Obsah (4)

§ 180§ 114§ 182§ 109

3-12-1153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1153 Haldusasi J.S.’i

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD

1. Kinnipeetav J.S. (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) esitas 16.01.2012 Tallinna vanglale avaldusena pealkirjastatud pöördumise nr 5-18/2192, seoses vahetusjope väljastamata 1 jätmisega jope pesemiseks andmise ajaks, mille tõttu ta ei saanud perioodil 03.01.2012.– 10.01.
2. a graafikujärgselt jalutama minna ja millega vangla rikkus kaebaja suhtes vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 55 lg
3. 18.03.2012 pretensioonina pealkirjastatud pöördumises nr 5-18/2192-1 leidis J.S., et vangla põhjendamatult kaua viivitab tema avaldusele vastamisega /tl 107 pöördel-108, 110 pöördel-111/.
4. Tallinna vangla käsitles avaldust märgukirjana ning vangla finants- ja majandusosakonna juhataja vastas kaebuse esitaja märgukirjale 26.03.2012 kirjaga nr 518/2192-2, et kuna talle on väljastatud tööl käimiseks jope, siis polnud lisajope väljastamine pesu ajaks vajalik /tl 6, 106/.
5. 28.03.2012 esitas J.S. vaide nr 5-15/14024, milles ta vaidlustas Tallinna vangla toimingud kirjadele nr 5-18/2192, 5-18/2192-1 vastamise viivitamisega, vahetusjope väljastamata jätmisega ning sellest tulenevalt jalutuskäigu mittevõimaldamisega /tl 104-105/. Vaidemenetluses käsitleti J.S.i taotlust toimingu sooritamiseks ettekirjutuse tegemise taotlusena. Tallinna vangla direktor Rait Kuuse 30.05.2012 vaideotsusega nr 5-15/14024-3 (edaspidi Vaideotsus) jäeti kaebaja vaie rahuldamata /tl 7, 112/.
6. 04.06.2012 (ja edaspidi kaebuse täiendused) esitas J.S. Tallinna halduskohtule kaebuse Tallinna vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks perioodil 03.01.2012 – 10.01.2012 seoses vahetusjope väljastamata jätmisega /tl 1-2, 10, 18, 27, 94-95, 98/.
7. 20.09.2012 määrusega halduskohus võttis J.S.i kaebuse Tallinna vangla toimingu (perioodil 03.01.2012.–10.01.
8. a vahetusjope väljastamata jätmine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks menetlusse /tl 80-81/. 16.10.2012 määrusega halduskohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 89/.
9. 30.10.2012 esitas vastustajaks tunnistatud Tallinna vangla kohtule kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 101-103/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja J.S. leiab, et Tallinna Vangla teadlikult rikkus 03.01.2012.–10.01.
10. a tema suhtes VangS § 55 lg 2 oma õigusvastaste toimingutega, mis seisnesid selles, et nimetatud perioodil vangla ei kindlustanud teda sooja jopega selleks, et kaebaja saaks tänavale jalutama minna. Kaebaja oli sunnitud oma vangla välja antud sooja jope 03.01.
11. a pesusse ära andma. Vahetusjopet vanglalt ta aga ei saanud, mille tõttu ei saanud kuni 10.01.
12. a graafikujärgselt jalutama minna. Seega leidis aset diskrimineerimine, kuna teised kinnipeetavad said jalutada graafikujärgselt. Vaideotsus kaebajat ei rahulda, kuna see on paljasõnaline ega vasta tegelikkusele. Tallinna Vangla väidab, et
13. juulil
14. a sai kaebaja tööriietusena vatijope. Kaebaja väidab, et ta ei ole suvel,
15. juunil
16. a vatijopet saanud. Õigus, vangla kirjutab, et kaebaja sai T-särgi, kombinesooni ja saapad. Selle alusel peab olema dokument ning kaebaja allkiri kättesaamise kohta, kuna iga vanglalt saadava asja eest peab kinnipeetav andma allkirja. 04.07.
17. a seisuga kaebaja töötas sööklas (pesi vaate), töö on tihedalt seotud kuuma veega ning soe jope on sellisel juhul kohatu. 03.01.
18. a sooja jope (mida kinnipeetavale väljastatakse 5-ks aastaks 1 tükk) pesusse andmisel, isegi siis, kui, nagu väidab vangla, et kaebajale anti soe tööjope (kaebaja veelkord kinnitab, et talle jäeti see väljastamata), siis seal, kus kaebaja viibis, 3-1 sektsioonis, ta poleks 2 saanud selles kambrist väljapoole väljuda – see on keelatud! Kinnipeetaval puudub mistahes õigus liikuda eluhoone 3-1 sektsioonis tööriietuses (vormiriietuses), järelikult, võis ta olla tööriietuses üksnes töökohal sööklas, kus on ka talvel väga palav. Kuna kaebaja töötas söökla ruumis, jäetigi talle soe jope (vatikuub) andmata. Kaebajal on asjas olemas põhjendatud huvi, mis seisneb selles, et kui kohus tunnistab toimingu õigusvastaseks, siis saab kaebaja esitada kahju hüvitamise nõude. Samuti aitab kohtuotsus ka tulevikus sellega, et kohtuotsus kohustaks Tallinna vanglat väljastama igale kinnipeetavale teise sooja jope, kui ta oma pesusse ära annab, et isikut ettenähtud jalutuskäigust mitte ilma jätta. Vaieldamatult on asjas olemas ka avalik huvi, et edaspidi Tallinna vanglal oleks võimalik korraldada jopede pesusse andmist (kui on külm) ning vahetusjope väljastamist, nagu seda tehakse nii voodipesu kui vormiriietusega (pükste ja kampsuni ja teesärgiga). Vastustaja Tallinna Vangla peab esitatud kaebust põhjendamatuks ning palub jätta J.S.i kaebus rahuldamata järgmistel motiividel. VangS § 46 lg 1 sätestab, et kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (edaspidi MSVS) § 5 lg 1 kohaselt on vastamiskohustus adressaadil. MSVS § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Riiklikust kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrist nähtub, et vangla väljastas 09.03.2011 J.S.ile vangla vormiriided, mis koosnevad kahest paarist pikkadest pükstest, kahest vormipluusist, neljast T-särgist, kahest paarist lühikestest pükstest, jopest ja mütsist. Vaidemenetluse käigus kontrolliti, kas kaebajale oli täiendavalt väljastatud tööriided ning finants- ja majandusosakonna spetsialist-söökla juhataja 28.05.2012 elektroonilisest kirjast nähtub, et J.S.ile väljastati lisaks vangla vormiriietele 04.07.2011 tööriided: üks T-särk, üks ruuduline särk, üks tööjope ja üks sinine kombinesoon. Tööjope näol on tegemist nn vatijopega, mis on talvel jalutamiseks just sobilik. Väljavõttest tööriiete väljastamise raamatust nähtub, et kaebaja on kinnitanud tööriiete kättesaamist oma allkirjaga /tl 113/, mistõttu tema vastupidine väide ei vasta tõele. Eeltoodust tulenevalt võib öelda, et kaebajal oli võimalik ka sellel ajal, kui tema vormijope oli pesus, jalutuskäikudel käia. Asjakohatu on kaebaja väide, et kuna ta 04.07.2011 töötas nõudepesijana, siis oli vatijope kandmine kohatu. Vangla nõustub kaebaja eelnimetatud väitega, kuna mitte ainult põhjusel, et nõude pesemisel võis jope märjaks saada, vaid ka põhjusel, et nõude pesemine toimub ruumis ning väljas oli suvi, ei olnud vatijope kandmine tõepoolest 04.07.2011 vajalik. Küll aga oli kaebajal võimalik vatijopet kanda talvel väljas viibides, sh jalutamiseks ajavahemikul 03.0110.01.2012, kui tema vangla vormijope oli pesus. KOHTU PÕHJENDUSED
19. Kaebusest nähtuvalt J.S. peab õigusvastaseks ja tema VangS § 55 lg-st 2 tulenevat õigust rikkuvaks Tallinna vangla toimingut, mis seisneb selles, et ajavahemikul 03.0110.01.2012 vangla ei kindlustanud kaebajat tema jope pesemise ajaks vahetusjopega, mistõttu tal ei olnud võimalik jalutamas ja suitsetamas käia. Vastustaja vaidleb kõigile kaebaja etteheidetele vastu ja leiab, et kaebaja väited ei vasta tegelikkusele ja kaebus on alusetu. 3 Kohus jagab Tallinna vangla seisukohti ja leiab samuti, et vaidlustatud vangla toiming ei ole õigusvastane, sellega ei rikuta J.S.i VangS § 55 lg-st 2 tulenevat õigust, tema kaebus on põhjendamatu ja see ei kuulu rahuldamisele ning seda järgmistel motiividel.
20. Kaebaja viidatud VangS § 55 lg 2 kohaselt kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vaideotsuses on õigesti selgitatud, kus vangistussektsiooni paigutatud kinnipeetaval on võimalik jalutada ja suitsetada - jalutushoovis. Tulenevalt VangS § 46 lg-st 1, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. Seega peab eelkõige vangla tagama, et kinnipeetaval on aastaajale vastav riietus. Kaebaja ei eita, et vangla väljastas talle 03.01.
21. a sooja jope (mille ta andiski pesusse). Samas kaebaja väidab, et ta ei ole 04.07.2011 teist vatijopet saanud. Kaebaja palus kohtul välja nõuda dokument selle kohta, et ta on saanud T-särgi, kombinesooni ja saapad ning et ta on andnud allkirja nende kättesaamise kohta. Antud juhul on vastustaja esitanud väljavõtte tööriiete väljastamise raamatust /tl 113/, millest nähtub, et lisaks 03.01.
22. a väljastatud vangla vormiriietele on kaebajale 04.07.2011 väljastatud ka tööriided: üks T-särk, üks ruuduline särk, üks tööjope ja üks kombinesoon, milliste esemete kättesaamist on kaebaja oma allkirjaga nimetatud kuupäeval tõendanud. Kas kaebaja töötas sel ajal (04.07.2011) siseruumides (sööklas nõudepesijana) või väljas, ei oma asjas mingit tähtsust: fakt teise sooja jope väljastamisest kaebajale kõnealusel ajal on leidnud tõendamist. Kuivõrd tööjope on nn vatijope, on see talvel jalutamiseks sobilik. Seega on vangla õigesti märkinud, et kaebuse esitajal oli võimalik ka sellel ajal, kui tema vormijope oli pesus, jalutuskäikudel käia ja suitsetada. Seega puudus vanglal kohustus perioodil 03.01.2012.–10.01.
23. a veel kolmanda sooja jope väljastamiseks. Kohus on seisukohal, et Tallinna vangla on taganud J.S.ile tema seadusest tulenevad õigused ka 03.01.
24. a sooja vormijope pesemise ajal - vangla poolt oli juba väljastatud aastaajale vastav nn asendusjope -, mistõttu riietuse puudumise pärast ei saanud kaebaja igapäevane jalutuskäik ja suitsetamine olla kuidagi takistatud. Kaebaja ei ole väitnud, et vangla oleks teinud talle muul moel takistusi ettenähtud jalutuskäikudel ja suitsetamas käia, kui üksnes väidetava sooja jope mittevõimaldamisega. Viimatinimetatud valeväide on aga eeltoodust nähtuvalt ümber lükatud. Järelikult vaidlustatud Tallinna vangla toiming ei ole õigusvastane ega saanud kaebajale ka kahju tekitada, mistõttu J.S.i kaebus on ilmselgelt alusetu. Kaebaja avaldustele nr 5-18/2192, 5-18/2192-1 vastamisega viivitamist ei ole käesolevas asjas vaidlustatud.
25. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud.

§ 109

lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Et antud juhul jääb J.S.i kaebus rahuldamata ja Tallinna vangla ei ole omapoolset menetluskulunõuet esitanud, siis kohus vastavalt

§ 109

lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo kohtunik 4