← Eesti

2-13-2368/6

Obsah (6)§ 96§ 97§ 100§ 99§ 101§ 108

2-13-2368 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2013 Põlva Tsiviilasja number 2-13-2368 Tsiviilasi L. A. V. ha

) § 210 lg 1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna antud hagi on esitatud pärast 01.07.2010 ja nõutakse elatise maksmist uue perekonnaseaduse jõustumisele järgneva perioodi eest ning hageja on sündinud pärast 01.07.2010, kuuluvad asjas kohaldamisele uue perekonnaseaduse sätted.

§ 96

järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 järgi on õigustatud saama ülalpidamist alaealine laps. 3

(6)2-13-2368

§ 100lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sünnitunnistuse koopia (tl 7) järgi on hageja kostja tütar. Perekonnaseaduse mõtte järgi mõeldakse ülalpidamise andmise all reeglina raha maksmist.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.

  1. a töötasu alamäär kuus 290 eurot. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2013.a töötasu alammäär kuus 320 eurot. Seega on minimaalse elatusraha suurus ühele lapsele kuni 31.12.
  2. a 145 eurot kuus ning alates 01.01.2013.a 160 eurot kuus.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavaldus on kohtule esitatud 15.01.2013, kuid hageja nõuab elatist alates oma sünnijärgsest päevast 04.10.2012.a (tl 4-6). Kuna hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates xxxxxxxxxxx hageja täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx § 97 p 1; § 100 lg 1; § 100 lg 2 ja § 108 alusel. Hageja on hagiavalduses nõudnud elatise väljamõistmist miinimumsummas ning samas on ta märkinud, et soovib elatise väljamõistmist summas 145 eurot kuus. Kuna elatise miinimummäär oli kuni 31.12.

  1. a 145 eurot ning hagi on esitatud 15.01.2013 ehk vaid paar nädalat pärast elatise miinimummäära tõusmist seoses töötasu alammäära tõstmisega, on hageja tõenäoliselt soovinud siiski elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja seaduses sätestatud miinimummääras, mis oli 145 eurot kuni 31.12.2012 ja mis on 160 eurot alates 01.01.
  2. 4

(6)2-13-2368 Seega peab kostja maksma elatist hagejale avavahemiku xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ühekordselt kokku 493,23 (145/31 x 28 + 2 x 145 + 160/31 x 14 = 130,97 + 290 + 72,26 = 495,49) eurot ning alates 15.01.2013 igakuiselt 160 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb väljamõistetud elatis kanda hageja poolt hagiavalduses märgitud arvelduskontole. Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 129 lg 2 järgi on 1401,62 (145/31 x 28 + 2 x 145 + 160/31 x 4 + 6 x 160) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse (tl 4-6) järgi pole hagejal tekkinud menetluskulusid. Seetõttu pole võimalik kostjalt välja mõista menetluskulusid hageja kasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 5
(6)2-13-2368 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.