Obsah (12)

§ 8§ 100§ 101§ 108§ 142§ 145§ 396§ 397§ 401§ 153§ 152§ 147

2-13-9588 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 05.juuni 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-13-9588 Ts

§ 8

lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja lg 7, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 113 ja § 397 lg

1. Kostja vastuväited
2. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kohtu põhjendused
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
4. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
5. Kohus võtab esmalt seisukoha kostja I poolt esitatud taotlusele kontrollida hageja esindajale omistatud bakalaureusekraadi vastavust TsMS § 218 lg 1 p-le
6. Kohtule on esitatud Tartu Ülikooli poolt 18.06.2003 väljastatud diplom nr XXX, millega Tartu Ülikool tunnistab, et hageja esindaja XXX on täitnud õigusteaduskonna õigusteaduse bakalaureuseõppekava täies mahus ja talle on antud baccalaureus artiumi kraad õigusteaduse erialal (tl 28). Vastavalt TsMS § 218 lg 1 p-le 2 lepinguline esindaja võib kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg 22 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne
7. aasta
8. augustit endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse. Vabariigi Valitsuse määruse Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne
9. augustit 1991.a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus § 12 lg 1 p-i 1 kohaselt magistrikraadile vastavaks 2 2-13-9588 loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab vähemalt 4aastase nominaalkestusega ja enne
10. juunit 2002.a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom. Kuna hageja esindajale on Tartu Ülikooli poolt diplom nr XXX väljastatud 18.06.2003, on ilmne, et esindaja on läbinud vähemalt 4-aastase nominaalkestusega Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekava. Seetõttu loetakse hageja esindajale väljastatud bakalaureuse kraad vastavaks magistrikraadile ja seega võib XXX hagejat TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt hagejat kohtus lepingulise esindajana esindada.
11. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 142lg 2 kohaselt käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust.

Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav

§ 142

lg-st 3 tulenevalt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 401

lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 401

lg 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 08.04.2005 sõlmisid hageja ja kostjad käenduslepingud (tl 16-19), milledega kostjad võtsid endale hageja ees vastutuse kõigi hageja ja XXX (edaspidi krediidisaaja) vahelisest krediidilepingust nr XXXXX ning võimalikest hageja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise ees. Mõlema kostja vastutuse 3 2-13-9588 rahaliseks maksimumsummaks on eraldi 143 627 krooni so 9 179,44 eurot. Tulenevalt käenduslepingute punktidest 8 on käenduslepingud sõlmitud tähtajaga 01.05.
2. Puudub vaidlus ka selles, et krediidisaaja ja hageja sõlmisid 26.03.2009 krediidilepingu nr XXXXXX (tl 8), mille kohaselt andis hageja krediidisaajale üle 2 579,42 eurot ning lepingu järgi oli krediidisaaja kohustatud maksma hagejale intressi 67,65% krediidisummast ühe aasta kohta. Krediidilepingu kohaselt kasutab krediidisaaja saadud krediidisummat olemasolevas majandus- ja kutsetegevuses. Krediidisumma tuli tagastada koos intressidega vastavalt krediidilepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 9). Lepingule kohaldatakse lepingu üldtingimusi (tl 10-15).
3. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjad vastutavad krediidilepingust nr XXXXXXXXXtulenevate krediidisaaja võlgnevuste ees. Kostja I märgib, et: • hageja oleks pidanud võlgnevuse sisse nõudma krediidisaajalt; • ta ei ole andnud nõusolekut krediidilepingust nr XXXXXXXXXtuleneva nõude käendamiseks; • ta ei ole saanud infot käendatava lepingu rikkumise kohta krediidisaaja poolt; • nõue on head tava arvestades liiga suur; Kostja II märgib, et ei võta hagi õigeks, kuna laenusummat suurendati tema teadmata.
4. Kohus leiab, et kostjate vastuväited on alusetud. 26.03.2009 sõlmitud krediidilepingust nr XXXXXXXXXtulenevate nõuete täitmise tagamiseks on hageja ja kostjad 08.04.2005 sõlminud käenduslepingud. Käenduslepingutega võtsid kostjad endale hageja ees vastutuse kõigi hageja ja krediidisaaja vahelisest krediidilepingust nr XXXXXXXXXning võimalikest hageja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest (vt käenduslepingute p 1). Kokku lepiti käendajate vastutuse rahalises maksimumsummas 9 179,44 eurot ja käenduse tähtajaga 01.05.
5. Kohus leiab, et antud juhul on kohustused

§ 142

lg 2 mõistes piisavalt määratletud, kuivõrd teada on, millise isiku kohustusi käendajad tagavad, samuti on fikseeritud tagatava lepingu liik (krediidileping), vastutuse rahaline piirmäär ja käenduse tähtaeg. Samale seisukohale on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-08-21691, kus hagejaks oli BIGBANK AS ja kostjateks käendajad. Kuna hagis esitatud nõuded on sissenõutavaks muutunud enne käenduslepingu tähtaja saabumist, siis

§ 153lg 3 kohaselt vastutavad kostjad nimetatud kohustuste täitmise eest.

Kostjad ei ole tõendanud, et krediidisaaja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mis välistaks hageja õiguse kostjate poole võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduda. Ühtlasi on hageja kostjaid krediidilepingu sõlmimisest informeerinud, edastades 30.03.2009 kostjatele postiga koopiad krediidisaajaga 26.03.2009 sõlmitud krediidilepingust nr XXXXXXXXX(tl 71-72). Kostjad ei ole nimetatud kirja saamisele vastuväiteid esitanud. Krediidilepingu nr XXXXXXXXXmaksegraafikust (tl 9) nähtub, et nimetatud krediidilepingu lõpptähtpäev saabus 15.01.2010. Kohus leiab, et kohtule esitatud materjalidega on tõendatud see, et 27.01.2010 nõudis hageja krediidisaajale ja kostjatele saadetud nõudekirjaga kostjatelt 3 581,67 euro tasumist tulenevalt krediidilepingust nr XXXXXXXXX(tl 20-21, 73-74). Kostja I ei ole oma vastuses tõendanud ega põhjendanud, missugustest asjaoludest lähtuvalt on hageja nõue liiga suur või milles seisneb hea tava, millele tuginedes saab määratleda võlgniku vastu esitatava nõude suurust. Hageja on nõude esitamisel lähtunud kostjate poolt käendatava krediidilepingu tegelikust nõude jäägist. Ühtlasi kohustus krediidisaaja tasuma hagejale 128,97 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kuna hagejale ei ole lepingu sõlmimise tasu tasutud, tuleb lepingu üldtingimuste punkti 6.7, käenduslepingute ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu. 12.

§ 101

lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Krediidilepingu üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt tuleb viivist tasuda vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale, st 0,25% võlgnetavalt 4 2-13-9588 summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodi 25.01.2010 – 01.05.2010 eest summas 457,55 eurot (tl 22). Kohus leiab, et hageja on arvestanud õigustatult viivist, kostjad pidi teadlikud olema, et krediidilepingu rikkumisega kaasneb viivise tasumise kohustus.

1. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud ning kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele krediidilepingust nr XXXXXXXXXtulenevalt kokku 2 876,14 eurot, millest 934,50 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 355,12 eurot on sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, 128,97 eurot on lepingu sõlmimise tasu ja 457,55 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
2. Kohus selgitab, et juhinduvalt

§ 152

on käendajal tagasinõude õigus põhivõlgniku vastu kui käendaja täidab põhivõlgniku kohustuse ja esitab tagasinõude vastavalt

§-s 70 nimetatud tähtaegu järgides. Kohustuse osalisest või täielikust täitmisest on põhivõlgnikku kohustus teavitada (

§ 147). Menetluskulud 15. Kooskõlas Ts

MS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 5