1-13-1061/12

Kriminaalasi nr.1-13-1061 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. septembril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-1061 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Vello Laissaar´e tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Vello Laissaar isikukood 35409215248 xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Vello Laissaar tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 17.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vello Laissaare tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vello Laissaar tunnistati süüdi Viru Maakohtu 05.02.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.08.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 9 kuud 9 päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 12.12.2012 ja lõpp on 21.02.
2. Kinnipidamisasutuses Vello Laissaare kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral soovib elama asuda tuttava juurde aadressil Rakvere Heina 13a. Kinnipeetaval on 9 klassi haridust. Kinnipeetav enne vangistust käis tuttavate juures abis, elatus nende abist. Isik oli nõus töötama ka alkoholi eest (tugev alkoholisõltlane). TÄITISe andmetel on isikul maksmata nõudeid 2049,91 euro ulatuses. Isikul puudub vabanedes kindel töökoht, kuid kinnipeetava tuttava 1 A. Txxx näol on tegemist eraettevõtjaga ja seetõttu on tal võimalus kinnipeetavale ka tööd pakkuda. Isik on vanglas töötanud alates 05.03.2013 koristajana. Kuriteod sooritatud olles alkoholijoobes. V. Laissaarel puuduvad lähedased. Isikul on kriminaalse taustaga sõpru. Hulgalisel kuritegude ning väärtegude arv näitab isiku riskeerivalt ning hoolimatut elustiili. V. Laissaar on katseajal toime pannud uue kuriteo. Isiku sõnul on ta tarvitanud ja tarvitab ka edaspidi alkoholi. Isik on käitunud varasemalt alkoholijoobes olles vägivaldselt. Isikul puudub motivatsioon loobuda alkoholi kuritarvitamisest. Isik väidab, et tarvitas viimati narkootikume mitu aastat tagasi, nüüd väidab, et on rohkem alkoholi tarvitanud. Isiku sõnul on ta varem tarvitanud kokaiini, GHB ja köharohust ning äädikast segatud ainet ning süstis seda. Vello Laissaar on kriminaalkorras karistatud 14 korral ning vangistust kannab 8 korda. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 42% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30%. Viru Vangla toetab Vello Laissaare vabastamist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses sotsiaalvõrgustik lähedaste näol. V. Laissaare ema on surnud. Tema sotsiaalse tugivõrgustiku moodustavad tuttav Axxx Txxx ja tema elukaaslane Jxxx Sxxx. Axxx Txx on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama tema enne tähtaegse vabanemise puhul. Kinnipeetav on mõjutatav kaaslaste poolt ja ta omab vabaduses tuttavaid, kes talle negatiivset mõju avaldavad. Seega võib väita, et Vello Laissaare eluviis sarnanes tema sõpruskonna käitumisele ja elustiilile, kus sageli esines ka alkoholi kuritarvitamist. Axxx Txxx soovib Vello Laissaare pärast vangistusest enne tähtaegset vabanemist võtta enda juurde elama aadressile xxx. A. Txxxe kuulub sellel kinnistu aadressil kaks maja, kus ühes elab ta ise ja kõrval asuva maja II korruse on ta nõus andma kinnipeetava käsutusse. Rahvastikuregistri andmetel on V. Laissaarel sissekirjutus aadressil xxxxxx. Antud talu kuulub aga ametlikult Axxx Txxxe. Enne vangistust elas kinnipeetav just sellel aadressil. A. Txxxi näol on tegemist eraettevõtjaga ja seetõttu on tal võimalus kinnipeetavale ka tööd pakkuda. Vello Laissaarel on 9 kehtivat kriminaalkaristust,10 kehtivat väärteokaristust; 6 arhiveeritud kriminaalkaristust ja 5 arhiveeritud väärteokaristust. Korduvalt on sooritanud varavastaseid kuritegusid, esinenud on ka joobes juhtimist. Vello Laissaare näol on tegemist süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid toime paneva isikuga ning ta on korduvalt viibinud kriminaalhooldusel. Kinnipeetavale oli 2012.a. kriminaalasja raames määratud tingimuslik vangistus kriminaalhooldaja järelvalve all, kuid katseajal pani isik toime uue kuriteo ja isikule mõisteti üldkasulikku tööd 592 tunni ulatuses. ÜKT tunnid jäid paraku sooritamata, kuna isik sooritas katseajal uue kuriteo. Seega võib väita, et katseajad möödusid mitterahuldavalt. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Vello Laissaar soovib ennetähtaegset vabaneda vangistusest. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et Vello Laissaar tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. 2 Kinnipeetav on korduvalt karistatud kriminaalkorras valdavalt varavastaste kuritegude eest. Isik on 8 korda karistatud vangistusega. Varasemalt on teda määratud ka kriminaalhooldaja järelevalve alla. Ka väärteokorras on isikut korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest ja alkoholiseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt Vello Laissaar oli määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla, mis ei olnud tulemuslik kuna isik katseajal pani toime uue kuriteo. Püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna Vello Laissaar on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute süütegude ja õigusrikkumiste toimepanemise. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (ta on kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. Vello Laissaare elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et Vello Laissaare puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasem isiku allutamine käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist käitumiskontrolli ajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks Vello Laissaart uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning tuttava toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning Vello Laissaare käitumist eelneva käitumiskontrolli ajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega 3 isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Vello Laissaare vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 4