lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 punkti 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 järgi, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 esimene lause sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hageja on saanud nõude kostja vastu nõude loovutamisega SMS Laen AS poolt ja SMS Laen AS teatas 12.03.2012 kostjale nõude loovutamisest hagejale. Hageja on saanud nõude kostja vastu nõude loovutamisega AS Sampo Pank poolt (tl 12) ja AS Sampo Pank teatas 12.05.2011 kostjale nõude loovutamisest hagejale (tl 14). 2-13-1269
lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Nõudeõiguste loovutamise lepingust (tl 38) ja teatest nõude loovutamise kohta (tl 36) nähtub, et 01.12.2010 sõlmisid E. L. I. AS ja SMS Laen AS nõudeõiguste loovutamise lepingu, mille alusel loovutas SMS Laen AS oma nõude kostja vastu summas 635 eurot E. L. I. AS-ile koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatest nõude loovutamise kohta (tl 36) nähtub, et 15.03.2012 saatis SMS Laen AS kostjale kirjaliku teatise, milles teatas, et loovutas laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu E. L. I. AS-ile. Kuna senine võlausaldaja teatas kostjale, et on nõude tema vastu loovutanud uuele võlausaldajale, saab lugeda nõude loovutamise toimunuks kostja suhtes
Kuna nõue kostja vastu on loovutatud, võib uus võlausaldaja E. L. I. AS (hageja) nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist senise võlausaldaja SMS Laen AS asemel
Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 25-40) ja õiguslikult põhjendatud
§-de 164 lg 2, 396 lg 1, 402, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 415 lg 1 ja 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus – 191,73 eurot –
§-de 164 lg 2; 396 lg 1; 402; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel, intress – 35,15 eurot –
§-de 164 lg 2; 396 lg 1; 397 lg 1; 402; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel, viivis - 191,73 eurot -
§-de 164 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ning 415 lg 1 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel ja võla sissenõudmise kulud – 35 eurot –
§-de 164 lg 2; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel. Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 järgi on 453,61 (191,73 + 35,15 + 191,73 + 35) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule 13.08.2013 menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: nõude esitamiseks ülekantud riigilõiv – kokku 75 eurot ning teate avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes tasutud riigilõiv 6,39 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 2-13-1269 TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse lõpus olevast maksekorraldusest (tl 4-5) nähtub, et hageja on 10.01.2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest kostja vastu tasunud riigilõivu 45,90 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud täiendavalt riigilõivu 29,10 eurot ( maksekorraldus tl 23). TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu hagihinnalt soodusmäära järgi, on võimalik kostjalt välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks välja mõista 75 eurot. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks tasunud riigilõivu 6,39 eurot teate avaldamiseks Ametlikes Teadaannetes. Seega puudub alus kostjalt antud riigilõivu (6,39 eurot) väljamõistmiseks. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.