis tähendab, et arestimisele mitte kuuluva sissetuleku osa sellest ajast suurenes. Pankrotimenetluse jooksul on haldur analüüsinud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Tutvudes dokumentide ja võlgniku seletusega jõudis haldur järeldusele, et antud juhul ei ole piisavat alust vara tagasivõitmise nõude esitamiseks võlgniku tütre A K. Tagasivõitmise nõude esitamine ei oleks otstarbekas ka juhul, kui selleks oleks piisav alus, kuna võlgniku tütar on üliõpilane, kellel halduri andmetel puudub arestimiskõlblik sissetulek ja registervara, millele oleks võimalik pöörata sissenõue. Selle tõttu jääks ka eduka tagasivõitmise korral tema vastu suunatud kohtuotsuse täitmine suure tõenäosusega tulemusteta. Võlgnik esitas haldurile senise menetluse kestel andmed, et temal on olemas veel temale kuuluv ja kolmandate isikute käes olev vara. See on võlgniku ja tema endise abikaasaga kooselu jooksul varaühisuse varasuhe kestel omandatud vara: müüdud korterist välja viidud ning jagamisest järgi jäänud mööbel, mida hoiustati võlgniku endise abikaasa vanemate garaažis. Võlgniku poolt hiljem antud täpsemast seletusest selgus, et see on vana ja enamasti katkine mööbel, mida oli kahju ära visata, kuid mis ei oma samas mitte mingit turuväärtust ning on tänaseks täiesti kasutuskõlbmatu. Pankrotimenetluse käigus korraldas haldur ja viis läbi võlausaldajate üldkoosolekuid (võlausaldajate esimese üldkoosoleku, nõuete kaitsmise koosoleku), vormistas pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostas ja esitas kohtule aruandeid, koostas ja täiendas halduri toimiku ning tagas seadusele vastava pankrotimenetluse. Pankrotihaldur koostas aruande oma tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta ning aruande pankrotimenetluse jooksul tekkinud bürookuludest (perioodil alates võlgniku pankroti väljakuulutamisest kuni käesoleva ajani). Lähtudes eelpool nimetatud aruandes toodud halduri tasu arvestusest, s.t. halduri poolt teostatud töö tegemiseks kulunud tundide kogusest, taotleb haldur kohtul määrata talle tasu lähtudes haldurite tunnitasu hinnast 96 eurot tunnis, summas 1 795,20 eurot (18,70 tundi x 96 eurot/tunnis), millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 592,42 eurot). 5. Andmed pankrotivara (sh pandieseme) ja selle müügist saadu kohta. Pankrotimenetluses puudub pandiga tagatud vara. Pankrotivara peaks teoreetiliselt moodustuma pankrotipessa laekuvast võlgniku töötasu osast, mis ületab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Alates võlgniku pankroti välja kuulutamisest kuni pankrotimenetluses jaotusettepaneku koostamiseni pankrotipessa laekunud vara kujutab endast enne võlgniku pankroti välja kuulutamist võlgniku pangakontol olnud rahajääki summas 6,38 eurot ning Sotsiaalkindlustusameti poolt võlgnikule makstud töövõimetuspensioni kogusummas 1 072,80 eurot (märtsi lõpu seisuga). Kuna Sotsiaalkindlustusameti poolt võlgnikule makstav riiklik pension – töövõimetuspension – ei ületa ühes kuus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuulus see Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 10 ja § 132 lg 1 alusel täies ulatuses väljamaksmisele võlgnikule. Alates 17.12.2012.a. tekkis võlgnikul ka üks ülalpeetav – alaealine laps, mis tähendab, et arestimisele mitte kuuluva sissetuleku osa sellest ajast suurenes. 5
(12)2-12-12645 Pankrotimenetluse kestel oli võlgnik pankrotihalduri andmetel töötu (talle oli riigi poolt määratud töövõimetuspension) ning seetõttu ei laekunud pankrotipessa tema töötasu ja pankrotivara moodustamist ei toimunud.
  1. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Kuna J K (pankrotis) ei ole olnud pankroti väljakuulutamise ajal mitte mingit müügiks kõlblikku vara, siis müümata vara antud menetluses puudub. Kolmandate isikute valduses ei ole halduri andmetel võlgnikule kuuluvat ja müügiks kõlblikku vara.
  2. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Pankrotimenetluses puuduvad seni vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks.
  3. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. 8.1 Esimese järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ei kuulu, kuna pandiga tagatud nõudeid ei ole J K (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud. 8.2 Teises järgus kuuluvad

§ 153

lg 1 p 2 kohaselt rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 3 592,31 eurot. Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõuet omavale võlausaldajale väljamakset raha puudumise tõttu ei tehtud, seega võrdub võlausaldaja saamata jäänud nõude osa tunnustatud nõude suurusega. Nr Võlausaldaja 1 Kokku: Tunnustatud nõude osa, Tunnustatud nõude summa mille ulatuses jääb (eurodes) võlausaldajal raha saamata (eurodes) Eesti Vabariik Maksu- ja 3 592,31 Tolliameti kaudu 3 592,31 3 592,31 3 592,31 8.3 Kolmanda järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ei kuulu, kuna selliseid nõudeid ei ole J K (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud.

  1. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse kestel ise esitanud kohtusse hagisid, kuna perspektiivsed hagi(de) esitamise alused puuduvad. Haldur ei kavatse ka tulevikus hagisid esitada.
  2. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Andmed kohtukulude, ajutise halduri ja halduri oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste kohta on käsitletud aruande punktis
  3. 6

(12)2-12-12645
  1. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. 11.1 Maksejõuetuse tekkimise põhjusest: J K maksejõuetuse on halduri hinnangul põhjustanud läbimõtlemata ja ebaõnnestunud äriplaan oma juuksurisalongi avamisel, võimatus leida odavamat üüripinda ja hankida piisavat kliente, samuti ebapiisavad äri- ja õigusalased teadmised, mille tõttu vältis võlgnik nii kaua võlgnevustega tegelemist ning lasi neil suureneda oluliselt intresside ja täitekulude võrra. Samuti on halduri hinnangul üheks võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ka kutsehaigusest tingitud osaline töövõimetus. Pankrotihalduri hinnangul, arvestades senise menetluse käigus kogutud andmeid, on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. 11.2 Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta. Pankrotihalduri hinnangul ei esine antud juhul pankroti- ja täitemenetlusalaste süütegude (KarS § 384, 385 või 3851) tunnuseid ja selle tõttu ei esitanud pankrotihaldur käesolevas menetluses kuriteokaebusi või –teateid.
  2. Võlgniku kohustustest vabastamine. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise taotluse.

§ 171

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankrotiseaduse § 171 lõikes 1¹ sätestatud juhul, pankrotiseaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Võlgniku usaldusisikuks on nõus olla võlgniku elukaaslane A L (IK XXX). Halduril ei ole usaldusisiku kandidatuuri osas vastuväiteid. A. L poolt esitatud kirjalikus nõusolekus kinnitab ta, et on nõus täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt

§-le

  1. Halduril puuduvad iseenesest vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine võimaldaks pankrotimenetluse lõpetada ja võlgnikul võimaldada tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega kohtu järelevalve all. Pärast kohustustest vabastamise perioodi kustuksid võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei riku halduri hinnangul käesoleval juhul võlausaldaja huve. Halduri hinnangul puuduvad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavad asjaolud. 30.mail 2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsustati, et juhul, kui kohus otsustab algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, on üldkoosolek nõus A L (IK XXX) määramisega võlgniku J K (pankrotis) usaldusisikuks.
  2. Taotlus menetlusabi andmiseks. Pankrotihaldur koostas aruande oma tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta ning aruande pankrotimenetluse jooksul tekkinud bürookuludest (alates võlgniku pankroti väljakuulutamisest kuni käesoleva ajani). 7

(12)2-12-12645 Käesoleval ajal puuduvad pankrotivaras vahendid, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh pankrotihalduri tasu. Pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksed (massikohustused ja pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu) moodustavad käesolevas menetluses kokku 4 351,35 eurot. Kokku sai haldur seni ajani katta pankrotipesas olevate vahendite arvelt pankrotimenetluse kulusid summas 21,35 eurot (pangakulu ja riigilõiv Ametliku Teadaande avaldamise eest). Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud, mis on jäänud vara puudumise tõttu väljamaksmata moodustavad 4 330,00 eurot. Terje Eipre J K (pankrotis) pankrotihaldurina

§ 65

lg 11 ja

§ 171

lõike 1¹ alusel taotluse menetlusabi andmiseks J K (pankrotis) pankrotimenetluses summas 4 330,00 eurot. Lähtudes kõigest eeltoodust teeb haldur ettepaneku lõpetada J K (pankrotis, IK XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pankrotihalduril on alljärgnevad taotlused: 1) lõpetada J K (pankrotis, IK XXX), pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning algatada võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus; 2) kinnitada halduri lõplik tasu summas 1 795,20 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 592,42 eurot; 3) kinnitada kõik pankrotimenetluse kulud summas 4 351,35 eurot koos halduri tasuga (st. 1963,73 eurot ei sisalda pankrotihalduri tasu ja sellele lisanduva sotsiaalmaksu, mis on toodud punktis 2); 4) rahuldada halduri taotlus menetlusabi andmiseks võlgniku pankrotimenetluses ning määrata menetlusabi summas 4 330,00 eurot pankrotihalduri Terje Eipre tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks riigi vahenditest (summa riigile tagastamise kohustus panna võlgnikule). Menetlusabist summas 4 330,00 eurot jätta 397 eurot riigi kanda ja ülejäänud summa 3 933 eurot mõista välja võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks. Menetlusabi palun kanda pankrotihalduri arvelduskontole nr XXX; 5) vabastada Terje Eipre tema kohustustest J K pankrotihaldurina pärast J K (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu; 6) juhul, kui kohus peab põhjendatuks J K (IK XXX) kohustustest vabastamise menetluse algatamise, palun määrata J K (IK XXX) usaldusisikuks A L (isikukood XXX), kes on nõus täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt

§-le 172. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 8

(12)2-12-12645 Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et J K (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Vastavalt

§ 168

on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 29

lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Terje Eipre halduri ülesannete täitmisest.

§ 65

kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65

lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtuvalt

§ 23

lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 18,7 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 96 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 1795,20 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud kokku 4351,35 eurot. 9

(12)2-12-12645 Kohus leiab, et halduri tasu ja halduri tehtud vajalikud kulutused kokku summas 4351,35 eurot (koos maksudega) pankrotimenetluses on põhjendatud täies ulatuses. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb mõista välja võlgnikult. Pankrotimenetluse käigus haldur sai katta pankrotipesas olevate vahendite arvelt pankrotimenetluse kulusid summas 21,35 eurot. Seega halduri tasu ja hüvitatavad kulutused on kokku 4330 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitisega.

§ 3lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Ts

MS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitisega. Kohus asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse menetlusabi andmiseks pankrotihalduri tasu ja halduri kulutuste summas 4330 eurot hüvitamisel. Lähtuvalt TsMS § 180 lg 1 p 2 menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et menetlusabi saaja suudab tasuda kohtukulud osamaksetena, kohus ei vabasta teda halduri tasu ja kulude tasumise kohustusest. Kohus määrab Jelena Konstantinovale (pankrotis) menetlusabi andmist kohustusega tasuda väljamõistetud menetluskulud kokku summas 4330 eurot 5 osamaksena 5 aasta jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Võlgniku kohustusest vabastamine Vastavalt

§ 169

võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt

§ 170

lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 170

lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. 10

(12)2-12-12645 Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku avaldusele haldur ega võlausaldaja vastuväiteid esitanud ei ole. Pankrotihalduri kinnituse kohaselt ei ole haldurile teada

§ 171

lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et J K (pankrotis) avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis

§ 171

lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

§ 172

lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. J K (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu puudub võlausaldajate otsus usaldusisiku suhtes.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, üksnes jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur palus määrata võlgniku Jelena Konstantinova (pankrotis) usaldusisikuks A L (IK XXX), kes on nõus täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt

§ 172

.

§ 172

lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

§ 173

lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 172

lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 11

(12)2-12-12645 Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks ja õiglaseks algatada võlgniku J K (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning määrata alates käesoleva määruse jõustumisest J K (pankrotis) usaldusisikuks A L (IK XXX, elukoht: Roheline tn 3-12, Sillamäe linn), kellele võlgnik, J K (pankrotis), teeb pankrotiseaduse § 173 lg.3 ja lg.6 nimetatud makseid. Kohus kohustas usaldusisikut, A L, hoidma J K (pankrotis) saadud maksed oma varast eraldi avades selleks eraldi konto krediidiasutuses ja need maksed vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Samuti kohustas usaldusisikut, A L, andma

§173

lg.3 nimetatud tulust võlgnikule, J K (pankrotis), üle 25 protsenti ning esitama kohtule igal aastal aruande usaldusisiku kohuste täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 01.november 2014.a.. Kohus pidas vajalikuks selgitada võlgnikule, J K (pankrotis), et J K (pankrotis) töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, A L. Usaldusisik, A L, peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Kohus kohustas võlgnikut, J K (pankrotis): 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui J K (pankrotis) sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; 3) andma usaldusisikule, A L, üle kogu oma tulu 100%; 4) andma pärimise teel saadu väärtusest usaldusisikule üle poole (50%). Kohus pidas vajalikuks selgitada võlgnikule, J K (pankrotis), et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.