Seega on kaebeõigus üksnes neil isikutel, kelle õigusi vaidlustatav toiming või haldusakt võib otseselt puudutada.
lg 2 kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.
lg 2 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus tagastab kaebuse ka siis, kui isik on pöördunud valesse kohtusse; siis tagastab kohus kaebuse
lg 1 p 1 alusel ja kaebajal on õigus saada tagasi tema tasutud riigilõiv kaebuselt vastavalt
8) Käesoleva kahju hüvitamise kaebust vormistades on kohtu arvates kaebaja esindaja E.Sahk ajanud segamini H.O. õigused ja temaga perekondlikult seotud isikute õigused või siis kinnistu ostnud isikute õigused ja kohustused. Märgitud eksimusele on kohus käiguta jätmise määrustes tähelepanu osutanud ning kohus kontrollis kaebajaga seotud asjaolud ja kaebusele lisatud materjalide alusel tegevused, mis on seotud kaevandamisloa taotluse ja selle väljastamise menetlusega. Eeltoodud andmetest nähtub, et H.O. on temale omandireformi käigus tagastatud kinnistu müünud ning kinnistu müügi eest peab ta saama tasu kinnistu ostnud isikult. Omandireformist tulenevalt tagastatud kinnistu suhtes on H.O. temale kuulunud õigused lõplikult realiseerinud; riigi poolt on seaduses ettenähtud korras kinnistu tagastatud, ühtegi haldusmenetlust seotult H.O. õiguste või kohustustega enam läbi ei viida. Seapaju 1 kinnistut puudutavate toimingutega kaevandamisloa taotluse menetluses on riigiga ja KKM-ga seotud isikuks avalik –õiguslikes suhetes Seapaju I Arenduse OÜ. Kinnistusosakonna registri väljavõttest nähtub, et Seapaju 1 kinnistu omanik oli kuni 26.01.2009 H.O. ning peale 26.01.2009 OÜ Seapaju Arendus. Maavara kaevandamise taotluse esitas kaebuse kohaselt Seapaju Arenduse OÜ. Viimase õigusi võib rikkuda KKM juhul, kui kaevandamisloa taotluse menetlus on peatatud õigusvastaselt. Kaebaja poolt kaebuses viidatud müügilepingust tulenev õigus saada täiendav rahasumma kindlaksmääratud ajal (kui kaevandamisluba väljastatakse teatud tähtaja jooksul) kuulus H.O.le, kuid tegemist on tsiviilõiguslikust lepingust tuleneva õigusega ja juhul, kui kaebajale tekkis kahju, tuleb see välja nõuda lepingupoolelt. 5 Haldusorgani toimingutega on seotud avalik-õiguslikus suhtes kaevandamisloa taotleja, kes oli esitanud aruande, mille menetlust ei teostata, kuna asjaolude kohaselt on kaevandamisloa taotluse menetlus peatatud. Kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse ja sellest tulenevate õiguse alusel saab isik, kellel on avalik-õiguslik suhe riigiga ja kui ta leiab, et oli õigustatud ootus kaevandamisloa taotluse kiiremale menetlusele, kuid selline õigus ei saa kuuluda kaebuse esitanud H.O.le. Kaebust ei saa lugeda ka esitatuks kinnistu ostnud või kaevandamisluba taotlenud isiku kaebuseks, kuna kaebaja on korduvalt vastanud, et kaebuse esitajaks on H.O.. H.O.l puuduks kaebeõigus esitada kaebust teiste isikute õiguste ja huvide kaitseks ning kaebus tuleks sellisel juhul tagastada
Asja materjalidega on kinnitatud, et H.O. ei ole esitanud taotlust kaevandamiseks ja kaevandamisloa taotleja ei ole ilmselt vaidlustanud kaevandamisloa taotluse menetluse peatamist, mil võidakse rikkuda taotleja õigusi, kui esineb seaduserikkumist. Kaebaja H.O. on loobunud ise omandist arvestades faktiliselt kujunenud olustikku ja seaduses sätestatud võimalusi ning ta teostas kinnistu ostu-müügitehingu, millest tulenevalt on tal õigus tsiviilõiguslikust lepingust tulenevale tasule. Asjaolu, et kaebaja on kunagi teinud pöördumisi ministeeriumisse ja nõudnud kaevandamise jätkamist, ei tähenda peale kinnistust loobumist temal õigussuhte olemasolu riigi või KKM-ga. Kaebaja kaebuses märgitud väidetavate õiguste rikkumine keskkonnamõju hindamise aruande mittemenetlemisega, sj ajavahemikul 01.11.10-20.11.12, ei ole seotud kaebaja õigustega, sj avalik-õiguslikus suhtes tekkinud õigustega, kuna tema ei ole kinnistu omanik ja tema kaevandamiseks planeeritud kinnistu suhtes mingeid õigusi enam riigi suhtes ei oma. Omanikuks sai arvates 26.01.2009 OÜ Seapaju Arendus ja kaebuses märgitud periood saab puudutada neid tegevusi, mis kehtivad omaniku või kaevandamisloa taotleja suhtes ja võiksid rikkuda nende isikute õigusi. Nn „Seapaju 1 kinnistu müügilepingust tuleneva õiglase müügitulu saamise õiguse kaotamise“ eest võiks ehk kahju küsida tasu lubanud lepingupoolelt, kui sedagi, kuid selleks ei ole riik või KKM. Lepingust tulenev õigustatud ootus tasule ei seondu riigi kohustustega kaebaja ees. Kuna riik või KKM ei ole lepingulistes suhetes kaebajaga ja kaebaja esitatud lepingus selle üheks pooleks, siis puudub isikute vahel lepinguline suhe; eelnevalt kohus märkis, et kaebajal puudub vastustajaga avalik õiguslik suhe. Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimisega teiste isikute poolt ei saa panna riigile/KKM-le mistahes kohustusi, et seejärel tekitada kaebeõigust halduskohtus. Kuivõrd vastustaja ei ole lepinguosaline, siis ei saa vastustajaks olla ka esitatud lepingust tulenevalt riik või KKM; samas nähtub, et tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine ei too kaasa riigile kohustust hüvitada kaebajale tekitatud lepingust tulenev kahju. Kaebaja puhul saab kõnelda vaid sõlmitud lepingust tulenevast kahjust. Kohus jääb seisukohale, et ministeerium ei ole kaebaja õigustega seotult teinud ühtegi toimingut, siis ei saa ta olla selliselt ka õigusvastases tegevusetuses või viivituses, mis saaks põhjustada kahju tekkimise.
lg 2 kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seadus ei sätesta, et H.O. saaks kaitsta neid õigusi, mis kuuluvad kaevandamisloa taotlejale või kinnistu praegusele omanikule. Kinnistusosakonna registri andmed kinnitavad, et H.O. oli Seapaju 1 kinnistu omanik kuni 26.01.2009, seejärel sai omanikuks 26.01.2009 OÜ Seapaju Arendus. Maavara kaevandamise taotluse esitas kohtule esitatud andmetel Seapaju Arenduse OÜ ja sellest ajast tekkisid riigil kohustused selle isiku ees. 6 Kaebaja poolt esitatud tsiviilõiguslikust ostu- müügilepingust tulenev õigus saada täiendav rahasumma või kinnistu müügitasu kuulus ja kuulub jätkuvalt H.O.le. Seega tulenevad tema õigused saada raha tsiviilõiguslikust suhtest tekkinud õiguslikel alustel ja sõlmitud lepingust. Käesolev kohus ei ole pädev sellist vaidlust lahendama ja kaebaja peaks kahju kannatajana pöörduma pädevasse kohtusse, so maakohtusse. Mistahes aspektist kohus kaebaja kaebust ka ei vaatleks, ei ole vastustaja kaebajaga enam õigussuhtes ja kaebaja taotluse alusel ei viida läbi ühtegi haldusmenetlust, et kaebaja saaks üldse viidata tema õiguste suhtes Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 tuleneval alusel riigi kohustustele, mil kaebuse saab kohtusse esitada isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, kellel on õigus nõuda kahju hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada. Kuna kaebaja esindaja on kaebeõiguse võimalused jätnud tähelepanuta või sootuks eksinud, kuna H.O. õiguspärane ootus teisele osamaksele Seapaju 1 kinnistu müügist tuleneb ja saab tuleneda vaid müügilepingust (kaebaja viitab lepingu p 4.4), st kaebaja viitab ka ise lepingulisele kohustusele, millega lepinguosalised võtsid kohustuse kaebajale tasuda kinnistu müügitasu. Käesolevalt ei ole tegemist ka juhtumiga, mil kaebaja oleks sõlminud küll eraõigusliku lepingu, kuid teinud seda avalik õigusliku suhtes või siis avalik õigusliku isikuga. Põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt peab isikule tagama võimaluse end kaitsta ka juhul, kui avaliku võimu kandja tehtud eraõigusliku tehinguga on rikutud tema subjektiivseid avalikke õigusi. Samas selgitab kohus, et ka juhul, kui subjektiivsete avalike õiguste kaitsmise küsimus tekib avalik-õigusliku juriidilise isiku ja tema lepingupartneri omavahelises suhtes, mis on peamiselt reguleeritud tsiviilõiguse normidega, ka siis tuleks see vaidlus lahendada praeguse kohtupraktika põhjal ikkagi tsiviilkohtumenetluse korras. Kui see ka muutuks, nähtub, et hetkel ei ole tegemist märgitud juhtumiga. Kohus analüüsinud kaebust ja selle materjali tõlgendab kaebust ja kohtule nähtub, et kaebaja on kohtusse pöördumisel eksinud; kaebaja peab pöörduma oma õiguste kaitseks Harju Maakohtusse ja käesoleval kohtul ei ole sellist pädevust, mis lahendaks kaebaja probleemid saada tasu, mille saamise õigus tekkis temal kinnistu ostu-müügitehingu alusel. Kui halduskohus asja menetleda ei saa halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, siis kohus
Vastavalt sätestab kaebuse tagastamine viidatud normi lg 1, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui: 1) vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus leiab, et väidetav kahju kaebajale saaks tekkida või tekkis tema lepingupartnerite poolt lubaduste andmisest või selle tagajärjel ja tegemist on eraõigusliku vaidlusega. 9) Kui isik on pöördunud valesse kohtusse, siis tagastab kohus kaebuse
lg 1 p 1 alusel ja kaebajal on õigus saada tagasi tema tasutud riigilõiv kaebuselt vastavalt
Kuna kaebaja esindaja esitas taotluse tagastada riigilõiv, mis oli tasutud tema poolt eksitavalt kohtukulude taotluse nõudelt, justkui oleks tegemist kaebuse nõudega, siis leiab kohus, et hetkel ei saaks kaebaja esindaja seda taotlust rahuldada. Nimelt näeb Rahandusministri määrus nr 47 ette riigilõivu tagastamise korra. Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord (vastu võetud 21.09.2010 7 Rahandusministri määrusega nr 47) § 10 kohaselt saab riigilõivu tasunud isik esitada taotluse riigilõivu tagastamiseks. Käesolevalt on riigilõivu tasunud J.S. ja mitte Ene Sahk. Kohus selgitab, et riigilõivu tasunud isikul on õigus esitada riigilõivu võtnud asutusele taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. Originaaldokumenti ei esitata juhul, kui riigilõivu võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Kohtutel on võimalus seda kontrollida iseseisvalt. Kuivõrd aga kohus käesolevas asjas juba tagastab kaebuse pädevuse puudumise motiivil, siis saab kaebaja tagasi kogu riigilõivu kohtumääruse jõustumisel ja eraldiseisvalt ühte osa tasutud riigilõivust tagastama hakata ei oleks otstarbekas, va kui kaebaja peab seda vajalikuks ning riigilõivu tasunud isik seda taotleb. Juhul, kui kohtumäärus tühistatakse ja kaebajal tuleb kokkuvõttes ikkagi tasuda riigilõiv ning seda ei tagastata kaebuse nõudeid puudutavas osas, siis tuleb uuesti lahendada riigilõivu tasumise küsimus, kuid seda saab lahendada J.S. taotluse alusel. Käesolevalt kuulub kogu kaebuselt laekunud riigilõiv tagasitasumisele, kui tagastamise taotluse esitab selleks määruses nr 47 näidatud õigustatud isik. Karin Kalmiste Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.