2-13-22766 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30.augustil 2013 Võru kohtumaja, kirjali

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1.Tartu Maakohtu menetluses on AS Swedbank poolt 13.05.2013 esitatud hagi L. P. vastu 5 683,56 euro ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.04.2006 teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga ning mille alusel võimaldas hageja kostjale internetipanga teenuse kasutamist. 20.11.2012 sõlmisid pooled internetipanga vahendusel väikelaenulepingu nr 12-075206-VL, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale laenu summas 3800 eurot intressimääraga 20% aastas ja tasumise tähtajaga 15.04.2013. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 16.01.2013. Leping lõppes tähtaegselt 15.04.2013. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates,

§ 113kehtestatud määra alusel (EKP intress+7% aastas).

Seisuga 13.05.2013 moodustab kostja võlgnevus hageja ees nimetatud lepingu alusel kokku 3 984,40 eurot, sh põhiosa 3 616,12 eurot; intress 308,76 eurot ajavahemiku 16.01.2013-15.04.2013 eest ja põhiosa viivis 59,52 eurot ajavahemiku 28.02.2013-13.05.2013 eest. Pooled sõlmisid 03.11.2011 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 250 eurot. Lepingu p 7.2 kohaselt kohustus kostja maksma krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli lepingu järgi 22%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 1 627,81 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. 27.03.2013 saatis hageja kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingutest tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 11.04.2013 ning hoiatas lepingu ülesütlemisest võlgnevuse mittetasumisel. Vaatamata hageja meeldetuletustele ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevust ja hageja luges lepingu ülesöelduks 15.04.2013. Hageja arvestas kohustusega viivitamise eest viivist (

§ 113lg 1 sätestatud määra alusel).

Seisuga 13.05.2013 moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1 699,16 eurot, millest põhiosa 1 627,81 eurot; intress 29,45 eurot; viivis 10,40 eurot, kaardikasko 28,30 eurot, menetlustasu 3,20 eurot. Seoses lepinguga sõlmisid kostja ja Swedbank P&C Incuranse AS (endise ärinimega AS Swedbank Varakindlustus) 03.11.2011 ka krediitkaardikindlustuslepingu, mille järgi kohustus kostja kindlustusvõtjana tasuma igakuiselt kindlustuspoliisil toodud määras kindlustusmakseid lepingus nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Kindlustusandjaks oli AS Swedbank Varakindlustus ja soodustatud isikuks hageja. Kuna hagejal ei õnnestunud kostja kontot debiteerida, tasus hageja soodustatud isikuna kuni lepingu lõppemiseni kindlustusmakseid kindlustusandjale ise, mistõttu on hagejal õigus tasutud maksete hüvitamist omakorda nõuda kostjalt. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 5 683,56 eurot, sh põhiosa 5 243, 93 eurot; intress 338,21 eurot; põhiosa viivis 69,92 eurot; menetlustasu 3,20 eurot; kaardikasko 28,30 eurot. Samuti taotleb hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina väikelaenulepingu 12-075206VLpõhinõudelt (3 616,12 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni panga hinnakirjas sätestatud määras (0,056% päevas), püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu põhinõudelt (1 627,81 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni panga hinnakirjas sätestatud määras (0,021% päevas). Hageja on hagi õiguslikult põhjendanud, viidates TsÜS § 5;

§-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 4, 6; 94; 101 lg 2; 108 lg 1; 113 lg

2. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostjad kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja võtab kirjalikus vastuses kohtule hageja nõude õigeks ( tl 59). Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 440 lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses.
3. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirjad poolte vahel sõlmitud lepingutest, lepingust tuleneva võlgnevuse arvestusest, krediitkaardi kasutamise lepingust, panga hinnakirja väljavõtte, kostjale saadetud teatisest ja lepingutel sooritatud operatsioonide väljavõtte (tl 10-34).

§-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt

§ 113

lg 1 esimesele lausele võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt

§ 101

lg 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtupraktikas on reeglina ülemäära ja ebamõistlikult suureks loetud viivist, mis ületab põhivõla suurust. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 5 683,56 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina väikelaenulepingu 12-075206-VL põhinõudelt, so 3 616,12 eurolt alates 13.05.2013 kuni põhinõude täitmiseni panga hinnakirjas sätestatud määras. Kohtule esitatud väikelaenu hinnakirja kohaselt (tl 17) on viivise suuruseks EKP intress+7% aastas, millises suuruses loeb kohus põhjendatuks kostjalt viivise väljamõistmist, kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 59,52 eurot) ei või ületada põhinõuet. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis protsendina püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu põhinõudelt, so 1 627,81 eurolt alates 13.05.2013 kuni põhinõude täitmiseni eraisiku püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimustes sätestatud määras, so EKP intress+7% aastas, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 69,92 eurot) ei või ületada põhinõuet. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele. 4. TsMS § 162 lg 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni, mh hagi õigeksvõtmise puhul. Viidatud sätte lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna käesolevas asjas nähtub, et kostja on oma käitumisega, jäädes hagejale võlgu, andnud põhjust hagi esitamiseks, kohus rahuldab hagi, siis on põhjendatud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõivu 375 eurot (tl 9). Vastavalt TsMS § 139 lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskuluna kostjalt 375 euro väljamõistmist. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (375 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik