Obsah (4)

§ 175§ 384§ 238§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11606 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

§-st 390, § 337 lg 1 p-st 1:

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. augusti 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Pavel Šeršeni ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo määruskaebused rahuldamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Karl Saavole määruskaebemenetluses Pavel Šeršenile riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista Pavel Šeršenilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.

1. Pavel Šeršenil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Pavel Šeršen 1-11-11606 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. P. Šeršen tunnistati Harju Maakohtu 20.12.2011 otsusega süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti

§ 238lg 2 kohaldamisega karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus on 04.01.2011 ja lõpp 04.05.

2. Tartu Maakohtu 23.08.2013 määrusega jäeti P. Šeršen tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
3. Maakohtu hinnangul tuleb süüdimõistetu jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 2 p 2 alusel. Maakohus märkis, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 1-l korral ning kannab praegu vangistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja vahendamise eest grupis ja väikeses koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise eest edasiandmise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud narkokuriteo. Teda on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise, mh narkootikumide ebaseadusliku tarvitamise eest. Maakohus leidis, et P. Šeršenil on kalduvus rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemisele ning narkootikumide tarvitamisele. 3.1 Maakohus arvestas, et vangla iseloomustuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk, ning nõustus sellise seisukohaga, sest P. Šeršen on korduvalt käitunud õigusvastaselt. Ka vangistuse ajal on teda
4. a korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Viimane näitab, et P. Šeršen ei suuda alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale. Maakohus järeldas, et tema õiguskuulekus ja allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile on kaheldav. Seda vaatamata olulise sotsiaalprogrammi läbimisele, lähedaste toetusele, kindale elukohale ning töökoha saamise võimalusele. Maakohus märkis, et distsiplinaarkaristuste puutumine on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise üks olulisemaid eeldusi. Maakohus leidis, et uue kuriteo toimepanemise riski tõstavad P. Šeršeni kalduvus narkootilise aine käitlemisele, impulsiivne käitumine ja suhtelistelt suur tasumata võlakohustus. Majandusliku olukorra halvenemisel võib süüdimõistetu omakasu ajendil suure tõenäosusega jätkata uute kuritegude toimepanemist. 3.2 Maakohus märkis, et süüdimõistetu käitumises viimasel ajal toimunud positiivsed muutused ja soov edaspidi elada seaduskuulekalt võivad olla vaid ajutised või ebapüsivad, mistõttu veendumaks, et süüdismõistetu on kindlalt parandanud oma eluhoiakuid, suhtumist ühiskonda ja mõttemaailma, oleks vaja veel aega. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
5. P. Šeršeni kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja P. Šeršeni vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 4.
6. Määruskaebuse kohaselt on vangla iseloomustusest nähtuvalt – hinnates kinnipeetava isikuomadusi, varasemast elukäigust ja käitumisest tulenevaid riske – märkinud üheksast hindamisalusest valdkonnast kuues, et ohtlikkus ja risk puuduvad. Ülejäänud kolmes valdkonnas on leitud, et ohtlikkus puuduv, kuid risk on olemas. Kaitsja märgib, et Tartu Vangla hinnangul on P. Šeršen täitnud täielikult temale vangla poolt individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid. Ta on töötanud varem ja töötab ka käesoleval ajal vanglas majandustöödel, on osalenud riigikeele õppes ja sooritanud 17.02.2013 eesti keele B1 taseme riikliku eksami tulemusega 80% võimalikust punktisummast. Tänavu läbis ta individuaaltööna rohkem kui kuu aega kestnud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille eesmärgiks on tuua muutus sõltuvusaine tarvitamisse. Kuna psühhiaater ei määranud P. Šeršenile narkosõltuvuse diagnoosi, vaid tegemist on juhukasutajaga, ei olnud alust võtta teda osalema narkorehabilitatsioonis. P. Šeršenile on
7. a määratud 2 tingimisi -2- distsiplinaarkaristust sigarettide omamise eest. Kumbagi karistust ei pööratud täitmisele. Tartu Vangla on toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. 4.2 Kaitsja hinnangul erineb eeltoodust tulenevalt kohtu hinnang kinnipeetava käitumisele karistuse kandmise ajal Tartu Vangla poolt antud hinnangust. Kohus on jätnud tähelepanuta positiivsed asjaolud ja omistanud määrava tähtsuse kahele distsiplinaarkaristusele. Kaitsja hinnangul ei ole põhjendatud hinnata esmakordselt kriminaalkorras karistatud ja vangistuslikku karistust kandvat isikut mitteusaldusväärseks ja mitte toimetulevaks kriminaalhoolduse nõuete täitmisega ainult ühe asjaolu põhjal. Eeldused kriminaalhoolduse edukaks kulgemiseks tulenevad P. Šeršeni sotsiaalsest olukorrast: ta saab asuda elama oma õele kuuluvasse korterisse, kus elab ka tema vanaema, tema enda selgituste kohaselt tuleks samasse korterisse elama tema kaks last ja tal on vabanedes olemas töökoht. 4.3 Kaitsja peab oluliseks, et karistusaja lõpuni on jäänud 9 kuud. Arvestades Tartu Vangla harvaesinevat head iseloomustust, kinnipeetava häid väljavaateid edukaks resotsialiseerumiseks ja asjaolu, et isik kannab esmakordselt vangistuslikku karistust, on otstarbekas P. Šeršen vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.
8. 12.09.2013 esitas määruskaebuse ka P. Šeršen, kes palub end vangistuses tingimisi ennetähtaega vabastada. Määruskaebuse põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohus on paiguti teinud meelevaldseid järeldusi, tõlgendades fakte P. Šeršeni kahjuks. Samuti ei ole kohus arvestanud, et P. Šeršenil on kaks last, kes teda koju ootavad. Määruskaebuse esitaja selgitab, et rahvatervisevastase kuriteo eest on teda karistatud ühel korral, seega ei saa P. Šeršeni puhul rääkida kalduvusest „rahvatervise vastaste kuritegude toimepanemisele ning narkootikumide tarvitamisele“ ja ka kohtusse esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole tal tuvastatud sõltuvust. P. Šeršen märgib, et tema tegu oli tingitud valesti valitud elulaadist ja seltskonnast, mitte kriminaalsest ilmavaatest. Ka vangla iseloomustuses esitatud riskitase uue kuriteo toimepanemise osas on kohtuotsuses kontekstist välja rebitud. Nimelt on vangla P. Šeršeni ohutasemeks märkinud „ohtlik“, ent olukorras, kus enamik kinnipeetavaid on „kõrgohtlikud“ või „üliohtlikud“, jääb see ohutase keskmisest madalamale. Samuti on madal uue kuriteo toimepanemise protsent – 9%. Kuna riskiprotsent ei ole null praktiliselt kellelgi, ei ole korrektne väidet – eksisteerib uue kuriteo toimepanemise risk – argumendina kasutada. 5.2 Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole õige ka kohtu järeldus tema kahest distsiplinaarkaristusest, kuivõrd tema „õiguskuulekus ja allumisvõime kriminaalhooldaja käitumiskontrollile“ ei ole sellega võrreldav. Tingimisi vabaduses viibides on määruskaebuse esitaja motivatsioon rangelt nõudeid täita tohutu, kuna rikkumise hinnaks oleks taaskordne lahkumine perest ja normaalsest elust. Kuna P. Šeršeni ei ole varem käitumiskontrollile allutatud, ei tohiks tema allumisvõimet meelevaldselt ennustada. Oma võlakohustuse osas selgitas määruskaebuse esitaja, et vabaduses viibides tema majanduslik olukord paraneks tunduvalt, kuna tal on võimalik tööle asuda OÜ-s XXX . Nimetatu annab talle võimaluse tasuda võlad ning annab regulaarse sissetuleku, millest rahuldada enda ja oma pere vajadusi. Samuti kinnitab määruskaebuse esitaja, et tema väärtussüsteem põhineb nüüd absoluutselt ja kompromissitult ainult ausal ja õiguskuulekal elul, milliste korrektiivide tegemiseks andis suure tõuke vanglas ning oma perest ja lähedastest lahus viibimine.
9. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 20.09.
10. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et P. Šeršeni vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole -3- põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on P. Šeršeni tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. 7.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et P. Šeršeni ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on arvestanud ka määruskaebustes esitatud P. Šeršeni positiivselt iseloomustavate asjaoludega – sotsiaalprogrammi läbimine, lähedaste toetus, kindla elukoha olemasolu ja töökoha saamise võimalus –, ent sellele vaatamata on kohus leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, sest täitmata on vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise üks olulisemaid eeldusi – distsiplinaarkaristuste puudumine. Ringkonnakohus hindab, et P. Šeršen on oma väärtushinnangutes teinud korrektiive ja soovib edaspidi elada ausat, õiguskuulekat elu ning, et Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt esineb risk vaid kolmes hindamisvaldkonnas, kuid sellegipoolest soostub maakohtu hinnanguga. Kohtukolleegium leiab, et kuigi tegemist on P. Šeršeni esimese vanglakaristusega, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud tulenevalt tema kuriteo iseloomust. Süüdimõistetu kuritegu ja tema poolt varasemalt toime pandud väärteod on muuhulgas seotud narkootiliste ainetega. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et kuigi P. Šeršenil ei ole tuvastatud sõltuvhäiret, on tegu tarvitajaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et P. Šeršenil on kalduvus rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemisele ning narkootikumide tarvitamisele. Ringkonnakohtu hinnangul võib ka seda pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seda ka sõltumata sellest, et vangla hinnangul ei ole P. Šeršen narkootilise aine tarvitamisest sõltuvuses. Arvestades, et P. Šeršen kannab karistust oma olemuselt ühiskonnaohtliku kuriteo eest, tal oli ka enne kuriteo sooritamist olemas sotsiaalvõrgustik, ta omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja tarvitas vabaduses viibides narkootilisi aineid, siis ei toetanud prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on õigesti leidnud, et P. Šeršen ei ole suutnud alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale, mistõttu on tema õiguskuulekus ja allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kaheldav. Kohtukolleegium peab oluliseks märkida, et alaealiste laste olemasolu ei takistanud P. Šeršeni kuritegu toime panemast, seega ei saa tekkida kohtul veendumust, et nüüd mõjutab laste olemasolu P. Šeršeni õiguskuulekalt käituma. 7.2 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll õigus enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele, kuid ei ole subjektiivset õigust eeldada enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
12. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
13. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 6 pooltundi, mille eest taotleb ta tasu summas 144,00 eurot, sh käibemaks 24,00 eurot. Ringkonnakohus leiab määruskaebuses esitatud motiivide vähesust -4- arvestades, et taotlus on põhjendatud 2 pooltunni ulatuses (40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot). Kaitsja kaebus kordab suures osas senist menetluskäiku, maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ning vangla iseloomustuses märgitut. Vastuväited maakohtu seisukohtadele moodustavad kaebusest marginaalse osa ning omapoolsetes põhjendustes on kaitsja suures osas korranud juba maakohtu istungil esitatud seisukohti.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -5- Aarne Sarjas