KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 13. august 2013 kell 14.00, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

) § 101 lg p-dele 1 ja 6 ning

§ 113lg-le 1.

Kostja väide majanduskulude ettemaksust on tõendamata. Mingit kokkulepet hageja ja kostja vahel majanduskulude ettemaksmise osas pole sõlmitud. Pole usutav, et mõistlik isik teeks ettemakse kohustuste osas, mille suurus pole teada ja milleks ta pole kohustatud. Väär on kostja väide, et hageja on viivitanud kostjale nõusoleku andmisega elektrivõrguga liitumiseks. Kostja rääkis küll enne vastava paberi toomist mitu korda elektrilepingust, kuid kui ta vastava dokumendi tõi, kirjutati kooskõlastusele kohe alla. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja sai korteri omanikuks ja korteriühistu liikmeks alles 07.05.

1. Seda, ning 24.04.2012 sõlmitud korteriomandi müügilepingu p-s 4.5.8 sätestatut arvestades tekkis kostjal kohustus tasuda hageja poolt esitatavaid arveid alates 07.05.
2. Seega on alusetu hageja põhinõue
3. a aprilli eest summas 10,39 eurot ja viivis 1,44 eurot, samuti on osaliselt alusetu nõue
4. a mai eest. Hoolimata korteri omandamisest ei ole kostja saanud seda otstarbekohaselt kasutada. Hageja andis vaatamata kostja korduvatele nõudmistele alles
5. a märtsis nõusoleku, mis võimaldas kostjal liituda majasisese elektrivõrguga. Kuigi sõlmitud lepingu kohaselt lasus nõusoleku andmise kohustus hageja liikmel, soovib võrguettevõtja nõusolekut just hagejalt. Seda võimaldab KÜS § 2 lg 1 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg
6. Kostjal oli õigus esitatud arvete tasumisest keelduda, kuna hageja ei lubanud tal liituda elektrivõrguga. Sellega riivas hageja kostja õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Asjassepuutuvad ei ole hageja esitatud üldkoosoleku protokollist nähtuvalt vastuvõetud otsused. Need pärinevad ajast, mil kostja ei olnud hageja liige ning seetõttu ei tekkinud tal maksekohustusi hageja ees. Üldkoosoleku protokoll tõendab kostja poolt osundatud pooltevahelise kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt tasus kostja esitatud arveid hagejaga kokkulepitult ning kostjale arusaadavalt ettemaksuna kostja poolt omandatavalt korteriomandilt tasutavate majandamiskulude eest. Kostja on oma kohustused hagiavaldusega esitatud nõude osas täitnud ennetähtaegselt, hageja on kostja esitatud soorituse (kohustuse täitmise) vastu võtnud ning nimetatud kohustused on kostjal sissenõutavas osas seega lõppenud. Kostja loobub vastuväitest seoses tasaarvestusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike väidete ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja jättis tasumata hageja esitatud arved perioodist 03.05.2012–03.01.
7. Kostja pole esitanud vastuväiteid ka arvete suurusele ega viivisearvestusele. Vaidluse all on küsimus, kas kostjal oli õigus jätta hageja esitatud arved tasumata. 2 Kostja viitab 24.04.2012 sõlmitud korteriomandi müügilepingu p-le 4.5.8 (tlk 61), mis sätestab, et kostja kohustub tasuma hagejale majandamiskulud jm maksed alates korteriomandi omandamise (omandiõiguse ülemineku) päevast. Nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest (tlk 5) kanti kostja aadressil XXXasuva korteri nr 12 omanikuna kinnistusraamatusse 07.05.
8. Kostja leiab et kuna ta sai korteri omanikuks ja korteriühistu liikmeks alles 07.05.2012, on enne seda esitatud arved põhjendamatud. Seega tuleb lahendada küsimus sellest, kas kostjal tekkis kohustus arvete tasumiseks alates 24.04.2012 korteri müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisest või alates tema omanikuna kinnistusraamatusse sissekandmisest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega ei piisa kinnisomandi omandiõiguse üleminekuks vaid asjaõiguslepingu sõlmimisest ning kostjat võib korteri omanikuks ja korteriühistu liikmeks lugeda alates 07.05.
9. Sellest alates tekkis tal ka kohustus tasuda majanduskulusid. Hageja nõuab võlgnevuse väljamõistmist üksnes sel alusel, et kostjal on korteriühistu liikmelisusest tulevana kohustuslik tasuda korteriühistu esitatud arveid majandamiskulude eest. Muud alust arvete esitamiseks hageja välja toonud pole. Seega jääb hagi rahuldamata 03.05.2013 arve nr 42 osas (tlk 14), mis oli esitatud
10. a aprillikuu eest, ning osaliselt (kuni 07.05.2012) ka 02.06.2012 arve nr 54 osas (tlk 13), mis oli esitatud
11. a maikuu eest. Asjakohatu on kostja väide, et tal oli õigus arvete tasumisest keelduda, kuna tal ei lubatud liituda elektrivõrguga.

§ 110

lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Käesoleval juhul pole kostjale perioodil 03.05.2012 kuni 03.01.2013 arveid elektri kasutamise eest esitatud. Arvetest nähtuvalt (tlk 6-14) tuli kostjal tasuda üksnes prügiveo, võetud laenude ja halduskulu eest, mistõttu pole nähtav piisavalt tihe seos kostja ja hageja nõuete vahel. Kostja pole kohtule ka millelgi tõendanud oma väidet, et hageja keeldus alla kirjutamast nõusolekule majasisese elektrivõrguga liitumiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja vastavasisuline vastuväide jätta tähelepanuta. Samuti jäävad paljasõnalisteks kostja vastuväited selle kohta, et tema ja hageja vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt ta tasus enne korteri omanikuks saamist majanduskulusid nö ette. Kostja pole sellise sisuga kokkuleppe olemasolu millegagi tõendanud (ka kostja viidatud üldkoosoleku otsusest kokkulepet maksete ettetasumise kohta ei nähtu), mistõttu ei saa kohus kostja sellesisulist väidet asja lahendamisel arvestada. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamisele osaliselt. Eelnevalt kohus tuvastas, et hagi jääb rahuldamata arve nr 42 osas (10,39 eurot) ning osaliselt arve nr 54 osas (55,79) eurot. Kuna kostja kanti kinnistusraamatusse korteri omanikuna sisse 07.05.2013, oli maikuu eest esitatud arve põhjendamatu 6 päeva osas, mistõttu tuli kostjal tasuda 2012. a maikuu eest esitatud arve 25 päeva eest. See moodustab terve kuu summast proportsionaalselt 45 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Seega on kostja põhivõlgnevus kokku 435,53 eurot, mis tuleb kostjalt

§ 101lg 1 p 1 välja mõista.

Sissenõutavaks muutunud viivis 3 on selle summa pealt kokku 29,80 eurot. Lisaks mõistab kohus välja edasiulatuvalt viivise 0,05% päevas põhinõudelt alates 06.03.2013 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 124 lg-ga 1 ja § 133 lg-tega 1 ja 2 on hagihind 572,63 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 100 eurot. 21.06.2013 määrusega määras kohus, et antud tsiviilasja menetletakse lihtmenetluses ning kohus näeb menetluskulude suuruse ette menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 163 lg-st 1, tuleb seoses hagi osalise rahuldamisega jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldati ca 95% ulatuses. Järelikult tuleb kostja kanda jätta 95% menetluskuludest ning hageja kanda 5% menetluskuludest. Juhindudes TsMS § 405 lg 1 p-st 3, määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on hageja esitanud tõendid (tlk 18), mille kohaselt on hagejal kulunud esindaja tasule 180 eurot. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja poolt esitatud arvest nähtuvalt on hageja esitanud kostjalt väljamõistmiseks esindaja tasu dokumentide analüüsi ja hagiavalduse koostamise eest. Kohtu arvates on esindaja tasu suurus põhjendatud ja vajalik. Kostja pole menetluskulude kohta tõendeid esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 266 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4