3-12-115/12

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-115 Otsuse kuupäev

1. mai 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi P.P.i kaebus Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjoni 16.12.2011 otsuse osaliseks tühistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: P.P. /isikukood xxx/, Vastustaja: Maamajanduse Infokeskus /registrikood 70000059/, Resolutsioon
2. Jätta P.P.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 02.07.
3. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
4. 16.12.2011 arutas Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjon P.A., A. R. ja L. N.kaebust P.P.i vastu, otsustas mitte tunnistada tema kutsetunnistust kehtetuks, kuid juhtis tähelepanu eksimusele Eesti Konsulentide eetikakoodeksi punktide 1.6 ja 1.8 ning palus kaebajate ees vabandada (tl 7). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
5. 16.01.2012 edastas P.P. oma esindaja vahendusel Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-4), palus Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjoni 16.12.2011 otsus eetikanõuete rikkumise tuvastamise osas tühistada väites, et sellega piiratakse tema põhiseadusest tulenevaid õigusi eneseteostusele ja ettevõtlusvabadusele ja ohustatakse kutsetunnistuse väljastamist tulevikus. Haldusmenetluse seaduse § 54, § 56 lg 1 ja 2 tuginedes leidis ta, et otsust pole põhjendatud ning selgitused, viited tõenditele, faktilised ja õiguslikud alused puuduvad ka selles viidatud aruandes. Veel leidis kaebaja, et asjaolusid millest tulenevalt saaks tema e-kirjas toodud teemaarendust käsitleda Eesti Konsulentide Eestikakoodeksi rikkumisena, ei esine ja lisaks ei kuulu konsulentide vaheliste vaidluste lahendamine kutseseaduse § 18 kohaselt üldse kutsekomisjoni pädevusse. 08.03.2012 ja 10.05.2012 edastatud seisukohtades (tl 33-36 ja 53-54) märkis kaebaja täiendavalt, et kutseseaduse § 20 lg 1 kohaselt tuleb kutse andmisega seotud tegevus dokumenteerida ja dokumendid säilitada ning leidis, et konkreetse haldusmenetluse dokumenteerimata jätmine rikub oluliselt haldusmenetluse põhimõtteid ja toob kaasa alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
6. Maamajanduse Infokeskuse vastuses (tl 18-20) paluti kaebust mitte rahuldada ning selgitati nii otsuse andmise aluseid kui komisjoni pädevuse küsimust. Muuhulgas märgiti, et haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 lubab põhjendusi esitada haldusaktis viidatud menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, viidati kaebuste menetlemise aruandele, selles sisalduvatele viidetele kutseseaduse § 22 lg 1 p 3 ja P.P.i e-kirjale ning leiti, et komisjon oli pädev otsustama kaebaja tegevuse üle ega ole tõendeid vääralt hinnanud. 10.04.2012 edastatud täienduses (tl 47-48) selgitas vastustaja kutsekomisjoni ja tema moodustatud uurimiskomisjoni pädevusega seonduvat, viitas haldusmenetluse seaduse § 5 lg 1 ja 2 tulenevatele vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtetele ning leidis, et juhul kui tuvastatakse rikkumised, peaks kaebaja suutma põhjendada, kuidas need otsuse tegemist mõjutasid. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kutsesüsteemi toimimise, kutsete andmise ning kutsekompetentsuse hindamisega seonduv on reguleeritud kutseseaduses. Selle § 18 lg 1 kohaselt moodustatakse kutsekomisjon kutse andmise erapooletuse tagamiseks. Kutsekomisjoni pädevust reguleerib sama paragrahvi teine lõige. Selle kaheksas punktis pole küll nimetatud kutset omava isiku peale esitatud kaebuste lahendamist, kuid sama seaduse § 22 lg 1 p 3 näeb kutsekomisjonile ette õiguse tunnistada väljastatud kutsetunnistus kehtetuks, kui kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele. Üheks aluseks, mis annab põhjuse arutada kutset omava isiku vastavust kutsestandardile saab ilmselgelt olla tema peale esitatud kaebus ja seega ei ole midagi õigusvastast selles, kui Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjon arutas 16.12.2011 toimunud istungil P.P.i peale esitatud kaebuste alusel tema kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise küsimust.
8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 kehtestatu võimaldab kaebusega halduskohtusse pöördumist üksnes oma rikutud õiguste kaitseks. Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjoni 16.12.2011 koosoleku protokollist nr 67 (tl 7) nähtuvalt ei pidanud see komisjon võimalikuks ega vajalikuks P.P.i kutsetunnistust vaatamata tema peale esitatud kaebustele kehtetuks tunnistada. Seega on sisuliselt tegemist kaebaja suhtes soodsa otsustusega. Asjaolu, et tema tähelepanu juhiti Eesti Konsulentide eetikakoodeksi punktide 1.6 ja 1.8 rikkumisele ning paluti teda kaebused esitanud isikute ees vabandada, ei saa kuidagi rikkuda põhiseaduse § 19 ja § 31 tulenevaid vabale eneseteostuse ja ettevõtlusega tegelemise või mistahes muid õigusi ega pane talle ka vabandamise kohustust. Samuti on arusaamatu, kuidas saaks eetikakoodeksi nõuete rikkumistele tähelepanu juhtimine mõjutada kunagi tulevikus otsustatavat kutsetunnistuse pikendamist, kui see polnud kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise piisavaks aluseks vastavate eksimuste järgselt.
9. Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjon pole vaidluse põhjuseks olevat otsustust vormistanud haldusmenetluse seaduse § 54, § 56 ja § 57 nõuetele vastava dokumendina vaid on piirdunud protokollilise vormiga. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-15-01 märkinud, et iga otsustus, mis vastab halduskohtumenetluse seadustiku varem kehtinud redaktsiooni § 4 lg 1 tunnustele, on haldusakt sõltumata sellest, kas ta on vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides või protokollilise otsusena ning leidnud, et kõigi vorminõuete järgimata jätmine ei saa alati välistada haldusakti kontrollimist kohtu poolt. Haldusmenetluse § 56 lg 1 tulenev haldusakti kirjaliku põhjendamise 2 nõue peab tagama, et selle adressaat saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult ja võiks otsustada vajadusel oma põhiseaduse § 15 sätestatud kaebeõiguse teostamise üle. Põhjendused on eriti olulised siis, kui haldusaktiga piiratakse isiku õigusi ja vabadusi ning luuakse tema jaoks oluliselt koormavad tagajärjed. Vaidlusaluse otsustuse puhul niisugust mõju ja tagajärgi ei ole. Puuduliku protokollilise vormistuse tõttu saab arusaamatuks jääda üksnes see, miks jäeti P.P.i kutsetunnistus kehtetuks tunnistamata, muus osas on aga otsustatust võimalik selgelt aru saada, kaebaja on oma kaebeõiguse realiseerinud ning takistatud ei ole ka otsuse õiguspärasuse kohtulik kontrollimine.
10. Eesti Konsulentide eetikakoodeks (tl (tl 22) näeb ette kutsekvalifikatsiooni omava konsulendi kutse-eetika põhimõtted ning kehtestab punktides 1.6 ja 1.8, et konsulent peab suhtuma oma oleku ja tegudega teistesse konsulentidesse lugupidavalt, olema kolleegide suhtes erapooletu, vältima tööalasele tegevusele varju heita võivat tegevust ja eraldi on rõhutatud, et halvustavad väljendused (avalikkuse ees) kolleegide kutsetegevuse kohta on lubamatud. Eelnevalt juba viidatud protokollist nr 67 on näha, et otsustuse tegemisel lähtus kutsekomisjon kaebuste menetlemise aruandest 2011-
11. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 lubab haldusakti põhjendusi esitada selles viidatud dokumendis ning aruandest (tl 10-12) selgub üheselt, et P.P.i peale esitatud kaebused põhjustas tema enda poolt 04.02.2011 väga mitmel erineval aadressil edastatud e-kiri (tl 8-9). Selles sisalduvaid väiteid konsulentide P. A., A. R. ja L. N. tegevuse ja oskuste kohta pole võimalik käsitleda millegi muu, kui nende isikute kutsetegevuse halvustamise ja seega neisse lugupidamatu suhtumisena, mis tehti lisaks teatavaks veel ka väga paljudele isikutele. Seejuures on kaebaja elektrooniline kiri piisavaks tõendiks ning ei oma mingit tähendust, kas nimetatud konsulentide suhtes esitatud halvustavad väljendused olid tingitud nende endi väärast käitumisest ja vähestest kutseoskustest ning seetõttu põhjendatud või mitte. Eetikakoodeksi vastavad sätted ei luba lugupidamatut suhtumist ja halvustavaid väljendid nende konsulentide suhtes, kelle kutseoskused ja tegevus ei ole nõuetekohased, vaid keelavad selle kõigi suhtes. P.P. on tema peale esitatud kaebuste menetlemisel ära kuulatud (tl 11 pöördel) ning lisaks ei ole tegemist ka olukorraga, mida üldse saaks oluliselt muuta halvustavaid väljendusi kasutanud ja lugupidamatust osutanud konsulendi enda hinnangud ja tagantjärele antud seletused.
12. Eeltoodud järeldustel on P.P.i kaebus põhjendamatu, see jääb täies ulatuses rahuldamata ja riigilõivude tasumisega kantud kulutused (tl 6 ja 37) tema enda kanda. Maamajanduse Infokeskus oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3