3-12-145/10

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-145 Otsuse kuupäev

1. juuni 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi Korteriühistute Ahtme mnt 43, Ahtme mnt 51 ja Ahtme mnt 55 kaebus Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.12.2011 otsuse nr 212 tühistamiseks Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebajad: KÜ Ahtme mnt 43 /registrikood 80008518/, KÜ Ahtme mnt 51 /registrikood 80015843/, KÜ Ahtme mnt 55 /registrikood 80050354/, Vastustaja: Kohtla-Järve Linnavolikogu /registrikood 75001039/, Kolmas isik: OÜ Baltic Midline /registrikood/ 108299917/. Resolutsioon
2. Tühistada Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.12.2011 otsus nr
4. Mõista Kohtla-Järve linnalt välja KÜ Ahtme mnt 43 kasuks 15,98 eurot (viisteist eurot ja 98 senti), KÜ Ahtme mnt 51 kasuks 15,98 eurot (viisteist eurot ja 98 senti) ning KÜ Ahtme mnt 55 kasuks 15,98 eurot (viisteist eurot ja 98 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 09.07.
5. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
6. 27.12.2011 võttis Narva Linnavolikogu vastu otsuse nr 212 (tl 20-29), millega kehtestas KohtlaJärve Ahtme linnaosa Ahtme mnt 27a maaüksuse osale detailplaneeringu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
7. 23.01.2012 esitasid korteriühistud Ahtme mnt 43, Ahtme mnt 51 ja Ahtme mnt 55 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-415), palusid detailplaneeringu kehtestamise otsus tühistada ja mõista välja nende menetluskulud ning leidsid, et otsus põhineb olematutel faktidel, kehtetutel otsustel, ebaseaduslikel kooskõlastustel ja seaduste ebaõigel tõlgendamisel ega võta arvesse nende arvamust. Haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2, § 4 lg 2 ja § 54, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 1 ja § 3 p 2, planeerimisseaduse § 46 ja keskkonnamõju hindamise seaduse § 6 lg 3, § 11, § 12 ja § 13 tuginedes väitsid kaebajad, et kaevatava otsuse aluseks olid linnavolikogu ebaseaduslikud otsused 07.05.2008 nr 283 ja 31.03.2010 nr 59, linnavolikogu istungil osalemist neile ei võimaldatud, volikogule saadetud põhjendustega kirja ette ei loetud ja istungi protokolli ei kantud, istungil sõnavõtte ja küsimusi ei protokollitud, hääletamise tulemused on ebaselgelt kajastatud, otsuses endas esinevad faktide ebatäpsused ja moonutused, Maanteeameti nimelt on detailplaneeringu kooskõlastanud allkirjaõigust mitte omav isik, Tervisekaitsetalitusel ja Keskkonnaametil pole pädevust hinnata võimalikku negatiivset mõju ning linnavalitsus on lepingus nüüd tellijaks ilma, et 07.05.2008 otsust oleks tühistatud ja uut vastu võetud. Veel märkisid nad ära, et detailplaneeringu kinnitamisel oli põhimotiiviks, et see pole vastuolus 25.05.2011 kinnitatud üldplaneeringuga, kuigi tegelikult see 128 kohale mõeldud parkla ehitust ette ei näe ning lisaks on sisse- ja väljasõitude ning vahemaade osas rikutud ka standardi EVS 843:2003 kehtestatud nõudeid ja normatiive. 07.05.2012 edastatud täiendavas selgituses (tl 146-150) väitsid kaebajad Kohtla-Järve linna Ahtme ja Sompa linnaosade üldplaneeringu käigus koostatud strateegilise hindamise aruandele tuginedes, et vaidlustatud detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga, kuid selle muutmist pole taotletud ega arutatud ning rõhutati veelkord, et otsuse nr 212 vastuvõtmisel ei kaalutud ega arvestatud huvitatud isikute arvamust. Veel viidati rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 17 ning märgiti, et planeeritava parkla kahjulikule mõjule tuleb lisada Ahtme maantee 4 ja 1 tänavate nr 3220204 ja 3220201 kahjulik mõju.
8. Kohtla-Järve Linnavolikogu vastuses (tl 129-130) paluti jätta kaebus rahuldamata ja kulud kaebajate kanda ning leiti, et nende õigusi on piisavalt arvesse võetud, otsust põhjalikult kaalutud ja nõuetekohaselt põhjendatud. Niisugust seisukohta põhjendati väidetega, et detailplaneeringuga muudeti senine maa sihtotstarve transpordimaast ärimaaks, mis on ümbritsevate majade elanikele endisest soodsam, arvestab nende huve ja isiklikele sõiduautodele parkla rajamise vajadust ning ka maavanem pole planeeringu menetlemisel vigu leidnud ja on andnud sellele heakskiidu.
9. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud OÜ Baltic Midline palus oma kirjalikus seisukohas (tl 121-122) kaebust mitte menetlusse võtta või see rahuldamata jätta ja panna menetluskulud kaebaja kanda ning leidis, et korteriühistu juhatuse liikmetel puuduvad esindamise õigus ja tõendid nõudmiste põhjenduseks, nad on esitanud alusetu hagi ja on kuritarvitanud oma menetluslikke õigusi. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Detailplaneeringu kehtestamise menetlust ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid selles reguleerib planeerimisseadus. Selle § 1 lg 2 kehtestatu kohaselt seisneb seaduse eesmärk võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavate tingimuste tagamises säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamisel, ruumilisel planeerimisel, maakasutusel ja ehitamisel. Kaebuse esitanud kolme korteriühistu arvukatest pöördumistest ja neile antud vastustest (tl 35-43, 50-52, 54-60, 66-73, 88-90, 97, 100-111) ning detailplaneeringu arutamisega seotud protokollidest (tl 44-49 ja 80-81) nähtub, et korteriühistute liikmed vaidlevad Ahtme mnt 27a kinnistule parkla rajamisele vastu, peavad seda oma olukorra halvendamiseks ning 2 on sellist seisukohta väljendanud nii planeeringu koostamise, arutamise kui kehtestamise ajal. Seega tuli kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamisel kaaluda erinevaid huve ning hoolega põhjendada, miks langetatakse just selline otsustus.
11. Kaalutlusõiguse alusel antud kohaliku omavalitsuse haldusaktide kohtuliku kontrolli võimalused on küll piiratud ja halduskohtul puudub õigus hinnata kaalutluse sisulist otstarbekust, kuid ta saab ja peab kontrollima, kas on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused, järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Planeerimisseaduse § 1 lg 6 kohaselt tuleb selles seaduses ettenähtud menetlustele kohaldada haldusmenetluse sätteid. Seega laienevad kõik haldusmenetluse seaduse sätestatud menetlus- ja vorminõuded ka kohaliku omavalitsuse poolt vastu võetud detailplaneeringu kehtestamise otsusele. Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.12.2011 otsus nr 212 (tl 20-29) neile nõuetele ei vasta, sest selles on olemas küll viited asjakohaste õigusaktide sätetele ning olemasoleva olukorra ja menetluse käigu kirjelduse näol ka faktiline alus, kuid otsusesse pole midagi märgitud selle kohta, mida ja kuidas täpselt volikogu otsuse langetamisel kaebajate õiguste ja huvide osas kaalus. Otsuse avaliku väljapaneku tulemuste arutelu kajastavas osas on küll kajastatud korteriühistute Ahtme mnt 43, 51 ja 55 vastuväited ja viidatud muuhulgas parkla kauguse ning sisse ja väljasõidu määramise kohta esitatule, kuid seejuures on käsitletud üksnes vastavust EVS 843:2003 standardis 26-50 ja 51-100 kohaga parkla kohta kehtestatud normidele. Puuduvad põhjendused selles osas, miks ei lähtuta tegelikult planeeritavate parklakohtade arvul 128 rajanevatest kaebajate vastuväidetest (tl 69) ning miks kaaluvad detailplaneeringu algatamise avalduse teinud OÜ Baltic Midline huvi parkla rajamiseks või Iidla ja Puru asumite elanike huvi turuteenuste kättesaadavusele üles kaebajate huvi, et parklat ja turgu niisugusel kujul nende eluruumide vahetusse lähedusse ei rajataks. Niisugune puudulike põhjendustega otsus ei saa olla täiel määral arusaadav sellega puudutatud isikutele ega tekita halduskohtus veendumust, et see on planeerimisseaduse eesmärgi suhtes proportsionaalne, ei välju kaalutlusõiguse piiridest ega riku korteriühistute Ahtme mnt 43, Ahtme mnt 51, Ahtme mnt 55 liikmete subjektiivseid õigusi, võrdse kohtlemise nõuet ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites nr 3-3-1-42-02, nr 3-3-1-54-03, nr 3-3-1-16-05, nr 3-3-1-84-08 ja nr 3-3-1-87-08 järjekindlalt rõhutanud, et planeerimisdiskretsiooni teostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel piisavalt põhjendada, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud ning haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt.
12. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendist nr 3-3-1-28-04 tulenevalt ei ole planeerimismenetlust reguleerivate normide eesmärkidega kooskõlas sellise planeeringu kehtestamine, kus lähtutakse kuus kuud tagasi toimunud planeerimismenetluse tulemustest. Seejuures märgiti, et möödunud aja tõttu võis olla tekkinud huvitatud isikuid, kes ei osalenud algses planeerimismenetluses, kuid soovivad nüüd oma seisukohti ja vastuväiteid kavandatava planeeringu suhtes avaldada ning samuti võivad olla muutunud ka teised asjaolud. Kolleegium leidis, et kui eelmisest planeerimismenetlusest on möödunud pikk ajavahemik, tuleb planeeringu kehtestamiseks viia läbi uus planeerimismenetlus ning planeeringu kehtestamine ilma uut planeerimismenetlust läbi viimata on oluline menetlusviga, mis võis viia ebaõige lahenduseni. Need seisukohad on täiel määral kasutatavad ka käesoleva vaidluse puhul, sest selle põhjuseks oleva planeeringu avalik väljapanek toimus 25.10.2010 kuni 25.11.2010 ja arutelu 16.12.2010 (tl 28), seega aasta enne detailplaneeringu kehtestamist. Järgneva osas nähtub vaid 08.02.2011 maavanema juures toimunud vaide ärakuulamine (tl 28 ja 80-81), millest oli planeeringu kehtestamise hetkeks samuti möödunud väga pikk ajavahemik. Kuna vaidlusaluses otsuses kajastatud menetluse käik ega ükski kohtule esitatud väide või tõend ei kinnita planeeringu uue 3 väljapaneku ja arutelu toimumist, on tegemist niivõrd olulise menetlusveaga, mis toob igal juhul kaasa planeeringu kehtestamise otsuse tühistamise.
13. Eeltoodust tulenevalt on KÜ Ahtme mnt 43, KÜ Ahtme mnt 51 ja KÜ Ahtme mnt 55 kaebus põhjendatud. See tuleb täies ulatuses rahuldada ning Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.12.2011 otsus nr 212 tühistada. Kuna vaidlustatud otsus ei sisalda selle kontrollimiseks vajalikke põhjendusi ja kaalutlusi, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid ning piirdub üksnes eespool juba esitatuga. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 sätestatu kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Korteriühistud Ahtme mnt 43, 51 ja 55 on märkinud kaebusesse, et soovivad menetluskulude hüvitamist ning on lisanud dokumendid 15,98 euro suuruste riigilõivude tasumise kinnituseks (tl 16-18). Kohtla-Järve linnal tuleb need kulutused eelnimetatud sätte alusel igale kaebajatele hüvitada. Raili Randlane Kohtunik 4