Tsiviilasi nr 2-13-27266 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Lõunalaenud OÜ hagi H. B. vastu 444 euro nõudes, mis hageja hinnangul moodustub järgmiselt: 222 eurot põhivõlgnevus, 93 eurot intressid, 24 eurot kulutused hoiatustele ja teadetele ning 105 eurot viivis. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Lõunalaenud OÜ ja H. B. vahel 24.09.2012 sõlmitud tarbijakrediidilepingu V-2012-24-09-01 rikkumisest. Lepingu alusel sai kostja hagejalt laenu 350 eurot, kostja kohustus laenu ja intressid tagastama maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena alates 06.10.2012 ja edaspidi iga järgneva kuu
2. kuupäevaks kuni laenu täieliku tasumiseni 06.03.
3. Kostja ei ole asunud korrektselt tasuma laenu osamakseid. Vaatamata hageja poolt kostjale saadetud hoiatusest ja täiendava tähtaja andmisest 09.01.2013 kostja osamakseid ei tasunud ja hageja saatis 17.01.2013 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis viimast korda täiendava tähtaja võla tasumiseks (24.01.2013). Nõutud tähtajaks kostja võlgnevust ei tasunud.
4. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud kostja registrijärgsesse elukohta Kooli tee 16, Antsla, 66403 Võrumaa, on kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt kostja poolt isiklikult vastu võetud 12.07.2013 (tl 26) ja loetakse

§ 313lg 1 kohaselt kättetoimetatuks.

Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades

§ 407lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 2

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§ 407lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja 24.09.2012 sõlmitud tarbijakrediidilepingust V-2012-24-09-01 (tl 6-9), kostjale saadetud hoiatusest (tl 13), kostjale saadetud laenulepingu ülesütlemise teatisest (tl 12), kohtumäärusest maksekäsu kiirmenetluse lõpetamiseks (tl 14-15). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Vastavalt VÕS § 415 lg-le 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 3

§ 407

lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 444 eurot. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab

§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 1741

lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 120 eurot, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 75 eurot (tl 17) ja maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas 2-13-4234 tasutud riigilõivust 45 eurot.

§ 138

lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt

§ 139

lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 75 eurot ja tsiviilasjas 2-13-4234 riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot. Riigilõivu seaduse Lisa 1 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagihinnalt kuni 500 eurot veebilehe www.e-toimik.ee kaudu 75 eurot.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud.

§172

lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja

§ 4881sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti.

Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv kuuluks kostja poolt hüvitamisele, kui maksekäsu kiirmenetlus oleks läinud üle hagimenetluseks. Käesoleval juhul keeldus kohus 03.06.2013 määrusega tsiviilasjas 2-13-4234 hagiavaldust menetlusse võtmast, sest hageja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks avalduse puuduseid. Selle asemel on hageja kohtule esitanud uue hagi ja tasunud sellelt uuesti riigilõivu täies mahus. Eeltoodut arvestades on käesolevas asjas põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohus, rahuldades hagi ja arvestades

§ 162

lg 1, 2, 5 ja § 173 lg 1, 4 sätestatut, peab põhjendatuks jätta hagimenetluses tasutud riigilõiv 75 eurot kostja kanda. Arvestades

§-de 162 lg 5, 1741 lg 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõivu 75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4