) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 3, lõpetab kohus menetluse XXXOÜ hagis Osaühingu XXX vastu võla ja viiviste nõudes seoses hageja loobumisega hagist. Vastavalt
lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Vastavalt
lg-le 4 tagastatakse riigilõiv üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on tasunud riigilõivu 29.05.2013.a summas 175 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072123, selgitusega „XXXOÜ hagi Osaühingu XXX vastu võla nõudes“. Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kohus asub käesolevalt seisukohale, et kostja on rahuldanud hageja nõude pärast hagi esitamist ja pärast hagi menetlusse võtmist. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on hageja korduvalt kostjat hoiatanud, et pöördub nõudega kohtu poole juhul, kui kostja oma võlgnevust hageja ees ei likvideeri. Seega kostja oli/pidi tõenäoliselt olema teadlik asjaolust, et hageja võib esitada tema vastu hagi kohtusse. Eelöeldule tuginedes on kohtu hinnangul õigustatud jätta hageja menetluskulud kostja kanda vastavalt
2 2-13-27876
¹ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Käesoleval juhul on hageja palunud mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 951,66 eurot, milleks on kostja õigusabi kulud summas 864,16 eurot (ilma käibemaksuta) ja 87,50 eurot pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus, arvestades poolte seisukohti, asja olemust, keerukust ja menetluse kestust ning hageja esindaja tegelikku töö mahtu, peab põhjendatuks mõista kostjalt välja menetluskulud summas 512,50 eurot, millest kulud õigusabile on 425 eurot ja riigilõiv 87,50 eurot.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. Kuna hageja on palunud määrata, et kostja kohustub tasuma menetluskulud hiljemalt 10 päeva jooksul vastava lahendi jõustumisest, siis seetõttu märgib kohus lahendis, et väljamõistetud menetluskulude sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.