1-09-11295/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-11295 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2013 kohtuotsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Silver Semiskari määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu Silver Semiskari määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Silver Semiskar tunnistati Harju Maakohtu 29.03.2005 kohtuotsusega süüdi ning karistati liitkaristusega 8 aastat vangistust. Viru Maakohtu 10.11.2010 määrusega vabastati S. Semiskar vangistusest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 23.03.
6. Viru Maakohtu 13.10.2011 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 1 aasta 4 kuud 1 päev vangistust täitmisele. Sama määrusega määrati karistuse kandmise alguseks määruse jõustumise päev. Määrus jõustus 29.01.
8. Viru Maakohus saatis S. Semiskarile koos jõustunud kohtumäärusega teate, millega kohustati S. Semiskari ilmuma Viru Vanglasse 4.03.2013 karistust kandma. Teate ja jõustunud kohtumääruse sai S. Semiskar kätte 18.02.2013 isiklikult allkirja vastu. S. Semiskar esitas 27.02.2013 Viru Maakohtule taotluse, milles palub edasi lükata vangistuse täitmisele pööramine, mis jäeti Viru Maakohtu 08.03.2013 määrusega rahuldamata. Määrus jõustus 20.05.
10. 20.03.2013 esitas Viru Vangla kohtule taotluse S. Semiskari tagaotsitavaks kuulutamiseks 13.10.2011 kohtumääruse täitmise tagamiseks. 06.06.2013 saabus kohtusse Viru Vangla teatis, et S. Semiskar on kinni peetud 05.06.2013 ning kannab karistust Viru Vanglas Viru Maakohtu 13.10.2011 kohtumääruse alusel. Viru Maakohtu 11.06.2013 määrusega jäeti Viru Vangla taotlus S. Semiskari tagaotsitavaks kuulutamise kohta läbi vaatamata, kuna isik peeti kinni ja kannab karistust.
11. 10.06.2013 esitas Viru Vangla kohtule taotluse S. Semiskarile karistuse kandmise alguse täpsustamiseks.
12. Viru Maakohtu 12.06.2013 määrusega parandati Viru Maakohtu 13.10.2011 kohtumääruse resolutsiooni, lugedes õigeks, et „KarS § 76 lg 5 alusel pöörata täitmisele Silver SEMISKARI suhtes suhtes kandmata karistus Viru Maakohtu määruse 10.11.2010 järgi 1 ( üks ) aasta ja 4 ( neli ) kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse alguseks lugeda Silver Semiskar´i karistuse kandmisele ilmumise päev.
13. Tartu Ringkonnakohtu 03.07.2013 määrusega tühistati Viru Maakohtu
14. juuni 2013 määrus ja saadeti süüdimõistetu S. Semiskari karistuse täitmisel tekkinud küsimus tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kõrgemalseisev kohus oli seisukohal, et karistuse kandmise alguse täpsustamise taotluse esitamisel tuleb tagada isikule ärakuulamisõigus, kirjalikus menetluses tähendaks see kirjalike seisukohtade küsimist süüdimõistetult ja prokurörilt. Samuti on maakohtule ette heidetud määruses edasikaebamise korra selgitamata jätmist.
15. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud S. Semiskari kriminaalasjaga nr 1-0911295, Viru Maakohtu 13.10.2011 kohtumääruse ja prokuröri arvamusega tuvastas, et kohtumääruse põhjendavas osas on tõepoolest ebaselgelt ja ilmselt ekslikult märgitud, et karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates määruse jõustumisest. Tegelikult tuleb õigeks lugeda, et S. Semiskari karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda tema karistuse kandmisele ilmumise päev (see on vabatahtliku ilmumise korral) või kinnipidamise kuupäevast alates. Sama määruse põhjendavas osas on valesti märgitud, et juhindutakse KarS § 74 lg-st 4, mis on tehniline viga, tegelikult lähtus kohus KarS § 76 lg 5, kuna tegemist oli ennetähtaegsel vabastamisel kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramisega. 8.1 S. Semiskar on jõustunud Viru Maakohtu 13.10.2011 kohtumääruse alusel kinni peetud ja politsei poolt toimetatud kinnipidamisasutusse karistuse kandmiseks 05.06.2013 ja käesoleval ajal kannab karistust. 8.2 Kohus leiab, et ei ole ühtki mõistlikku alust lugeda isiku karistuse kandmise alguseks kohtumääruse jõustumise kuupäeva (mida taotleb süüdimõistetu), kuna isik ei viibinud kohtumääruse jõustumise kuupäeval vahi all ega asunud karistust vabatahtlikult kandma kohtuteatisega määratud kuupäeval. KrMS § 414 lg 1 ja 2 sätestab, et süüdimõistetule, kes ei ole kohtumenetluse ajaks vahi alla võetud, saadab kohus teatise, millal isik peab ilmuma karistuse kandmiseks ja sel juhul loetaksegi karistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg, mitte aga määruse jõustumise kuupäev. 8.3 Maakohtu pädevus kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamiseks tuleneb KrMS § 432 sätetest, seega ei ole põhjendatud süüdimõistetu seisukoht, et 13.10.2011 kohtumäärust ei tohiks täpsustada ega parandada.
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Semiskar, kes taotleb määruse tühistamist ja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. 9.1 S. Semiskari väitel on rikutud tema õigust kaitsjale (vt ka RKKK 3-1-3-25-98). Kohtuistungil esitas ta taotluse kaitsja saamiseks, mida kohus ei rahuldanud. 2 9.2 Maakohus ei selgitanud oma määruses, et kaebajal on õigus esitada määruskaebus kõrgemasse kohtusse, mitte aga tagasi maakohtusse. 9.3 Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ei saa kaebuse esitaja põhjendada oma seisukohta 13.10.2011 määruse jõustumise küsimuses.
17. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti prokurörile kirjalikus mentetluses õigus esitada oma seisukoht kuni
18. septembrini. Seisukohta ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ning S. Semiskari määruskaebuse rahuldamata. S. Semiskar on esitanud kaks väidet kriminaalmenetluse olulise rikkumise kohta – kaitseõiguse tagamata jätmine ja kaebeõiguse ebaõige selgitamine – ning taotleb määruse tühistamist ja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Ringkonnakohtu seisukoht antud asjas on järgmine. 11.1 Ringkonnakohus ei tuvastanud kaitseõiguse rikkumist. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et süüdimõistetule on selgitatud tema õigusi KrMS § 34 ja 35 järgi. Süüdimõistetule on õigused arusaadavad. Protokollist ei nähtu, et S. Semiskar oleks esitanud taotluse kaitsja määramiseks. Ainsa taotlusena on S. Semiskar taotlenud enda vabastamist kuni kohtumääruse jõustumiseni (tlk 34). Sellest järelduvalt ei ole S. Semiskari õigust kaitsja abile rikutud. 11.2 Määruskaebuse rahuldamist ei tingi seegi, et S. Semiskari arvates lähtus kohus kohaldades KrMS § 432 ebaõigest sättest. Nagu kaebuse esitaja isegi sedastab, järgitakse KrMS § 431 küsimuste lahendamisel KrMS §-s 432 sätestatud korda – seda on maakohus ka teinud. Kaebeõiguse regulatsioon, mis näeb ette määruskaebuse esitamise selle teinud kohtu kaudu, tagab kohtule võimaluse enesekontrolli menetluseks. Juhul, kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendamatuks, jätab ta selle rahuldamata ja edastab selle KrMS § 389 lg 4 alusel viivitamata koos määäruskaebusega kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele. Seega ei ole rikutud S. Semiskari õigust kaebuse esitamiseks ringkonnakohtule. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus S. Semiskari määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus