← Eesti

3-12-896/75

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 152§ 200§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-896 Ha

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime- 3-12-896 tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla direktori
  2. veebruari
  3. a käskkirjaga nr 39 (tl 8) muudeti Tallinna Vangla direktori
  4. aprilli
  5. a käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorda“ (edaspidi Kodukord), mille punkt 14.2.4 sõnastati järgnevalt: „Kinni peetav isik on kohustatud väljaspool kambrit ja loenduse ajal kandma riietusel rinnas nähtaval kohal nimesilti (va etapikinnipeetav).“ (käskkirja p 1). Sama käskkirja punktiga 2 lisati kodukorra punktile 14.2.4 järgmised alapunktid: 2.1 „14.2.4.1 Kinnipeetava nimesildile kantakse järgmised andmed: kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, foto, testitud riigikeeletase ja triipkood.“; 2.2 „14.2.4.2 Vahistatu nimesildile kantakse järgmised andmed: vahistatu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, foto ja triipkood.“ ja 2.3 „14.2.4.3 Kinni peetav isik on kohustatud nimesilti kandma ainult vangla poolt väljastatud paela või kinnitusvahendiga“. Käskkirja põhjenduste kohaselt on nimesildi kandmise peamine eesmärk kinni peetava isiku identifitseerimise vajadus. Vanglateenistuse ametnikul peab olema võimalik teha nimesildil olevate andmete põhjal kiiresti kindlaks kinnipeetav isik ja anda talle korraldusi keeles, millest ta aru saab. See on vajalik, et tagada vangla julgeolek ja järelevalve kinnipeetavate üle. Näiteks on vaja kiiresti tuvastada kinni peetav isik, et talle arstiabi osutada.
  6. X X esitas
  7. mail 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla direktori
  8. veebruari
  9. a käskkirja nr 39 tühistamist. VangS § 46 lg 1 sätestab, et tegemist on nimesildiga. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei sätesta, mille alusel lisatakse nimesildile muid kinni peetava isiku kohta käivaid andmeid. Vangla direktoril puudub õigus riigivõimu teostada oma suva järgi. Isikuandmete seaduse kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul või seaduse alusel. Isiku tuvastamiseks vangla tingimustes piisab ees- ja perekonnanimest. Vangla töötajad ei vaata tööülesannete täitmisel kinnipeetava nimesildilt lisaandmeid, vaid küsivad kinnipeetavalt neid suuliselt. Põhjendamatu on nimesildi kandmine spordisaalis pallimänge mängides, saunas pesemisel ja toidu järele või öösel tualetti minekul. Mõistetamatu, miks peab nimesildil olema kaebaja emakeelt tähistav täht. Keeletaseme märkimine annab ametnikele võimaluse vange diskrimineerida. Samuti võimaldab nimesildil keeletaseme märkimine diskrimineerida vanglaametnikke, kes suhtlevad kaebajaga vene keeles. 2

(10)3-12-896 Sellest võivad tekkida konfliktsituatsioonid. Ka Eesti Keele Instituudi direktor on Postimehe arvamusküljel leidnud, et vangide selline sildistamine pole õige. Triipkoodiga nimesildi kandmine rikub inimväärikust ja on ebameeldiv, tekitab tunde nagu inimene oleks müügiartikkel või elav lihatükk.
  1. Tallinna Vangla palus oma vastuses X Xu kaebus rahuldamata jätta. Vaidlusaluse käskkirja andmise pädevus vangla direktorile tulenes vangla sisekorraeeskirjast, VangS § 15 lg-st 4 ja Tallinna Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p-st
  2. Nimesildile märgitavate andmete osas on vangla direktoril kaalutlusõigus. Vangla kontekstis on piirang eesmärgipärane, kui ta hõlmab vangistuse täideviimise kasvõi ühte eesmärki. Vaidlustatud käskkirja põhjendustest nähtub, et nimesiltide kandmise peamine eesmärk on kinni peetava isiku identifitseerimine, et tagada vangla üldine julgeolek ja järelevalve kinnipeetavate üle. Sünniaja märkimine nimesildile on vajalik seetõttu, et vanglas viibivate (eriti vene rahvusest) kinnipeetavate seas on palju samanimelisi isikuid. Sünniaeg aitab vanglateenistuse ametnikel tuvastada, kas tegu on õige kinnipeetava isikuga. Isikuandmete avaldamine toimub formaalselt seaduse alusel, kuna VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse vanglas kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab sisekorraeeskirjade täitmise ja vangla julgeoleku. Nimesildile kantavate andmete valikul on lähtutud vangla julgeolekurežiimist ja järelevalve korraldusest. Triipkoodi kasutamine nimesildil võimaldab vanglal kinnipeetavatele mugavalt ja kiirelt erinevaid teenuseid osutada. Tallinna Vangla raamatukogust laenutamine toimub elektrooniliselt. Lugejaid teenindatakse ainult nimesildi esitamisel. Triipkood lihtsustab oluliselt raamatute väljalaenutamist ja tagastamist, sest vanglas on väga palju samanimelisi isikuid. On võimalik, et edaspidi seotakse triipkoodiga ka muid vangla poolt osutatavaid teenuseid. Juhul, kui triipkoodi ei märgitaks kinnipeetava jaoks kohustuslikule nimesildile, eeldaks see täiendavate paberite või kaardisüsteemi kasutamist, mis on aga aja- ja ressursimahukam. Triipkood on sama, mis vangikood, mille annab kinnipeetavale kinnipeeturegister ja mis on mõeldud ainult vanglasiseseks kasutamiseks. Ainuüksi vangikoodi alusel ei ole kinnipeetava isik väljaspool vanglat tuvastatav. Vangikoodi näol ei ole tegemist isikuandmetega IKS § 4 lg 1 mõttes ning selle kasutamine nimesildil ei riku kaebaja õigusi.
  3. Tallinna Halduskohtu
  4. septembril
  5. a toimunud istungil loobus kaebaja kaebusest osas, mis puudutab nimesildi paela otsas kandmise kohustust, kuna vangla on kaebajale andnud kinnitusvahendi (tl 81). Vastustaja ei vaielnud loobumisele vastu.
  6. Tallinna Halduskohus lõpetas
  7. oktoobri
  8. a otsusega haldusasja menetluse Tallinna Vangla direktori
  9. veebruari
  10. a käskkirja nr 39 p 2.3 tühistamise nõudes (resolutsiooni punkti 1), rahuldas X Xu kaebuse osaliselt ja tühistas Tallinna Vangla direktori
  11. veebruari
  12. a käskkirja nr 39 p 2.1 osas, mille kohaselt kantakse kinnipeetava nimesildile triipkood. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Vaidlustatud käskkirjas puudub viide haldusakti andmise õigusliku alusena VangS § 46 lg 1 lausele 2 (tl 82). Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-33-07 leidnud, et ekslik õigusliku aluse kasutamine ei pruugi tuua vältimatult kaasa akti tühistamist. Nimesildi kandmise kohustus tuleneb seadusest. Minetus õiguslikule alusele viitamisel ei anna alust käskkirja tühistamiseks. VangS 46 lg 1 ls 2 ja kodukorra p 14.2.4 ei erine oma regulatsiooniesemelt määral, millega oleks kaebaja õigusi ülemääraselt kitsendatud. Pigem on kodukorraga seadusest tulenevat kohustust isegi leevendatud, sest nimesilti ei tule kanda kambris viibides. Nimesilti tuleb kanda riietel rinnas nähtaval kohal. Selle täpsustusega ei ole kaebaja õigusi ülemäära kitsendatud, 3
(10)3-12-896 sest nii tagatakse nimesildi kandmise eesmärk – võimaldada kinni peetavat isikut kiiresti tuvastada. Nimesildi kandmist nõutakse riietusel, seega ei ole nimesildi kandmine pesemisel kohustuslik. Kinnipeetava sünniaja nimesildile kandmist on vangla käskkirjas põhjendanud isiku identifitseerimise vajadusega. Kohtumenetluses põhjendas vastustaja täiendavalt, et vanglas viibivate isikute seas on palju samanimelisi isikuid. Kohus leiab, et need põhjendused on asjakohased ja kooskõlas VangS §-s 41 sätestatuga. Isiku sünniaeg ei kuulu isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg-s 2 loetletud delikaatsete isikuandmete hulka. Käesoleval juhul tuleneb isiku sünniaja töötlemise alus VangS § 46 lg 1 ls-st 2, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud kandma riietusel nimesilti. Sätte eesmärgiks on ka isiku võimalikult üheselt identifitseeritavus. Kohtu hinnangul ei saa seda sätet tõlgendada üksnes semantiliselt nii, et nimesildi kandmise kohustuse sisuks saab olla üksnes isiku nime edasiandmine, sest sellisel kujul puudub sättel mõistuspärane eesmärk. VangS § 46 lg 1 lss 2 toodud nimesildi kandmise kohustusega on hõlmatud kinnipeetava identifitseerimise eesmärk, seega on kaebaja sünniaja avaldamine toimunud kooskõlas IKS § 14 lg 1 p-ga
  1. Isiku riigikeeletase on sarnaselt sünniajaga samuti isikuandmeteks IKS § 4 lg 1 mõttes. Samas ei ole tegemist delikaatsete isikuandmetega, mille töötlemise reeglid on rangemad. IKS § 4 lg 2 p 2 kohaselt on delikaatseteks isikuandmeteks etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed. Riigikeele tasemest ei nähtu, milline on seda keelt oskava isiku etniline päritolu. Riigikeeletaseme kui isikuandmete töötlemise aluseks on VangS § 66 lg
  2. Kinnipeetava keeleoskuse taseme näitamine on vajalik vangla ülesannete täitmiseks. Ohuolukorras oleks kinnipeetava tegeliku keeleoskuse väljaselgitamine teiste meetoditega ebamõistlikult aeganõudev ning ei võimaldaks täita vanglale pandud kohustusi julgeoleku ja korra tagamisel. Vaidlustatud käskkirjas puudub põhjendus, miks on nimesildile triipkoodi kandmine vajalik. Isikule kohustuste panemine riivab alati isiku õigusi, vähemalt õigust vabale eneseteostusele, ja õigusvastaste kohustuste panek rikub kohtupraktika kohaselt isiku subjektiivseid õigusi. Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse ja halduse enesekontrolli ning kohus ei saa üldjuhul, eriti kui haldusakt on antud kaalutlusõiguse alusel, asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama (vt Riigikohtu
  3. novembri
  4. a otsus nr 3-3-1-49-08). Haldusorgani kaalutlusotsust ei ole kohtul võimalik ise motivatsiooniga sisustada. Kuna haldusorgani motivatsioon triipkoodi ja sellega seotult vangikoodi kandmisel nimesildile ei ole kontrollitav, on haldusakt selles osas õigusvastane ja tuleb tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  5. X X esitas
  6. novembril 2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2012 otsuse resolutsiooni punkt 3, tühistada Tallinna Vangla direktori 16.02.2012 käskkirja nr 39 punkt 14.2.4 osas, milles kohustatakse kinnipeetavat väljaspool kambrit kandma nimesilti, ja käskkirja nr 39 punkt 14.2.4.1 osas, milles nimesildile kantakse kinnipeetava sünniaeg ja testitud riigikeeletase. Nimesildile tuleb VangS § 46 lõike 1 kohaselt kanda üksnes isiku nimi. Muude andmete lisamist ilma isiku nõusolekuta seadus ei sätesta. Kohus pole välja selgitanud, mida tähendab nimesilt. Turvaseadus (§ 25 lg 4), kaubandustegevuse seadus (§ 5 lg 2 p 3), Vabariigi Valitsuse 30.11.2006 määrus nr 244, siseministri 22.12.2009 määrus nr 91, justiitsministri määrus 29.07.2009 määrus nr 30 – kõigis neis õigusaktides käsitletakse nimesildina üksnes isiku eesja perekonnanime kandvat silti. 4
(10)3-12-896 IKS § 10 lg 1 kohaselt on isikuandmete avalikustamine lubatav üksnes andmesubjekti nõusolekul. Puudub seadus, mis lubaks vangla direktoril oma äranägemise järgi avalikustada isiku muid andmeid peale ees- ja perekonnanime. Seega tuleks andmesubjektilt küsida andmete avaldamiseks nõusolekut, mida kaebaja puhul tehtud ei ole. Nimesildi kandmise kohustus on kehtinud aastakümneid ja käskkirjast ega halduskohtu otsusest ei nähtu ühtegi erandlikku asjaolu, mis tingiks nimesildile muude andmete lisamise. Tallina Vangla ametnikud oskavad eesti ja vene keelt ning pole tekkinud probleeme sellega, nagu poleks kinnipeetavad korraldusest aru saanud. Kui ametnik vene keelt ei oska, siis pole ka kinnipeetava nimesildile keeleoskuse märkimisest kasu. Keeletaseme märkimine annab võimaluse kinnipeetavate ja vangla ametnike diskrimineerimiseks. Kaebaja teab olukordi, kus vanglaametnik on keeldunud rääkimast vene keeles vangiga, kelle nimesildile on keeletasemeks märgitud B täht indeksiga. Tähtis pole see, et sünniaeg pole delikaatne info, vaid see, et ilma nõusolekuta ei tohi seda avaldada. Kaebajale teadaolevalt ei viibi Tallinna Vanglas teist samanimelist kinnipeetavat, mistõttu on sünniaja märkimine kaebaja nimesildile põhjendamatu. Nimesildi kandmise kohustus väljaspool kambrit, kuid eluosakonna piires, on ebamõistlik. Nimesilti on üks eksemplar, kuid riideid, millel seda kanda, vähemalt 3 (jope, dressipluus, Tsärk). Iga kord kambrist väljudes tuleb vaadata, kus on nimesilt. Samuti peab nimesilt olema riietel kehakultuuriga tegeledes. Vastustaja on pannud kinnipeetavatele ebamõistliku koormuse. Kaebaja ei näe ühtki põhjust, miks ta peab nimesildi kandmise eest hoolitsema ülemäära pingutades. Enne vaidlusaluse käskkirja kehtestamist ei olnud vajalik eluosakonna piires nimesilti kanda.
  1. Tallinna Vangla esitas
  2. novembril 2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2012 otsus osas, millega kohus tühistas Tallinna Vangla direktori 16.02.2012 käskkirja nr 39 punkti 2.1 osas, mille kohaselt kantakse nimesildile triipkood. Nimesildi eesmärk on isiku identifitseerimise võimaldamine. Selleks, et nimesilt oma eesmärki täidaks, on vajalik sellele kanda teatud isikuandmed ning need isikuandmed peavad olema nähtavad. Nimesildile triipkoodi märkimine ei pane kinnipeetavale kohustusi, vaid tagab võimaluse parema teeninduse saamiseks. Triipkoodi kasutamine nimesildil võimaldab osutada kinnipeetavatele mugavalt ja kiirelt erinevaid teenuseid. Teenuse saamiseks piisab nimesildil oleva triipkoodi lugemisest koodilugejaga. Näiteks on Tallinna Vanglas nimesildil oleva triipkoodiga seotud vangla raamatukogust raamatute väljastamine ja tagastamine. Triipkood lihtsustab oluliselt raamatute väljalaenutamist ja tagastamist, sest vanglas on palju samanimelisi isikuid, koodilugejaga triipkoodi lugemine võimaldab aga koheselt raamatut laenutada sooviv isik tuvastada. On võimalik, et edaspidi seotakse triipkoodiga ka muid vangla poolt osutatavaid teenuseid. Juhul, kui triipkoodi ei märgitaks kinnipeetava jaoks VangS § 46 lg-st 1 tulenevale kohustuslikule nimesildile, eeldaks see täiendavate paberite või kaardisüsteemi kasutamist, mis on aga oluliselt aja- ja ressursimahukam. Halduskohus on ekslikult märkinud, et vangla on triipkoodi nimesildile kandmisega pannud kinnipeetavale kohustuse. Samuti ei selgu kohtuotsusest, millist kinnipeetava subjektiivset õigust nimesildile triipkoodi märkimisega rikutakse. Triipkoodi näol ei ole tegemist isikuandmetega IKS § 4 lg 1 mõttes ning selle kasutamine nimesildil ei riku kaebaja õigusi. Triipkood on sama, mis vangikood, vangikoodi annab kinnipeetavale kinnipeeturegister. Vangikood (ning selle alusel moodustatud triipkood) on mõeldud ainult vanglasiseseks kasutamiseks. Ainuüksi vangikoodi alusel ei ole kinnipeetav isik väljaspool vanglat tuvastatav. 5
(10)3-12-896
  1. X X märkis
  2. novembri
  3. a vastuses, et Tallinna Vangla apellatsioonkaebus ei ole tähtaegne. Kaebaja vaidles Tallinna Vangla apellatsioonkaebusele vastu. HMS § 56 lg nõuab haldusakti põhjendamist. Tegemist on imperatiivse sättega. Käskkiri nr 39 ei sisalda ühtegi põhjendust seoses triipkoodi nimesildile kandmise vajadusega. Kohus ei saa haldusakti ise motiveerida. Ekslik on vastustaja väide, nagu poleks triipkoodi märkimise näol nimesildile tegemist kinnipeetava kohustusega. Kaebaja on sunnitud esitama triipkoodi juhul, kui soovib raamatuid laenutada. Kaebaja ei soovi ühtegi raamatut Tallinna Vangla raamatukogust laenutada, mistõttu pole triipkoodi märkimine nimesildile vajalik.
  4. Tallinna Vangla palub
  5. detsembri
  6. a vastuses X Xu apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Nimesiltide kandmise peamine eesmärk on kinni peetava isiku identifitseerimise vajadus. Nimesildile kantavate andmete valikul on vangla lähtunud vangla julgeolekurežiimist ning järelevalve korraldusest. VangS § 46 lg 1 lauset 2 ei saa tõlgendada üksnes semantiliselt, nii et nimesildi kandmise kohustuse sisuks saab olla üksnes nime edasiandmine. Sellisel kujul puudub sättel mõistuspärane eesmärk vangistuse täideviimisel. Mitte üheski õigusaktis ei ole öeldud, et nimesildile ei võiks kanda olulisi andmeid, mis aitavad kaasa isiku identifitseerimisele. Kohus leidis õigesti, et isiku sünniaja töötlemise aluse annab VangS § 46 lg 1 ls 2, mille kohaselt kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. IKS § 10 lõige 2 ütleb, et haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks. Seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks on vanglal õigus töödelda väga paljusid erinevaid isikuandmeid. Nimesildile kantakse kinnipeetavate eesti keele oskus, tegemata seejuures vahet etnilistel eestlastel ja teistel. See on vajalik, et vanglateenistuse ametnikud teaksid, kellega kinnipeetavate hulgast on vaja suhelda muus keeles peale eesti keele. Reeglina suhtlevad ametnikud eesti keeles, kuid on vaja tagada, et selle all ei kannataks kinnipeetavad, kes eesti keelt tõepoolest ei valda. Vanglas distsipliini tagamise seisukohalt ja laiemalt vangla julgeoleku seisukohalt on oluline, et kinnipeetav saaks ametniku korraldusest aru. Kaebaja hinnangul on vastustaja nimesildi kandmise kohustusega pannud kaebajale liiga suure koormuse. Vastustaja palub ringkonnakohtul väite tähelepanuta jätta, sest kaebaja ei ole nimetatud väidet välja toonud ei vaidemenetluses ega ka halduskohtus. Kohtul on võimalik kaebust läbi vaadata ulatuses, nagu see on eelnevalt esitatud vanglale.
  7. Tallinna Vangla direktori asetäitja kinnitas
  8. jaanuari
  9. a käskkirjaga nr 20 Tallinna Vangla kodukorra, tunnistas kehtetuks Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirja nr 21 „Tallinna Vangla kodukorra kinnitamine“ ja 16.02.2012 käskkirja nr 39, millega eelnimetatud kodukorda muudeti.
  10. X X esitas
  11. veebruaril 2013 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse kaebuse muutmiseks, sest alates 01.02.2013 vaidlustatud sätteid sisaldanud vangla kodukorra muudatus (ja kodukord) enam ei kehti, kuid kehtivas kodukorras sisalduvad samasisulised normid.
  12. Tallinna Vangla teatas
  13. veebruaril 2013, et ei anna nõusolekut kaebuse muutmiseks ja peab õigeks menetluse lõpetamist

152 lg 1 p 4 alusel. Vastustaja arvates on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, eriti oluline on see vaidluses triipkoodi nimesildile kandmise üle, sest selle kandmist nimesildile on uue kodukorra seletuskirjas pikemalt põhjendatud.

  1. Tallinna Ringkonnakohus võttis
  2. märtsi
  3. a määrusega vastu X Xu kaebuse muutmise ning luges kaebuse esitatuks Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 6

(10)3-12-896 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p-de 4.9 ja 4.9.1 tühistamiseks osas, mis nõuab nimesildi kandmist kõikjal väljaspool kambrit ja nimesildile kinnipeetava sünniaja, riigikeele taseme ja triipkoodi märkimist ning Tallinna Vangla direktori 16.02.2012 käskkirja nr 39 p 2.1 tühistamiseks osas, mille kohaselt kantakse kinnipeetava nimesildile triipkood. Kaebuse eesmärgiks on tühistada eelmises vangla kodukorras kinnipeetavale püstitatud nõuded kanda nimesilti kõikjal väljaspool kambrit ning piirata nimesildile kantavate andmete mahtu. Kuna see kodukord enam ei kehti, tuleks kaebuse menetlemine lõpetada või üle minna tuvastusnõude menetlemisele, aga kumbki võimalus ei vii kaebajat eesmärgile, sest vangla direktor kehtestas apellatsioonimenetluse ajal uue kodukorra ja samasisulised sätted vaidlustatutega kehtivad edasi. Kaebuse muutmist ei takista asjaolu, et kaebaja pole uue kodukorra osas läbinud vaidemenetlust Justiitsministeeriumis. Tegemist on formaalse puudusega, sest 09.04.2012 vaideotsusest (tl 9) nähtub, et A. Xu vaide alusel on Justiitsministeerium kontrollinud eelmise kodukorra punkte. Seega on Justiitsministeerium oma seisukoha vaidluse kohta öelnud. Mõjuva põhjusena kaebuse muutmiseks käsitleb ringkonnakohus menetlusökonoomikat. Kuna Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga on kaebaja poolt vaidlustatud Tallinna Vangla direktori 16.02.2012 käskkirja nr 39 p 2.1 kehtetuks tunnistatud, ei saa ringkonnakohus jätkata selle nõude osas menetlust (s.o Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas), vaid peab haldusasja menetluse selles osas

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetama, kui kaebaja ei avalda soovi jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks.

  1. X X esitas
  2. märtsil 2013 Tallinna Ringkonnakohtule täiendavad seisukohad, milles teatab, et ei soovi menetluse jätkamist Tallinna Vangla direktori 16.02.2012 käskkirja nr 39 punkti 2.1 õigusvastasuse tuvastamiseks. Triipkoodi vajalikkust on vastustaja uue kodukorra seletuskirjas põhjendanud raamatukogu teenuse võimaldamisega. Selline põhjendus pole piisav, et kinnipeetava nõusolekuta tema andmeid avalikustada. Triipkood muutub mõttetuks kujunduselemendiks nende kinnipeetavate puhul, kes raamatukogu teenust ei kasuta. Kaebaja hinnangul ei ole nimesildile muude andmete kandmine peale ees- ja perekonnanime vajalik. Ka loenduse ajal küsib vanglaametnik kinnipeetavatelt nime, mis iseenesest näitab, et nimesildile kantud muud andmed on ebaolulised. Kinni peetava isiku käest saab vanglaametnik alati täiendavaid andmeid küsida. Kaebajat pole nimesildile kantud andmete järgi identifitseeritud. Kaebaja käis väljaspool vanglat asuvas polikliinikus ja temalt küsiti suuliselt sünniaega, ehkki nimesilt oli arsti käes. See näitab, et ametnikud ei usalda nimesildile kantud täiendavaid andmeid.
  3. Tallinna Vangla esitas
  4. aprillil 2013 vastuse X Xu muudetud kaebusele, korrates oma varasemaid seisukohti ja paludes muudetud kaebus rahuldamata jätta. Täiendavalt märgib vastustaja, et viimati kasutas kaebaja Tallinna Vangla raamatukoguteenust 24.08.2012, raamatu tagastamise tähtajaga 28.09.
  5. Teaviku tagastas kaebaja aga alles 11.10.
  6. Seega on kaebaja vangla poolt pakutavat raamatukoguteenust kasutanud ka ajal, mil kohus juba käesolevat haldusasja menetles, ning kaebaja väide, et tema suhtes triipkood praktilist väärtust ei oma, on alusetu ega vasta tegelikkusele. Kaebaja viibib vangistuses veel üsna pikka aega ja ei ole välistatud võimalus, et ta soovib vangla raamatukogust veel raamatuid laenutada. Olukorras, kus vanglateenistusel tuleb tagada järelevalve korraga mitme kinnipeetava suhtes, saavad ametnikud kiirelt veenduda isikusamasuses nimesildi alusel, samuti selles, mis keeles kinnipeetava poole pöörduda. Ka saab nimesildil olevate andmete järgi kinnipeetava identifitseerida olukordades, kus ei ole võimalik kinnipeetavalt endalt küsida, nt kinnipeetavate vaheliste konfliktide lahendamisel. Arvestades Tallinna Vanglas viibivate kinnipeetavate hulka, ei 7

(10)3-12-896 ole mõeldav, et ametnikud suudaksid ainuüksi kinnipeetava ees- ja perekonnanime kuulmisel kinnipeetava isiku tuvastada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 16. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga on kaebaja poolt algselt vaidlustatud Tallinna Vangla direktori 16.02.2012 käskkirja nr 39 p 2.1 kehtetuks tunnistatud. Halduskohus rahuldas kaebuse punkti 2.1 tühistamiseks osas, millega vangla määras nimesildile kantavaks ka triipkoodi, kuid kuna vangla apelleeris selles osas kohtuotsuse, pole kohtuotsus selles osas jõustunud.

§ 152

lg 1 p 4 ja § 2 koosmõjus näevad ette, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud ning kaebaja ei soovi jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Käesoleval juhul kaebaja ei soovi menetlust selles osas jätkata.

§ 200

näeb ette, et ringkonnakohus tühistab kohtuotsuse osaliselt või täielikult ja lõpetab asja menetluse, kui ilmnevad

§ 152lg 1 p-s 4 sätestatud asjaolud.

Seega tuleb halduskohtu 17.10.2012 otsus tühistada osas, milles kohus tühistas Tallinna Vangla direktori 16.02.2012 käskkirja nr 39 p 2.3 osas, mille kohaselt kantakse kinnipeetava nimesildile triipkood, ja selles osas menetlus lõpetada. Tallinna Vangla apellatsioonkaebus seega enam käsitlemist ei leia.

  1. Kuna ringkonnakohus lubas kaebajal muuta kaebust, vaatab kohus läbi kaebaja nõuded Tallinna Vangla 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p-de 4.9 ja 4.9.1 tühistamiseks osas, millega kohustatakse kinnipeetavat kandma nimesilti väljaspool kambrit ning nimesildile kantakse sünniaeg, testitud riigikeeletase ja triipkood. Kaebaja leiab, et nõue kanda nimesilti väljaspool kambrit on liiga koormav, kuna kinnipeetaval on üks nimesilt, aga mitu komplekti riideid, seega peab kinnipeetav kogu aeg jälgima, et ta tõstaks nimesildi ümber sellele riideesemele, millega ta parajasti kambrist väljub. Nimesildile sünniaja ja keeletaseme kandmist peab kaebaja vastuolus olevaks IKS-ga. Triipkoodi osas leiab kaebaja, et selle kandmine nimesildile rikub inimväärikust, sest inimene muudetakse nagu müügiartikliks. Vangla on põhjendanud nimesildi kandmise vajadust ja sellele kantavate andmete valikut vajadusega tagada vangla üldine julgeolek ja järelevalve kinnipeetavate üle: nimesilt võimaldab isikuid identifitseerida, nimede sarnasust arvestades on sünniaja märkimine vajalik identifitseerimiseks, nimesildilt nähtav riigikeeletase abistab vangla ametnikku korralduste andmise keele valikul ja triipkood võimaldab pakkuda kinnipeetavatele soodsamalt ja kiiremini mitmeid teenuseid, praegu veel raamatukogu teenust, kuid teenuste valikut on plaanis laiendada. Kohus nõustus samasisuliste sätete kontrollimisel vangla põhjendustega, välja arvatud triipkoodi osas, mille kandmist nimesildile polnud vangla käskkirjas eraldi põhjendanud.
  2. Vaidlustatud normid on Vangla kodukorras sõnastatud järgmiselt: 4.9 Kinnipeetavale (v.a etapikinnipeetav), kes Vanglasse saabub, väljastatakse nimesilt, mida kinnipeetav on kohustatud väljaspool kambrit ja loenduse ajal kandma vangla väljastatud paelaga kaelas või kinnitusvahendiga rinnas. Kinnipeetav on kohustatud nimesilti säilitama ka vanglasisese ümberpaigutamise korral. 4.9.1 Kinnipeetava nimesildile kantakse järgmised andmed: kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, foto, testitud riigikeeletase ja triipkood.
  3. Ringkonnakohus ei peatu pikemalt nimesildi väljaspool kambrit kandmise kohustusel. Nimesildi kandmise näeb ette VangS § 46 lg 1 ls 2 ja kaebaja poolt kirjeldatud ebamugavused selle ühelt riideesemelt teisele ümbertõstmisel ja vajadus pidevalt kontrollida nimesildi olemasolu kambrist lahkumisel ei ole sellise kaaluga asjaolud, mis tekitaks kahtluse vaieldama- 8

(10)3-12-896 tult isikute identifitseerimiseks ja seega vangla julgeoleku tagamiseks vajaliku normi põhiseaduspärasuses.
  1. IKS § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Isikuandmete töötlemisena on IKS § 5 kohaselt käsitatav mh isikuandmete avalikustamine. IKS § 10 lg 2 kohaselt võib haldusorgan isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks. Haldusorgani poolt seaduse alusel isiku andmete töötlemine hõlmab muuhulgas isiku nõusolekuta isiku andmete töötlemise (IKS § 14 lg 1 p 1), sest avaliku ülesande täitmiseks peab isiku andmete töötlemine olema võimalik sõltumata isiku tahtest. Vangistuse täideviimise korraldamine on avalik-õiguslik ülesanne. VangS § 66 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb tagada vangla sisekorraeeskirjade täitmine ja üldine julgeolek vanglas ning selle eest vastustab vangla direktor. Ringkonnakohus nõustub seega halduskohtuga, et vangla direktoril on õigus töödelda kaebaja isikuandmeid ilma tema loata, kui see on vajalik selleks, et tagada eelnimetatud seaduses ettenähtud ülesannete täitmine.
  2. Nimesildile kantavate andmete mahtu VangS ette ei näe ning välistatud pole nimesildi mõiste tõlgendamine kaebaja poolt pakutud viisil: nimesilt kajastab üksnes ees- ja perekonnanime. Samas ei saaks ka sellise tõlgenduse korral tuletada seadusest keeldu kanda nimesildile muid andmeid, kui isiku nimi. Tegelikult kasutatakse nimesildi mõistet tavatähenduses ka siltide puhul, mis kajastavad lisaks isiku nimele tema ametit või kvalifikatsiooni või muid andmeid, mis rõhutavad isiku identifitseerimisel mingeid konkreetseid antud situatsioonis olulisi asjaolusid. Nii näiteks sisaldab ka kaebaja poolt viidatud turvaseaduse § 22 lg 4 kohaselt kohustuslik nimesilt lisaks isiku nimele veel sõnu «turvatöötaja» või «valvetöötaja».
  3. Ringkonnakohus leiab, et vangla sisekorraeeskirja täitmise ja vangla julgeoleku tagamiseks on põhjendatud kaebaja nimesildil tema sünniaja ja riigikeele oskuse taseme kandmine ja nende andmete avalikustamine. Veenev on vangla põhjendus, et ühenimelisi isikuid on palju eriti vene rahvusest kinnipeetavate puhul ning kinnipeetava identifitseerimine on võimalik üksnes sünniaega appi võttes. Riigikeeleoskuse taseme näitaja kandmine nimesildile on samuti vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Ka kohtupraktikas on esinenud juhtumeid, kus kinnipeetavad on vanglaametniku korralduse täitmata jätmist põhjendanud sellega, et nad ei mõistnud vähese riigikeeleoskuse tõttu neile antud korraldust. Korralduse täitmata jätmine võib kujutada olulist julgeolekuriski. Ringkonnakohtu arvates ei ole nimesildile andmeid kandes rikutud ka IKS §-s 6 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, millest praegusel juhul on asjakohane eesmärgikohasuse põhimõte – isikuandmeid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas.
  4. Triipkood on vangla kinnitusel moodustatud kinnipeeturegistri kinnipeetava koodi numbrite baasil ega võimalda isikut väljaspool vanglat identifitseerida. Kinnipeeturegister on Vabariigi Valitsuse 13.07.2004 määruse nr 246 alusel ametialaseks kasutamiseks loodud andmekogu. VangS § 51 lg 1 p 3 kohaselt kajastatakse selles muuhulgas andmed kinnipeetava isiklike asjade ja dokumentide hoiulevõtmise ja tagastamise ning talle vanglateenistuse või arestimaja poolt antud asjade kohta. Seega saab selles andmekogus kajastada ka kaebajale laenatud raamatud (kas seda praegu tehakse või mitte, ei omagi tähtsust, kuna tegemist võib olla ka tulevikku suunatud kavaga). Triipkoodi kasutamisel liiguvad andmed automaatselt andmekogusse, sest ka raamatud on varustatud triipkoodiga. Kui nimesildile kantud triipkoodi lugeda isikuandmeteks, tuleneb alus triipkoodi töötlemiseks IKS § 10 lg-st 2 ja 14 lg 1 p-st 1, sest andmete töötlemine on vajalik vangistuse täideviimiseks.
  5. Triipkoodi ei kasutata ainult kaupade tähistamiseks. Triipkood on masinloetav märgistamisvahend, mida kasutatakse muuhulgas ka isikut tõendavatel dokumentidel ja mis identifit9
(10)3-12-896 seerib kodeeritud kujul toodet, isikut, tootjat, aadressi jne. VangS § 41 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Ringkonnakohtu arvates ei ole triipkoodi kasutamine nimesildil kuidagi seotud inimväärikust alandava kohtlemisega. Seega on kaebaja sellekohased kartused asjatud. 25. Eelnevast tulenevalt jääb A. Xu kaebus rahuldamata. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud. Kumbki menetlusosaline pole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.