← Eesti

3-12-71/190

Obsah (5)§ 124§ 46§ 150§ 152§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-71 Haldusasi P G, E T, F R, M

§ 124lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-12-71

  1. Paide Linnavolikogu kehtestas 27.03.2003 otsusega nr 7 Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu, mille eesmärgiks oli Soo tn 10 ja Soo tn 12 kinnistute maa-alast Sookure lasteaia juurde viiva tee jaoks maa eraldamiseks iseseisva krundi moodustamine.
  2. P G, E T, F R, M T, Lii A, Ülo M, A S, F S, T K, L T, V U, H S, K K, M R, A N, E O, T L, T Ö, A V, K A, G A, K V ja M T esitasid 10.01.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Paide Linnavolikogu 27.03.2003 otsuse nr 7 tühistamiseks Soo tn 12 asuva kinnistu osas. Kaevatav otsus on õigusvastane, kuna see on antud õigusvastase menetluse tulemusena. Kaebajatel puudus võimalus realiseerida õigust olla menetlusse kaasatud ning osaleda planeeringu koostamisel ja aruteludel. Kaebajad said kaevatavast otsusest teada siis, kui Paide Linnavalitsus saatis 20.12.2011 koostatud lihtkirjaliku teate kinnisasja omanikele, milles tehti ettepanek kinnisasi osaliselt võõrandada. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja said kaebajad Paide Linnavolikogu kantseleist 30.12.
  4. Paide linn esitas 18.06.2012 halduskohtule taotluse lõpetada haldusasja menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 124 lg 2 alusel (I kd, tl 213-215). Detailplaneeringu menetlemine oli avalik ja seaduses sätestatud korrale vastav ning selle kõikidest eTidest anti teada kohalikus ajalehes „Järva Teataja“ ja/või ajalehes „Paide Linnaleht“. Teade Soo tn piirkonna detailplaneeringu kehtestamise kohta ilmus 19.04.2003 ajalehes „Järva Teataja“. Teade sisaldas ka märget, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid ei tehtud ja lahendamata planeeringuvaidlusi ei jäänud. Lisaks oli kõikidele detailplaneeringu alasse jäävatele korteriühistutele (KÜ) Paide Linnavalitsuse poolt 10.12.2002 saadetud detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu kutse. Eskiislahenduse avalikust arutelust 12.12.2002 võttis osa kolm KÜ Soo 12 esindajat – F. R, J P ja R M. Paide Linnavalitsus postitas 03.02.2003 detailplaneeringu avalikustamise teate ka korteriühistutele, sh KÜ-le Soo

  1. Kaebajad pidid teadma või vähemasti oleksid pidanud teadma läbi KÜ üldkoosolekute detailplaneeringu kehtestamisest juba varasemalt. Vastustaja ei vaidlusta kaebajate väidet, et P. Gi esindaja K. G sai detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja Paide Linnavolikogu kantseleist 30.12.
  2. See ei tähenda, et vastustaja nõustuks kaebajate väitega, justkui said F. R ja K. G kehtestatud detailplaneeringust teada alles 30.12.2011 ja ülejäänud kaebajad 05.01.
  3. Paide Linnavalitsus saatis 02.10.2003 KÜ-le Soo 12 seoses Soo tn piirkonna detailplaneeringu elluviimisega ja vajadusega eraldada Soo 12 kinnistust kvartalisisene tee, kirja, milles palus kokku kutsuda üldkoosoleku, mis valiks korteriühistu poolse esindaja seoses kinnistu ümberkruntimisega. 11.10.2003 toimunud KÜ Soo 12 üldkoosoleku päevakorras oli üks punkt maa tagastamine linnale vastavalt Soo tn piirkonna planeeringule. Koosolekul otsustasid osalenud korteriomanikud peale korteriühistu juhatuse liikme F. R poolset Soo tn piirkonna detailplaneeringu tutvustust ühehäälselt, et teevad avalduse Paide Linnavalitsusele KÜ Soo 12 kinnistu piiride muutmiseks vastavalt detailplaneeringule ja andsid volituse vastavate toimingute vormistamiseks F. Rle. KÜ Soo tn 12 üldkoosoleku protokolli koopia juurde kuuluvalt üldkoosoleku registreerimislehelt on näha, et koosolekul viibisid alljärgnevad kaebuse esitanud korteriomanikud: E. T, F. R, M. T, A. S, F. S, T. K, V. U, H. S, A. Nõmme, E. O, T. L, K. A, G. A ja M. T. Nimetatud isikud pidid 11.10.2003 KÜ üldkoosolekul kindlasti teada saama detailplaneeringu kehtestamisest. Koosolekul tehtud avaldus viitab sellele, et koosolekul osalenud isikud olid detailplaneeringus ettenähtud maa võõrandamisega nõus. Nende isikute osas tuleb lugeda

§ 46lg-le 7 tuginedes kaebetähtaeg möödunuks.

P. Gi esindaja abikaasa K. G kuulus 2003. a Paide Linnavolikogu koosseisu ja osales 27.03.2003 aastal toimunud volikogu istungil, kus Paide Linnavolikogu Paide linna kvartali nr 25 Soo tn piirkonna detailplaneeringu kehtestas. Vastustaja esitab selle tõenduseks Paide Lin2

(10)3-12-71 navolikogu
  1. a märtsi volikogu kohalviibinud volinike nimekirja ja kvoorumilehe. Arvestades, et K. G elab P. Giga koos Soo 12 paiknevas eluruumis nr 67 vähemalt neliteist viimast aastat ja K. G kuulub alates 14.08.2008 korteriühistu juhatusse, on ebatõenäoline, et P. G sai otsusest teada alles 20.12.
  2. Seega P. G pidi detailplaneeringu kehtestamise otsusest teada saama juba
  3. a. Ka L. A, Ü. M, L. T, K. K, M. R, T. Ö, A. V ja K. V, kes küll 11.10.2003 koosolekust osa ei võtnud, oleksid pidanud olema teadlikud detailplaneeringu kehtestamisest, kuivõrd detailplaneeringu menetlemine oli avalik ja selle kõikidest eTidest anti teada kohalikus ajalehes „Järva Teataja“ ja/või ajalehes „Paide Linnaleht“. Vastustaja eeldab, et korteriühistu juhatus teavitas 11.10.2003 toimunud KÜ Soo 12 üldkoosolekust kõiki korteriomanikke, näidates ära ka päevakorra ja saatis hiljem ka korteriomanikele koopiad üldkoosoleku otsustest. Vastustajal puuduvad ka andmed, et keegi koosolekul mitteosalenud korteriomanikest oleks esitanud nõude MTÜS § 24 lg 3 alusel üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Eeltoodust saab teha järelduse, et kõik korteriomanikud nõustusid kinnistu piiride muutmisega kehtestatud detailplaneeringu alusel. Ka koosolekul mitteviibinud kaebajad pidid detailplaneeringu kehtestamisest teada saama vähemalt
  4. a oktoobrikuus.
  5. Kolmandad isikud kaebusele seisukohta ei esitanud.
  6. Vastuseks halduskohtu 19.06.2012 kohtunõudele esitasid kaebajad oma seisukoha kaebuse tähtaegsuse osas (II kd, tl 2-7), leides, et nad ei ole kaebetähtaega ületanud. Planeerimismenetlust on teostatud kehtivat seadust eirates. Detailplaneeringu menetlusse on kaasatud KÜ Soo 12, mitte aga Soo 12 kinnistu kaasomanikud. Vastustajal tulnuks kõigile kinnistuomanikele (korteriomanikele) saata tähtkirjad, milles märkida asjaolu, et planeering võib tuua kaasa kinnisasja osa võõrandamise vajaduse või sundvõõrandamise vajaduse. Vastustaja hoidis kaebajaid tahtlikus teadmatuses. Ajalehtedes avaldatud teadetest ei ole arusaadav, et planeering puudutab Soo 12 kinnistu omanikke või planeeringu alusel võiks toimuda sundvõõrandamine. Soo 16 krundil asuvale lasteaiale on võimalik juurdepääs veel kahest erinevast tänavast. Samuti ei tähenda Soo 12 krundipiiride korrigeerimine kinnisasja osa sundvõõrandamist. Paide Linnavalitsuse 02.10.2003 teatest KÜ-le ja 11.10.2003 toimunud KÜ Soo 12 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et vaidlustatud haldusakt oleks kaebajatele teatavaks tehtud, mistõttu ei ole kaebajad nende kahe tõendi alusel planeeringu kehtestamise otsusest teada saanud. Paide Linnavalitsuse 02.10.2003 teates KÜ-le puuduvad viited sellele, et vastu on võetud otsus või korraldus, mille õiguspärasust võiks vaidlustada. Teatega on tekitatud illusioon tavapärastest linnavalitsuse toimingutest ning teade ei ole kaebajate arvates ka haldusakt ega KÜ kinnistuomanik, nagu teates märgitud. 11.10.2003 toimunud KÜ Soo 12 üldkoosoleku protokollis ei kajastu, et tutvustatud oleks haldusakti kui detailplaneeringu kehtestamise otsust. Koosolekul keskenduti üksnes plaanimaterjalile ning koosolekust osavõtjatele jäi mulje, et nende kinnistu osas ei toimu sundvõõrandamist. Ka F. R oli plaanimaterjali tutvustamisel arvamusel, et küsimuse lahendamine ei too kaasa sundvõõrandamist, sest muidu ei oleks ta teinud ettepanekut jätta need ettepanekud ja küsimused linnavalitsusele. Vastasel juhul oleks ta koosolekust osavõtjatele teatanud, et antud küsimus on juba lõplikult otsustatud ning vastavasisuline otsus samuti vastu võetud. Riigikohus on asunud seisukohale, et haldusaktist teada saamise hetkeks tuleb üldjuhul lugeda haldusakti teatavaks tegemise hetk ning haldusakti teatavaks tegemine peab toimuma viisil, mis võimaldab isikul anda igakülgne hinnang haldusakti kohta ja seeläbi otsustada, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte. Et vastata küsimusele, kas isik pidi haldusaktist teada saama, tuleb muuhulgas arvestada ka seda, millisel määral oli asutus kohustatud isikuid haldusaktist teavitama ja kas ta täitis oma kohustuse täies ulatuses. Antud juhul vastustaja kaebajate isikliku teavitamise kohustust ei täitnud. 3
(10)3-12-71 Kaebaja P. Gi osas ei ole vastustaja andmed õiged. Kooselu K. Giga ei ole alati toimunud ühes eluruumis ning nimetatud tähtaja jooksul. Soovimata asjaolusid täpsustada, võib P. G kinnitada, et on vaidlustatud haldusaktist teadlik alates 20.12.
  1. Ülejäänud kaebajad ei ole samuti olnud vaidlustatud haldusaktist teadlikud. KÜ 11.10.2003 üldkoosolek kutsuti trepikoja vanemate kaasabil kokku suulises vormis, kutseid välja saatmata, kuna sooviti täita linnavalitsuse teatises toodud nõuet. Seetõttu osalesid koosolekul mitte kõik KÜ liikmed, vaid ka isikud, kes tegelikult KÜ liikmed ei ole, näiteks J. P ja volitaja S M. Mitmete liikmete käest võeti allkiri osalemise kohta pärast koosolekut. Registreerimislehel olevad S ja Randoja ei võta omaks nende nime taga olevat allkirja. Kõikide KÜ liikmetega ei õnnestunudki ühendust saada (L. A, Ü. M, L. T, K. K, M. R, T. Ö, A. V, K. V). Kaebajad ei ole kaebetähtaega rikkunud, kuna ühestki vastustaja tõendist ei nähtu, et vaidlustatud haldusakt oleks neile seaduses sätestatud korras teatavaks tehtud. Kui kohus leiab, et kaebetähtaeg on ületatud, paluvad kaebajad kaebetähtaja ennistamist, kuna vastustaja jättis kasutamata mõistliku võimaluse huvitatud isikute kohaseks informeerimiseks.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 11.03.2013 määrusega kaebajate taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), rahuldas vastustaja Paide linna taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu ja lõpetas haldusasja nr 3-12-71 menetluse (resolutsiooni p 2) (II kd, tl 125-132).

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada üldjuhul 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 seob planeeringu kehtestamise vaidlustamise kaebetähtaja kulgema hakkamise isiku teadasaamisega planeeringu kehtestamisest. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et KÜ-d Soo 12 või kaebajaid eraldi oleks detailplaneeringu kehtestamisest tähtsaadetisena edastatud kirjaga teavitatud. Kuna Soo 12 kinnistu, millel asuvas korterelamus omavad kaebajad korteriomandeid, maa-ala suurust detailplaneeringuga vähendati (I kd, tl 226 pöördel), tulnuks kohalikul omavalitsusel vähemalt Soo 12 korteriomanike ühiseid huve esindavat KÜ-d detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt PlanS § 25 lg 7 p-le 2 täiendavalt teavitada. Toimiku materjalidest ilmneb, et KÜ Soo 12 oli kõnealuse detailplaneeringu menetluse mitmetesse eTidesse kaasatud ning igas menetlusetapis on kohalik omavalitsus rõhutanud detailplaneeringu olulisemaid eesmärke. Detailplaneeringu algatamise korraldusest ilmus teade 19.04.2001 väljaandes „Järva Teataja“ (I kd, tl 220). Planeeringu eskiislahendust tutvustati 12.12.2002 Sookure lasteaia saalis ning teade planeeringu eskiislahenduse arutelu toimumisest ilmus 10.12.2002 väljaandes „Järva Teataja“ (I kd, tl 223). KÜ-le Soo 12 saadeti 10.12.2002 Paide Linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakonna poolt planeeringu eskiislahenduse avalikule arutelule kirjalik kutse (II kd, tl 8). Kutsel märgitu järgi alustas Paide Linnavalitsus 2002. a septembris Soo tn korterelamukvartali detailplaneeringu koostamist koostöös Soo tn piirkonna KÜ-de esindajatega. Eskiislahenduste avalikule arutelule oodati KÜ-de esindajaid ja kõiki Soo 12 elanikke. Kutsel märgiti, et kuna eeldame, et lisaks ühistute juhatustele on asjast huvitatuid enamgi, lisasime kirjale teated ühistute teadetetahvlitele väljapanemiseks. Arutelul osales Soo 12 majast F. R (KÜ juhatuse liige perioodil 25.06.1999– 02.01.2006), J. P (KÜ juhatuse liige perioodil 25.06.1999–11.07.2003) ja R M (I kd, tl 224, II kd tl 101). Paide Linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakonna 03.02.2003 kirjaga nr 71.3/178 teavitati teiste hulgas ka KÜ-d Soo 12, et linnavalitsus avalikustab Paide linna kvartali nr 25 Soo tn piirkonna detailplaneeringu (I kd, tl 235). Teates on märgitud detailplaneeringu avaliku väljapaneku kuupäevad ja ka avaliku arutelu toimumise kuupäev. Sama teabega teade 4

(10)3-12-71 ilmus 13.02.2003 väljaandes „Järva Teataja“ (I kd, tl 236) ja 26.02.2003 väljaandes „Paide Linnaleht“ (I kd, tl 237). Ehkki detailplaneeringu menetlemine kestis algatamisest 03.04.2001 (II kd, tl 218) kehtestamiseni 27.03.2003 (I kd, tl 13) ligikaudu kaks aastat ning toimikus olevatest dokumentidest nähtuvalt elavad kõik kaebajad Soo 12 kinnistul asuvates korterites, s.o territooriumil, kus paikneb planeeringuala, ei saa eeldada, et isikud jälgivad kogu planeerimismenetluse jooksul maakonna või kohalikus ajakirjanduses avaldatud teateid, lootuses leida informatsiooni konkreetse detailplaneeringu kehtestamisest (vt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-47-05, p 14). Seega ei saa eeldada, et kaebajad pidid detailplaneeringu kehtestamisest teada saama vastava teate 19.04.2003 avaldamisest väljaandes „Järva Teataja“. Paide Linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakond edastas 02.10.2003 KÜ-le Soo 12 teate nr 5.4-3.2/1472, milles paluti KÜ-d seoses Soo tänava detailplaneeringu elluviimisega ja vajadusega kinnistutest kvartalisisesed teed eraldada, kutsuda kokku KÜ koosolek, mille eesmärgiks oleks KÜ esindaja valimine ja volitamine esindama KÜ-d ümberkruntimiseks vajalikel toimingutel (I kd, tl 243). KÜ Soo 12 11.10.2003 üldkoosoleku protokolli kohaselt oli üldkoosoleku ainuke päevakorrapunkt maa tagastamine linnale vastavalt Soo tänava piirkonna planeeringule (I kd, tl 245 pöördel). Koosolekul otsustati teha avaldus Paide Linnavalitsusele KÜ Soo 12 kinnistu piiride muutmiseks vastavalt detailplaneeringule ning toimingute vormistamiseks volitati juhatuse liiget F. Rt. KÜ Soo 12 juhatuse esimees F. R esitas 23.10.2003 Paide Linnavalitsusele avalduse teostada KÜ Soo 12 kinnistu ümbermõõtmine vastavalt Soo tn piirkonna detailplaneeringule (I kd, tl 245). KÜ Soo 12 üldkoosoleku registreerimislehelt (I kd, tl 246) nähtuvalt osalesid viidatud üldkoosolekul teiste hulgas kaebajad E. T, F. R, M. T, A. S, F. S, T. K, V. U, H. S, E. O, T. L, K. A, G. A, M. T. Esitatud tõenditest nähtub, et kaebajad E. T, F. R, M. T, A. S, F. S, T. K, V. U, H. S, E. O, T. L, K. A, G. A ja M. T pidid Soo tn piirkonna detailplaneeringu kehtestamise faktist ja asjaolust, et planeeringuga riivatakse nende õigusi, saama teadlikuks hiljemalt 11.10.2003 toimunud üldkoosolekul. Asjakohatud on kaebajate väited, et nad ei saanud detailplaneeringu kehtestamisest üldkoosolekul teada saada, kuna linnavalitsuse 02.10.2003 teates puudusid viited planeeringu kehtestamise otsusele ning üldkoosolekul kaebajatele vaidlusalust haldusakti ei tutvustatud. PlanS § 26 lg 1 kohaselt on detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks antud tähtaeg seatud sõltuvusse mitte vaidlustatavast planeeringu kehtestamise otsusest kui haldusaktist teada saamisest, vaid planeeringu kehtestamise faktist teada saamisest. Tähtsust ei oma, kas kaebajatele jäi mulje kinnistu osa sundvõõrandamise vajadusest või mitte, kuivõrd tegemist on detailplaneeringuga, mille planeeringuala haarab ka kaebajate kinnisasja, mis puudutas seega kaebajate õigusi. Olenemata sellest, kas kaebajatele detailplaneeringu kehtestamise otsus üldkoosolekul teatavaks tehti või mitte, ilmneb eelmärgitud tõenditest, et eelnimetatud isikutele pidi juba ligi kaheksa aastat enne kohtusse pöördumist olema üheselt selgunud, et on olemas neid puudutav haldusakt, mis võib kaebajate õigusi riivata. Kaebetähtaja kulgemist ei saa mõjutada asjaolu, et kaebajad ei saanud aru detailplaneeringu kehtestamise otsuse konkreetsest tähendusest nende õigustele.

§ 46

lg 7 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kohtule ei ole teada, et ükski üldkoosolekul viibinud KÜ liikmetest oleks nende kinnisasja puudutava detailplaneeringu vastu sedavõrd aktiivselt huvi tundnud, et oleks planeeringust teada saamise järgselt linnavalitsusest planeeringumaterjalidega tutvumist palunud. Kohtule esitatud materjalide pinnalt saab järeldada, et üldkoosolekul viibinud kaebajad teadsid Soo tn piirkonna detailplaneeringu kehtestamisest vähemalt 5

(10)3-12-71 11.10.
  1. Kaebajate väited allkirjade võltsimisest ja allkirjade andmisest pärast koosolekut on paljasõnalised ja tõendamata. Registreerimislehelt (I kd, tl 246) nähtub, et 11.10.2003 üldkoosolekust võttis osa ka J. P, kelle nime taga on korteri numbriks
  2. Kinnistusregistri 27.02.2012 elektroonilise väljavõtte (I kd, tl 75) järgi on Soo 12 korter nr 52 kaebaja Krista Kärdi omandis alates 12.01.
  3. Seega esindas J. P KÜ 11.10.2003 toimunud üldkoosolekul korteri nr 52 omanikku kaebajat K. Ki, mistõttu loeb kohus, et K. K sai vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamisest teadlikuks hiljemalt 11.10.2003, mil ta osales KÜ üldkoosolekul esindaja kaudu. Paide Linnavolikogu 27.03.2003 istungi protokollist ja sellele lisatud istungil osalejate kvoorumilehelt nähtub (II kd, tl 102; I kd, tl 251), et linnavolikogu istungist võttis osa kaebaja P. Gi abikaasa ja tema esindaja käesolevas haldusasjas, Paide Linnavolikogu liige K. G. Istungil tutvustati päevakorrapunkti nr 7 all Paide linna kvartali nr 25 Soo tn piirkonna detailplaneeringu eesmärke (II kd, tl 112). Muuhulgas märgiti, et suurte korterelamute vaheline tee krunditakse elamute kruntidest välja uuesti linnateeks. Arutelu käigus tutvustati planeeringujärgseid kvartalisiseseid teid ja linna üldkasutatavaid teid korduvalt (II kd, tl 113). Päevakorrapunkti nr 7 arutelu ajal kohalolnud linnavolikogu liikmed otsustasid Soo tn piirkonna detailplaneeringu kehtestada ühehäälselt (II kd, tl 112, 114). Seega hääletas detailplaneeringu kehtestamise poolt ka K. G. Arvestades asjaolu, et kaebaja P. G ja K. G olid detailplaneeringu kehtestamise ajal abielus, ja on abikaasad käesoleva ajani (I kd, tl 15, II kd, tl 9), on tõenäoline, et kaebaja P. G sai Soo 12 kinnistut puudutavast detailplaneeringust teada vähemalt selle kehtestamise aastal. Ei ole usutav, et abikaasade vahel ei ole üheksa aasta vältel kordagi tulnud jutuks nende abielu ajal soetatud kinnistu piiride vähendamine linnateeks moodustatava krundi tarbeks. P. G pidi kaevatavast otsusest ja sellega oma õiguste riivest olema teadlik vähemalt
  4. a. Ka kõik ülejäänud kaebajad pidid detailplaneeringu kehtestamisest teadlikud olema alates hetkest, mil detailplaneeringu kehtestamisest sai teadlikuks KÜ, mille liikmeiks nad on, seega
  5. a oktoobris. 11.10.2003 toimunud KÜ üldkoosoleku järgselt oli kõigil KÜ liikmetel tulenevalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-st 3 õigus vaidlustada kohtus 11.10.2003 üldkoosoleku otsust, millega otsustati teha Paide Linnavalitsusele avaldus KÜ Soo 12 kinnistu piiride muutmiseks vastavalt detailplaneeringule. Kaebuse materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajad seda võimalust kasutanud. Seega tuleb lugeda, et KÜ Soo 12 kõigi liikmete tahtel on 11.10.2003 üldkoosoleku otsuse alusel KÜ Soo 12 teinud 23.10.2003 avalduse Paide Linnavalitsusele KÜ Soo 12 kinnistu ümbermõõtmiseks vastavalt Soo tn piirkonna detailplaneeringule (I kd, tl 245 ja pöördel). Seega pidid ka ülejäänud kaebajad juba vähemalt üle kaheksa aasta enne kohtusse pöördumist teadma, et on olemas neid puudutav haldusakt, mis võib kaebajate õigusi riivata. Kaebajad ei ole tähtaja ennistamise taotluses toonud välja mõjuvaid põhjuseid, mis kaebetähtaja möödalaskmist vabandaksid. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. Kaebetähtaja ületamise põhjusena on esile toodud asjaolu, et vastustaja jättis kasutamata mõistliku võimaluse huvitatud isikute kohaseks informeerimiseks.

§ 150

lg 1 kohaselt loetakse menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus või surm. Mõjuvaks põhjuseks saab olla vaid sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kaebajad puutusid detailplaneeringu kehtestamist kajastava informatsiooniga kokku juba 2003. aastal. Seega ei ole asjaolu, et vastustaja jättis kasutamata mõistliku võimaluse huvitatud isikute kohaseks informeerimiseks, antud juhul käsitletav mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamisel. Kaebajad on olnud olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema 6

(10)3-12-71 huve kahjustada, mistõttu tulnuks kaebajatel täpsemad asjaolud välja selgitada vaide- või halduskohtumenetluses. On mõistetav, et detailplaneeringu kehtestamise tagajärgedest ei ole võimalik aru saada ilma planeeringumaterjalidega tutvumata. Tutvumiseks pidanuks kaebajad aga pöörduma Paide Linnavalitsuse poole, mida kaebajad tegid alles 2011. a lõpus. Kui kaebajate näol on tegemist ka õiguslikult kogenematute isikutega, pidanuks igaüks neist mõistliku aja jooksul otsima detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks professionaalset abi. Kaebajad V. U, T. K, M. T ja F. R olid KÜ Soo 12 üldkoosoleku toimumise ajal (11.10.2003) KÜ Soo 12 juhatuse liikmed, sealjuures on F. R KÜ juhatuses olnud alates selle asutamisest kuni käesoleva ajani (II kd, tl 100-101, 122-123). KÜ juhatuse liikme puhul saab eeldada, et ta on võimeline KÜ-d kõigis asjaajamistes esindama. Kaebajad ei ole välja toonud põhjuseid, mis takistasid neid detailplaneeringu kehtestamise otsusest teada saamisel asuma selgitama detailplaneeringu sisu, vaidluse algatamise korda ja vajadusel kasutama selleks professionaalset abi. Kaebetähtaja sedavõrd ulatuslik (8 aastat) ületamine rikub õiguskindluse põhimõtet, arvestades, et mida enam on kaebetähtaega ületatud, seda kaalukamad peavad olema kaebetähtaja ennistamise põhjused. Kaebajad selliseid kaalukaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamise taotluses välja toonud ei ole, taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks

§ 124

lg 4 alusel rahuldada ja haldusasja nr 3-12-152 menetlus

§ 124

lg 2 ja

§ 152lg 1 p 2 alusel lõpetada.

  1. P. G, E. T, F. R, M. T, L. A, Ü. M, A. S, F. S, T. K, L. T. V. U, H. S, K. K, M. R, A. N, E. O, T. L, T. Ö, A. V, K. A, G. A, K. V ja M T esitasid 25.03.2013 määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus 26.03.2013 määrusega menetlusse võttis ning 10.04.2013 pealdisega määruskaebusel rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. Kaebajad paluvad määruskaebuses (II kd, tl 196-202) Tallinna Halduskohtu 11.03.2013 määrus tühistada ning uue määrusega lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt või kaebetähtaeg ennistada. Halduskohtu määrus ei ole põhjendatud ega seaduslik. Vastustaja on, paludes viitega

§ 46

lg-le 7 menetlus lõpetada, võtnud omaks, et haldusakti (detailplaneeringu kehtestamise otsust) ei ole kaebajatele teatavaks tehtud. Seega puudub vaidlus, et vastustaja on jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse teavitada kaebajaid detailplaneeringu kehtestamise otsusest ning detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja said kaebajad esmakordselt Paide Linnavolikogu kantseleist 30.12.2011. Halduskohtu määruses ei ole põhjendatud, millal said detailplaneeringu kehtestamise faktist teada P. G, Ü. M, L. A, L. T, M. R, T. Ö, A. V ja K. V. Määruses toodud mõisted „pidid teada saama“ või „pidid teadlikud olema“ on umbmäärased ning seab kaebajad negatiivse tõendamiskoormise ette. Määruses puuduvad põhjendused, mis võimaldaksid kontrollida määruses esitatud väiteid selle kohta, et eelnimetatud kaebajad pidid kaevatavast haldusaktist teada saama. Määrusest ei selgu, kes konkreetselt teatas, mis kuupäeval ja kus teatas.

§ 59

lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et P. G, Ü. M, L. A, L. T, M. R, T. Ö, A. V ja K. V on detailplaneeringu kehtestamisest teadlikud olnud. Kaebajad ei nõustu väitega, et kui detailplaneeringu kehtestamiseset on teadlik KÜ, siis automaatselt peavad sellest olema teadlikud kõik KÜ liikmed. Kui KÜ juhatuse liikmed ei ole sellest teatanud, siis ei saa vastavaid järeldusi teha. Seega ei ole eelmärgitud kaebajate osas kaebetähtaeg ületatud. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata kõigi kaebajate osas kogumis. Halduskohtu määruses on antud hinnang vaid V. Ui, T. Ku, M. 7

(10)3-12-71 Te ja F. R osas, kes olid KÜ juhatuse liikmed. Teiste kaebajate osas ei ole halduskohus põhjendanud, miks kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Viited õiguskindlusele ei ole põhjendatud, kuna õiguskindlus on saavutatud vastustaja ebaseadusliku tegevuse tõttu. Detailplaneeringu menetlusest ei ole kaebajaid üheski menetlusetapis teavitatud nii nagu seadus ette näeb. Kaebajatele ei ole tutvustatud isegi kaevatavat haldusakti. Selline tegevus ei vasta hea halduse tavale ja on vastuolus põhiseaduse §-ga
  1. On ilmne, et õiguslikult kogenematud isikud ei saa aru mõistest detailplaneeringu kehtestamine, eriti kui see mõiste võetakse kasutusele alles
  2. a ning vastav õiguspraktika veel puudub. Kuna sellest, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua tema õiguste riive, ei saanud aru ükski 11.10.2003 KÜ üldkoosolekul osalenutest, siis on see piisav põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Õiguskindlus ei tohi olla saavutatud kehtiva õiguse järjekindla ja süstemaatilise rikkumisega vastustaja poolt, see on piisav põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.
  3. Vastustaja palub vastuses (III kd, tl 23-24) määruskaebus rahuldamata jätta. Hetkel lahendab kohus vastustaja esitatud taotlust menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu, mistõttu ei ole selles menetluse staadiumis kaebajatel alust asuda seisukohale, nagu võtaks vastustaja omaks haldusakti kaebajatele teatavaks tegemata jätmise fakti ja seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmise. Kaebajad said vaidlustatud haldusaktist ja kehtestatud detailplaneeringust teada hiljemalt
  4. a lõpuks. E. Ti, F. R, M. T, A. Se, F. S, T. Ku, V. Ui, H. S, E. Oe, T. Li, K. A, G. Ai, M. Te ja K. K osas on kohus kaevatavas määruses leidnud, et 11.10.2003 toimunud üldkoosolekul viibinud kaebajad said teada detailplaneeringu kehtestamise faktist nimetatud kuupäeval. Kohus on määruses piisavalt põhjendanud, et ka P. G, Ü. M, L. A, L. T M. R, T. Ö, A. V ja K. V said detailplaneeringu kehtestamise faktist teada hiljemalt
  5. a lõpuks. Kui KÜ juhatusele sai
  6. a oktoobris teatavaks, et selline detailplaneering on kehtestatud, siis oleks pidanud korteriühistu tegema kõik selleks, et ühistu liikmed sellest teavitatud saaks ja et ka üldkoosolekul mitteosalenud korteriomanikud saaks koheselt pärast koosolekut teada koosolekul vastu võetud otsustest. Kuna KÜ Soo 12 võttis 11.10.2003 üldkoosolekul kõigi KÜ liikmete tahtel vastu otsuse esitada Paide Linnavalitsusele 23.10.2003 avaldus kinnistu ümbermõõdistamiseks vastavalt detailplaneeringule, pidid kaebajad olema teadlikud detailplaneeringu kehtestamisest. Asjakohatud on kaebajate väited, et nad ei saanud aru kehtestatud detailplaneeringu mõjust, sest linnavalitsusele esitatud avaldus näitab vastupidist - ühistu liikmed olid detailplaneeringuga ettenähtud maa võõrandamisega üksmeelselt nõus. Nõustuda ei saa kaebajate meelevaldse ja tõendamata väidetega, nagu oleks vastustaja teinud kõik endast oleneva, et hoida korteriomanikke teadmatuses ja arusaamatuses. Vastustaja on varasemalt kohtule esitanud tõendid, mis tõendavad, et detailplaneeringu menetlemine oli avalik ja selle kõikidest eTidest anti teada erinevate väljaannete kaudu ning sellest teavitati ka korteriühistuid.
  7. Kolmandad isikud oma seisukohta määruskaebuse suhtes ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Kuna kaebajate korteriomandite juurde kuuluvast kinnistust tuleb detailplaneeringu elluviimiseks teatud osa võõrandada, kuuluvad kaebajad PlanS § 25 lg 7 p-s 2 näidatud isikute hulka, keda kohalik omavalitsus oleks pidanud planeeringu kehtestamisest tähtsaadetisega teavitama. Korteriomanike teavitamise kohustuse täitmise kohta pole vastustaja kohtule tõen8
(10)3-12-71 deid esitanud, toimikust nähtub üksnes kirjavahetus korteriühistuga Soo
  1. Kaebajad on kinnitanud, et said vaidlustatud haldusaktist teada vastustaja kirjast detsembris 2011 ja haldusakti ärakirja väljastas vastustaja nende nõudmisel 30.12.
  2. PlanS § 26 lg 1 näeb ette, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on aega üks kuu, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. Kuigi kaebajad on kohtusse pöördunud ühe kuu jooksul 27.03.2003 otsuse saamisest ning vastustaja pole esitanud tõendeid, millest nähtuks varasem otsuse kaebajatele teatavaks tegemine, ei tähenda see siiski, et 10.01.2012 kohtule esitatud kaebus oleks tähtaegne.

§ 46

lg 7 näeb ette, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. See säte on kohaldatav ka planeeringuvaidluste puhul, nagu halduskohus määruses õigesti märkis. Riigikohtu 18.04.2013 määruse nr 3-3-1-3-13 p-s 16 märgiti, et hinnates, kas kaebaja on tühistamisnõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud, ei arvesta kohus üksnes möödunud aega, vaid ka küsimust, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Juhul, kui kaebajal on haldusakti väljanõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks mõjuv põhjus, ei ole tegemist ebamõistliku viivitusega ning kaebus on tähtaegne.

  1. Määruskaebuses on nõustutud, et E. T, F. R, M. T, A. S, F. S, T. K, V. U, H. S, E. O, T. L, K. A, G. A, M. T ja K. K said detailplaneeringu kehtestamisest teada 11.10.2003 KÜ Soo 12 üldkoosolekul, kuid rõhutatakse, et ülejäänud kaebuse esitajate puhul ei selgu määrusest, millal nad detailplaneeringu kehtestamise otsusest teada pidid saama.
  2. Mõiste "pidid teada saama" tähendab, et teave haldusakti olemasolu kohta on jõudnud kaebajateni muid kanaleid pidi, näiteks said kaebajad haldusakti olemasolu järeldada haldusakti täitmiseks ette võetud toimingutest või muude dokumentidega tutvudes. Sellisel juhul ei pruugi alati olla võimalik määrata täpset ajahetke, millal isikud muude toimingute käigus haldusaktist teada said, eriti kui tegemist on sündmustega, mida pole dokumenteeritud - praegu näiteks ühistu koosolekule kutse edastamine või üldkoosoleku otsuse tutvustamine. Seega on tihti võimalik tuvastada üksnes periood, millal isik mingis toimingus osales või haldusaktiga seotud dokumentidega tutvus. Määrusest selgub, et P. G pidi detailplaneeringu kehtestamisest saama teada oma abikaasalt
  3. aastal ning ülejäänud korteriomanikest kaebajad
  4. a oktoobris, mil kutsuti kokku korteriühistu üldkoosolek ning esitati avaldus Soo tn 12 maaüksuse ümbermõõdistamiseks linnavalitsusele. Kuna P. Gi abikaasa K. G osales volikogu liikmena vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmisel, tegemist oli abikaasade poolt abielu vältel soetatud korteriomandit puudutava küsimusega, saab eeldada abikaasadest ühisvara omanike teadlikkust vaidlusalusest otsusest alates selle kehtestamisest. Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 17 lg 2 kohaselt valdavad, kasutavad ja käsutavad abikaasad ühisvara kokkuleppel. P. Gi vastuväide, et ta pole abikaasaga kogu aeg koos elanud, pole asjakohane. Seda, et korteriomandi näol pole tegemist abikaasade ühisvaraga, ei ole P. G väitnud. Arvestades korteriühistu kaasatust detailplaneeringu menetlusse, detailplaneeringu kehtestamise otsuse kohta avaldatud teadet ajalehes Järva Teataja (I kd, tl 242), kutset detailplaneeringu kehtestamise otsuse elluviimiseks korteriühistu koosolekule ning korteriühistu üldkoosoleku otsust, on ilmne, et kaebuse esitanud korteriomanikud pidid olema teadlikud detailplaneeringu kehtestamisest, sest teave selle kohta oli korduv ja intensiivne. Kaebuse kohaselt levitasid informatsiooni trepikoja vanemad, kes tegelesid elanikelt allkirjade kogumisega ka pärast koosolekut. 9

(10)3-12-71
  1. Kohus on määruses põhjendanud, miks ta leiab, et kaebajatel polnud mõjuvat põhjust kohtusse pöördumisega viivitamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et kaebajad on kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Detailplaneeringu kehtestamise mõiste polnud
  2. aastal uus, sest enne planeerimisseaduse kehtestamist alates
  3. aastast kehtinud planeerimisja ehitusseadus reguleeris detailplaneerimist samal viisil. Tegelikult nähtub üldkoosoleku protokollis refereeritud sõnavõttudest, et ühistu liikmed olid kursis sellega, et sõidutee antakse linnale. Üldkoosoleku päevakorrapunkt oli järgmine: "Maa tagastamine linnale vastavalt Soo tn piirkonna planeeringule". Koosolekul oli muuhulgas küsimuse all, kas linn võtab vastukaaluks parkimisalade ehituse kulud enda kanda, ning üldkoosolek otsustas teha linnavalitsusele avalduse kinnistu piiride muutmiseks (I kd, tl 245p). Seega olid kaebajad piisavalt informeeritud planeeringuga kavandatust, et hinnata oma õiguste võimalikku rikkumist. Kavandatuga mittenõustumise korral oleks neil tulnud ise aktiivselt samme astuda, välja nõuda detailplaneeringu kehtestamise otsus ja vajadusel see vaidlustada. Asjaolu, et detailplaneering on kaheksa aasta jooksul veel ellu viimata, ei oma kaebuse tähtaegsuse seisukohalt tähtsust.
  4. Kuna määruskaebus pole põhjendatud, jääb halduskohtu määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.