Obsah (8)

§ 463§ 436§ 438§ 465§ 232§ 172§ 480§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-11-31956 Tsiviilasi M

§ 463

lg 2,

§ 436

lg 1,

§ 436

lg 4,

§ 436

lg 2,

§ 438

lg 1,

§ 465lg 2 p 8; 2) on maakohus vääralt kohaldanud AÕS § 156 lg 1.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et avaldajal ei ole teist faktilist juurdepääsu oma kinnistule. Samuti puudub vaidlus selles, et kõnealust teed on XXX kinnistu eelmised omanikud kasutanud vähemalt

1. a alates (tl 86) ning tegemist on ajaloolise teega; 3) on juurdepääsu määramine olemasolevale XXX teele osapooli kõige vähem koormavam. Kohtul tuleb välja selgitada, kui palju läheks avaldajale maksma oma kinnistult XXX teele juurdepääsu rajamine ning kui palju läheks avaldajale maksma XXX tee tingimuste parendamine. Olles välja selgitanud mõlema tee suhtes tehtavad kulutused, on kohtul alles seejärel võimalik kaaluda, kas juurdepääsu määramine XXX teelt on avaldaja jaoks oluliselt odavam. Kuigi kohus on hinnanud, et uue tee rajamise maksumus saab olla hinnanguliselt 19 920 eurot, on avaldaja esitanud tõendid, et tema poolt tehtavad kulutused tee rajamiseks on minimaalselt 27 000 eurot (tl 76). Avaldaja selgitab siinkohal, et XXX tee puhul ei ole vajalik rajada kraave, paigaldada truupe ning drenaaži, kuivõrd tegemist ei ole soise pinnasega. XXX tee puhul tagaks normaalse aastaringse läbitavuse korralik pinnasetäide või iga-aastane hooldus. XXX tee parendamise maksimaalseks kuluks oleks 6608 eurot, mis on üle kolme korra odavam kui kohtu poolt märgitud uue tee rajamise maksumuse hind. Kohus ei ole täitnud hagita menetluses sätestatud uurimisprintsiipi vajalikul määral ja on jätnud välja selgitamata XXX tee parendamise hinnangulised kulutused, ometi on aga kohus seda asjaolu oma lahendi tegemisel pidanud oluliseks; 4) on kohus selgelt rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus ei ole välja selgitanud, millises mahus XXX tee parendamist vajab, st kas sellele teele on vajalik paigaldada truupi ja rajada kraave ja/või kas neid oleks vajalik rajada kogu tee pikkuses või osaliselt. Samuti ei ole kohus välja selgitanud, kas XXX teele on vajalik paigaldada teekate (killustik/ kruus) kogu tee ulatuses või teatud probleemsetes kohtades. Täielikult jääb mõistetamatuks, kuidas saab tasasel maapinnal olemasoleva tee parendamine minna kulukamaks kui üle mägede uue tee ehitamine; 5) on 19 920 eurot äärmiselt suur kulutus. Arvestades, et avaldaja töötasu ei võimalda tal ehitada endale juurdepääsu teed, puudub tegelikkuses sisuline võimalus juurdepääsu rajamiseks mujalt ning ainus reaalne variant oma kinnistule pääsemiseks jääbki XXX tee; 6) ei kitsenda juurdepääsu määramine XXX teele ebaproportsionaalselt puudutatud isik I ja II huve. XXX tee on olnud muutumatul kujul olemas juba enne kui puudutatud isik I oma kinnistu
2. a soetas, lisaks isegi kui avaldaja XXX teed ei kasutaks, oleks 4% XXX kinnistust jätkuvalt XXX tee all. Kuigi kohus on märkinud, et arvestada ei saa, et teed kasutab ka A. Sinilill ise, jääb kohtu seisukoht siinkohal täielikult arusaamatuks. Lisaks ei ole kohus arusaamatul põhjusel arvestanud oma kaalutluse teostamisel asjaoluga, et XXX tee ei läbi XXX kinnistut, vaid kulgeb selle piiril ning avaldaja on menetluse käigus (ning ka varasemalt) pakkunud ümberkruntimise võimalust. See oleks tähendanud, et puudutatud isik I oleks saanud 4% oma kinnistust juurde teiselt poolt kinnistust, kus naabrite krundid kohtuvad, mida oleks puudutatud isik I saanud reaalselt kasutada ehk niigi juba tee all 6 oleva maa oleks saanud puudutatud isik I vahetada vakantse maa vastu. Lisaks väljendas avaldaja korduvalt nõusolekut hüvitada rahaliselt 4% puudutatud isiku I krundist. Kaebuse esitaja hinnangul on siinkohal kohus rikkunud põhjendamiskohustust; 7) jääb kohtu kaalutlus pooltevaheliste konfliktide osas täielikult arusaamatuks; 8) ei ole kohus põhjendanud, kuidas on laste huvid kahjustatud sellega, et M. Koppel kasutab juba olemasolevat sõiduteed. Avaldaja on menetluses korduvalt selgitanud, et XXX tee möödub puudutatud isik I majast ca 20 meetri kauguselt, tee ei läbi õueala ega kulge hoonete lähedalt. Avaldaja poolt rajatav tee hakkaks aga kulgema 1 meetri kauguselt A. Sinilille hoonetest, kohast kus on hekk. Avaldaja hinnangul on selline tee suuremaks ohuks A. Sinilille lastele; 9) ei ole kohus avaldaja huve kaalunud ega arvestanud. Kohus on jätnud arvestamata, et uus rajatav juurdepääs ei taga avaldajale vajalikku juurdepääsu. Avaldaja kinnisasja teenindamiseks on vajalik tagada küttevedu, prügivedu, vee- ja kanalisatsiooni avarii korral eriautode juurdepääs jmt. Avaldaja on avalduses selgitanud, et ükskõik millisest kohast rajada XXX kinnistu hoonete juurest tee avalikult kasutatavale teele, jäävad tee ja hoonete vahele mäed, kus on väga suur kõrguste vahe. Tegemist on järskude mägedega ning suurtel autodel ei ole võimalik teed läbida, eriti talvisel ajal. Ka lumesahal on keeruline teostada lumetõrjet, kuivõrd mägedevaheline ala tuiskab täis lund ka ilma sajuta päevadel, st pinnasetuisust. Seega tagab uus juurdepääsutee ligipääsu vaid sõiduautole, eeldusel et talvisel ajal teostatakse pidevalt lumetõrjet; 10) jättis kohus arvestamata, et lisaks on vajalik uue tee rajamisel Muinsuskaitseameti kooskõlastus. M. Koppel on oma avalduses selgitanud, et tema kinnistu asub Kavilda ürgoru muinsuskaitsealal ning selles piirkonnas muudatuste teostamine ja ehitustegevus on problemaatiline; 11) kulgeb juurdepääs kinnistute piiril ega poolita krunte ega sega ühelgi moel naabrite elutegevust. Puudutatud isikud ei ole selgesõnaliselt põhjendanud ega tõendanud, kuidas häirib nende elutegevust M. Koppeli poolt tee kasutamine.
3. Puudutatud isikud vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Puudutatud isikud paluvad menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei võimalda määruskaebuse esitaja üldsõnalised viited väidetavalt rikutud

-i sätetele tuvastada, milliseid konkreetseid rikkumisi määruskaebuse esitaja maakohtule ette heidab. Määruskaebuse viited materiaalõiguse rikkumisele on põhjendamatud; 2) ei ole maakohus valesti kohaldanud AÕS § 156 lg 1. Erinevalt määruskaebuse esitaja eksitavast valeväitest on Tartu Maakohus määruse punktis 8 tuvastanud, et menetlusosalised ei ole tõendanud, et nn XXX tee kaudu oleks olnud XXX kinnistule pidev ajalooline juurdepääs; 3) ei saa vastustajad nõustuda seisukohaga, et kohus oleks pidanud hindama, kui palju läheks maksma XXX tee tingimuste parendamine ning hindama, kumb on avaldajale odavam. Määruskaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et juurdepääsu määramise otsustamisel ei 7 kaaluta mitte üksnes juurdepääsu vajava kinnistu omaniku huve, vaid ka juurdepääsuga koormatavate omanike huve. Nimetatut on kohus ka teinud; 4) määruskaebuse esitaja väited, et tee rajamise kulude hindamiseks pidanuks kohus lähtuma üksnes määruskaebuse esitaja esitatud tõendist, on põhjendamatu ning vastuolus

§ 232lg-ga 1.

Liiati on asjakohatud määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et XXX tee korras hoidmise kulud oleksid väiksemad. Ühtegi vastavasisulist tõendit ei ole määruskaebuse esitaja esitanud. Tee korrashoiu kulud, nagu ka tee rajamise kulud, ei ole käsitletavad üldtuntud asjaoludena, millised ei vaja tõendamist; 5) määruskaebuse esitaja väited, mille kohaselt puudub tal võimalus uue tee rajamiseks, ei ole usutavad. Määruskaebuse esitaja viited oma netotasule ning laenukohustusele on esiteks esitatud hilinenult ning teiseks on need asjakohatud. Määruskaebuse esitaja ei ole põhjendanud uue vastuväite määruskaebemenetluses esitamise lubatavust, mistõttu paluvad vastustajad jätta vastuväide tähelepanuta. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et viidatud vastuväide on menetluslikult lubatav, märgivad vastustajad, et määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud oma sissetulekut, teiseks ei ole määruskaebuse esitaja tõendanud võimatust taotleda kinnisvara tagatisel täiendavat laenu XXX kinnistule püsiva juurdepääsu rajamiseks ja seeläbi kinnistu väärtuse tõstmiseks. Kolmandaks on tähelepanuväärne, et määruskaebuse esitajale kuulub lisaks XXX kinnistule kinnisasi asukohaga XXX (lisa 1), millest tuleneb, et määruskaebuse esitaja majanduslik olukord ei saa olla niivõrd halb, nagu viimane väidab seda olevat; 6) määruskaebuse väited, justkui ei kitsendaks juurdepääsu määramine XXX teele puudutatud isikute huve, on demagoogilised ning vastuolus tegelikke oludega. Juhul, kui kinnistule ei ole määratud juurdepääsu teise kinnistu kasuks, ei ole kinnistuomanikul ka kohustust vastavat osa oma omandist hoida niisuguses seisukorras, mis juurdepääsu ei takistaks. Niisamuti juhivad vastustajad tähelepanu sellele, et A. Sinilill soovib asuda temale kuuluvale kinnistule elama, kinnistul asuva vana hoone laiendamiseks nn XXX tee suunas on väljastatud kehtivad projekteerimistingimused ning määruskaebuse esitaja halduskohtule esitatud kaebus projekteerimistingimuste vaidlustamise nõudes jäi rahuldamata; 7) ei oma see, mida teeb omanik temale kuuluva kinnistuga (eeldusel, et tegevus ei ole õigusaktidega vastuolus) mistahes tähtsust; 8) on põhjendamatud ning otsitud ka määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et tee rajamine mujale on takistatud maakütte ja/või mäe tõttu. Kohus on hinnanud teedeinsener I. Sova arvamust ning järeldanud, et tee ehitamine on võimalik, kui rajade tee mäe kaldega diagonaalis ning rajada kraavid vee ärajuhtimiseks. Seega on kohus arvestanud kõikide määruskaebuse esitaja poolt esitatud väidetega; 9) on kohus määranud juurdepääsu üheks aastaks, mis on objektiivselt enam kui piisav aeg 200 meetri pikkuse ning 3,5 meetri laiuse tee rajamiseks; 10) on kohus põhjendatult jätnud

§ 172lg 1 alusel maakohtus kantud menetluskulud poolte enda kanda.

1. Maire Koppel esitas seisukoha puudutatud isikute vastuväidetele. Seisukoha kohaselt: 1) esitas avaldaja täiendavad tõendid, kus on Nõukogude Liidu topokaardil (aastatel 19781989) ja ajaloolisel katastrikaardil selgelt peale märgitud XXX tee kuni XXX kinnistuni ning 8 muid juurdepääsu teid XXX kinnistule ei ole. Nii Puhja vallavalitsus, puudutatud isikud ise kui ka avaldaja ei ole varasema menetluse käigus vaielnud ajaolu üle, et vähemalt
2. a on XXX teed XXX kinnistu omanikud kasutanud; 2) ei ole kohus teostanud põhjalikku ega mitmekülgset kaalutlust erinevate juurdepääsu alternatiivide hindamisel. Kohus ei ole kaalutlusotsust piisavalt põhjendanud ega selgitanud, milline puudutatud isikute huvi on ülekaalukas ja millistel asjaoludel kaalub üles avaldaja kohustuse teha kulutusi uue tee rajamiseks; 3) ei ole kohus välja selgitanud, milline on uue tee hind; 4) ei ole puudutatud isikud selgitanud, millist kahju tekitab neile juurdepääsu määramine üle XXX tee; 5) on kohus väljunud diskretsiooni raamidest kuivõrd on möönnud, et AÕS § 156 lg 1 eeldused on täidetud ja avaldajal on põhjendatud huvi XXX tee kasutamiseks, kuid ei ole selgitanud, miks selline ülekaalukas huvi pärast nimetatud tähtaega ära langeb. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata.
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti rahuldanud Maire Koppeli avalduse osaliselt ja määranud Maire Koppelile kuuluvale XXX kinnistule juurdepääsu läbi XXX ja XXX kinnistu tähtajaga kuni 22.11.
7. a.
8. Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on rikkunud AÕS § 156 lg 1, ei ole põhjendatud. AÕS § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Viidatud sätte kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on selgitanud, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (nt Riigikohtu
9. mai
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20). Ringkonnakohtu arvates on maakohus kaalunud poolte huvisid ja põhjendanud oma järeldust, et menetlusosalisi kõige vähem koormavaks on juurdepääsu ehitamine XXX teelt XXX kinnistule. Kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (nt Riigikohtu
11. oktoobri
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 28;
13. septembri
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud.
15. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga selles, et juurdepääsu määramine läbi olemasoleva XXX tee on osapooli kõige vähem koormavam. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
16. aprilli
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04). 9 Eeltoodust tuleneb, et kinnisasjale juurdepääsuõiguse kaalumisel tuleb arvestada kulutusi, mida hageja peab tegema avalikule teele pääsemiseks, kui ka seda, kui koormav on kostjale see, et läbi tema kinnisasja on hagejale tagatud juurdepääs. Ringkonnakohus möönab, et uue tee rajamise maksumus on suur, kuid ka XXX tee parendamiseks tuleb teha märkimisväärseid kulutusi. Määruskaebuse esitaja on ise kaebuses avaldanud, et ka XXX tee parendamine läheks maksma vähemalt 6608 eurot. Samas tuleb siinkohal arvestada, et lisaks sellele, et ka XXX teed tuleb parendada, tuleb hagejal enda kinnistule pääsemiseks XXX tee kaudu läbida kahte võõrast kinnistut, mis rikub oluliselt XXX ja XXX kinnistute omanike privaatsust. Ringkonnakohtu hinnangul kaalus maakohus juurdepääsu määramisel õigesti kostjate huvi privaatsuse tagamisele ning asjaolu, et juurdepääsu rajamine avalikule teele nõuaks hagejalt suuri kulutusi ning seda, et hageja kulutused uue tee rajamisel ei kaalu üles kahe pere privaatsust. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga selles, et maakohus ei ole täitnud uurimisprintsiipi vajalikul määral ja on jätnud välja selgitamata XXX tee parendamise hinnangulised maksumused. Käesolevas asjas on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, kui palju läheks hinnanguliselt maksma uue tee rajamine ja samuti selle kohta, kui palju läheks maksma XXX tee parendamine. Maakohus on õigesti lähtunud vaidluse lahendamisel asjas esitatud tõenditest.
18. Määruskaebuse esitaja on maakohtule ette heitnud, et kohus ei ole välja selgitanud, millises mahus XXX tee parendamist vajab, st kas sellele teele on vajalik paigaldada truupi ja rajada kraave; kas on vaja paigaldada tee kate kogu tee ulatuses või osaliselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna maakohus leidis, et uue tee rajamise eeldatav hind 19 920 eurot ei kaalu üles puudutatud isikute huve privaatsusele, ei pidanud maakohus hindama seda, millises mahus vajab XXX tee parendamist. Maakohtule oli teada, et igal juhul oleks XXX tee parendamine mõnevõrra odavam kui täiesti uue tee rajamine. Üksnes see, et uue tee rajamisel tuleb teha rohkem toiminguid, kui tee parendamisel, ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.
19. Määruskaebuse esitaja on esitanud väite, et tema töötasu suurus ei võimalda tal ehitada endale juurdepääsu teed. Ringkonnakohus möönab, et 19 920 eurot on suur summa, kuid nagu kohus juba eelpool välja tõi, siis ka XXX tee parendamiseks vajaminev summa on suur. Määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud, et XXX tee parendamiseks vajaminev summa oleks temale jõukohane, kuid uue tee rajamiseks vajaminev summa käib talle ilmselgelt üle jõu.
20. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus põhjendanud, kuidas on laste huvid kahjustatud sellega, et M. Koppel kasutab juba olemasolevat sõiduteed. Artur Sinilill on avaldanud, et ta soovib kinnistule alaliselt elama asuda. Samuti on Artur Sinilill avaldanud, et väljastatud on kehtivad projekteerimistingimused kinnistul asuva vana hoone laiendamiseks XXX tee suunas. Maakohus jõudis õigele seisukohale, et kui Artur Sinilille kinnistut läbib avalikult kasutatav tee, ei ole see kinnistul elavate isikute (sh laste) huvides ning rikub isikute privaatsust. Väide, et avaldaja poolt rajatav tee hakkaks kulgema ühe meetri kauguselt A. Sinilille hoonetest, ei ole põhjendatud. Uus rajatav tee ei asuks A. Sinilille kinnistul ja seetõttu ei rikuks A. Sinilille privaatsust ja omandit.
21. Määruskaebuse esitaja väidab, et uus juurdepääsutee tagaks ligipääsu ainult sõiduautodele eeldusel, et talvisel ajal teostatakse pidevalt lumetõrjet. 10 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja nimetatut tõendanud. Maakohus on tuvastanud, et OÜ Sahkar TT juhatuse liige Lauri Roosiorg ja Empower OÜ on pidanud võimalikuks tee ehitamist elamu juurest XXX tee poole. Asjas ei ole tuvastatud ega esitatud tõendeid selle kohta, et uus rajatav tee sobiks ainult sõiduautodele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja tõendanud, et uus rajatav tee tagaks juurdepääsu ainult sõiduautodele. Arvestada tuleb ka seda, et ka praegune XXX tee on sõiduautoga läbitav muldkattega tee. Puhja Vallavalitsuse seisukoha kohaselt ei ole vaidlusalune juurdepääs tee, vaid kõvakssõidetud põllupind. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja tõendanud seda, et Muinsuskaitseamet ei annaks uue tee rajamiseks kooskõlastust. Määruskaebuse esitaja on esitanud pelgalt väite, et vastavas piirkonnas võib muudatuste teostamine ja ehitustegevus olla problemaatiline.
22. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga selles, et puudutatud isikud ei ole põhjendanud ega tõendanud, kuidas häirib nende elutegevust M. Koppeli poolt tee kasutamine. Artur Sinilill on avaldanud, et ta soovib kinnistule elama asuda ja selleks ehitada kinnistule juurdeehituse, mis projekteerimistingimuste kohaselt peaks tulema vaidlusaluse tee poole kuni 5 meetri kaugusele kinnistu piirist. Avaldaja soovitud juurdepääs vähendab oluliselt puudutatud isiku kinnistu hinda ja halvendab kinnistu kasutamist. Samuti häiriks tee kasutamine puudutatud isiku ja tema perekonna privaatsust. Ringkonnakohtu arvates on puudutatud isik piisavalt põhjendanud, miks häirib M. Koppeli poolt tee kasutamine tema elutegevust.
23. Maakohus on määranud juurdepääsu tähtajaga kuni 22.11.
24. a. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole taotlenud määruskaebuses tähtaja pikendamist, ei muuda ringkonnakohus maakohtu määrust määratud tähtaja osas. Ringkonnakohus märgib, et

§ 480

lg 1 lause 2 kohaselt võib kohus määruse tühistada või seda muuta ka juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Ringkonnakohus leiab, et kui käesolev määrus on jõustunud, on Maire Koppelil võimalik taotleda põhjendatud vajaduse olemasolul käesoleva määruse muutmist

§ 480lg 1 kohaselt.

Ükski määruskaebuses esitatud muu väide ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele. 19. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda.

Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp /digitaalselt allkirjastatud/ 11 Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/