Obsah (5)

§ 46§ 124§ 152§ 150§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 11.03.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-71 Haldusasi P. G., E. T., F. R., M. T., L. A., Ü. M., A. S., F. S.,

) § 124 lõike 2 alusel (I kd, tl 213–215). Samuti taotles vastustaja täiendava tähtaja määramist kaebusele sisulise vastuse koostamiseks, kui kohus leiab, et ühise kaebuse esitamisel ei ole kaebetähtaega rikutud. Vastustaja märgib, et detailplaneeringu menetlemine oli avalik ja seaduses sätestatud korrale vastav ning selle kõikidest etappidest anti teada kohalikus ajalehes Järva Teataja ja / või ajalehes Paide Linnaleht. Teade Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamise kohta ilmus 19.04.2003 ajalehes Järva Teataja. Teade sisaldas ka märget, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid ei tehtud ja lahendamata planeeringuvaidlusi ei jäänud. Lisaks oli kõikidele detailplaneeringu alasse jäävatele korteriühistutele (KÜ) Paide Linnavalitsuse poolt 10.12.2002 saadetud detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu kutse. Eskiislahenduse avalikust arutelust, mis toimus 12.12.2002, võttis osa kolm KÜ Soo 12 esindajat — F. R., J. P. ja R. M.. Paide Linnavalitsus postitas 03.02.2003 detailplaneeringu avalikustamise teate ka korteriühistutele, sh KÜ-le Soo

1. Kaebajad pidid teadma või vähemasti oleksid pidanud teadma läbi KÜ üldkoosolekute detailplaneeringu kehtestamisest juba varasemalt. Vastustaja ei vaidlusta kaebajate väidet, et P. G. esindaja K. G. sai detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja Paide Linnavolikogu kantseleist 30.12.
2. Märgitud väitega nõustumine ei tähenda, et vastustaja nõustuks kaebajate väitega, justkui said F. R. ja K. G. kehtestatud detailplaneeringust teada alles 30.12.2011, ja ülejäänud kaebajad 05.01.
3. Paide Linnavalitsus saatis 02.10.2003 KÜ-le Soo 12 seoses Soo tänava piirkonna detailplaneeringu ellu viimisega ja vajadusega eraldada Soo 12 kinnistust kvartalisisene tee, kirja, milles palus kokku kutsuda üldkoosoleku, mis valiks korteriühistu poolse esindaja seoses kinnistu ümberkruntimisega. 11.10.2003 toimus KÜ Soo 12 üldkoosolek, mille päevakorras oli üks päevakorra punkt — maa tagastamine linnale vastavalt Soo tänava piirkonna planeeringule. Sellel koosolekul otsustasid koosolekul osalenud korteriomanikud peale korteriühistu juhatuse liikme F. R. poolset Soo tänava piirkonna detailplaneeringu tutvustust ühehäälselt, et teevad avalduse Paide Linnavalitsusele KÜ Soo 12 kinnistu piiride muutmiseks vastavalt detailplaneeringule ja andsid volituse vastavate toimingute vormistamiseks F. R.le. KÜ Soo tn 12 üldkoosoleku protokolli koopia juurde kuuluvalt üldkoosoleku registreerimislehelt on näha, et sellel koosolekul viibisid alljärgnevad kaebuse esitanud korteriomanikud: E. T., F. R., M. T., A. S., F. S., T. K., V. U., H. S., A. N., E. O., T. L., K. A., G. A. ja M. T. Vastustaja on seisukohal, et ülalnimetatud isikud pidid 11.10.2003 korteriühistu üldkoosolekul kindlasti teada saama detailplaneeringu kehtestamisest. Koosolekul tehtud avaldus viitab sellele, et koosolekul osalenud isikud olid detailplaneeringus ettenähtud 2 maa võõrandamisega nõus. Vastustaja leiab, et nende isikute osas tuleb lugeda

§ 46lõikele 7 tuginedes kaebetähtaeg möödunuks.

Kaebaja P. G. esindaja abikaasa K. G. kuulus

1. aastal Paide Linnavolikogu koosseisu ja osales 27.03.2003 aastal toimunud volikogu istungil, mil Paide Linnavolikogu Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestas. Vastustaja esitab selle tõenduseks Paide Linnavolikogu
2. aasta märtsi volikogu kohalviibinud volinike nimekirja ja kvoorumilehe. Arvestades, et K. G. elab P. G. koos Soo 12 paiknevas eluruumis nr xx vähemalt neliteist viimast aastat ja K. G. kuulub alates 14.08.2008 korteriühistu juhatusse, on ebatõenäoline, et P. G. sai otsusest teada alles 20.12.
3. Eeltoodust teeb vastustaja järelduse, et P. G. pidi detailplaneeringu kehtestamise otsusest teadma saama juba
4. aastal. Vastustaja leiab, et ka ülejäänud kaebajad, s.o L. A., Ü. M., L. T., K. K., M. R., T. Ö., A. V. ja K. V., kes küll 11.10.2003 koosolekust osa ei võtnud, oleksid pidanud olema teadlikud detailplaneeringu kehtestamisest, kuivõrd detailplaneeringu menetlemine oli avalik ja selle kõikidest etappidest anti teada kohalikus ajalehes „Järva Teataja“ ja / või ajalehes „Paide Linnaleht“. Samuti eeldab vastustaja, et korteriühistu juhatus teavitas 11.10.2003 toimunud KÜ Soo 12 üldkoosolekust kõiki korteriomanikke, näidates ära ka päevakorra ja saatis hiljem ka korteriomanikele koopiad üldkoosoleku otsustest. Vastustajal puuduvad ka andmed, et keegi koosolekul mitteosalenud korteriomanikest oleks esitanud nõude MTÜS § 24 lõike 3 alusel üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Eeltoodust saab teha järelduse, et kõik korteriomanikud nõustusid kinnistu piiride muutmisega kehtestatud detailplaneeringu alusel. Vastustaja leiab, et ka koosolekul mitteviibinud kaebajad pidid detailplaneeringu kehtestamisest teada saama vähemalt
5. aasta oktoobrikuus.
6. Kolmandad isikud kaebusele sisulist arvamust ei avaldanud.
7. 19.06.2012 kohtunõudega (I kd, tl 253–254) andis kohus vastustaja seisukohtade ja menetluse lõpetamise taotluse osas kaebajatele võimaluse kaebuse tähtaegsuse osas seisukohtade esitamiseks ning kaebetähtaja ületamise korral tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks. Kaebajad asusid seisukohale (II kd, tl 2–7), et nad ei ole kaebetähtaega ületanud. Planeerimismenetlust on teostatud kehtivat seadust eirates. Detailplaneeringu menetlusse on kaasatud KÜ Soo 12, mitte aga Soo 12 kinnistu kaasomanikud. Vastustajal tulnuks kõigile kinnistuomanikele (korteriomanikele) saata tähtkirjad, milles märkida asjaolu, et planeering võib tuua kaasa kinnisasja osa võõrandamise vajaduse või sundvõõrandamise vajaduse. Vastustaja hoidis kaebajaid tahtlikus teadmatuses. Ajalehtedes avaldatud teadetest ei ole arusaadav, et planeering puudutab Soo 12 kinnistu omanikke või planeeringu alusel võiks toimuda sundvõõrandamine. Soo 16 krundil asuvale lasteaiale on võimalik juurdepääs veel kahest erinevast tänavast. Samuti ei tähenda Soo 12 krundipiiride korrigeerimine kinnisasja osa sundvõõrandamist. Paide Linnavalitsuse 02.10.2003 teatest KÜ-le ja 11.10.2003 toimunud KÜ Soo 12 üldkoosolekust ei nähtu, et vaidlustatud haldusakt oleks kaebajatele teatavaks tehtud, mistõttu ei ole kaebajad nende kahe tõendi alusel planeeringu kehtestamise otsusest teada saanud. Paide Linnavalitsuse 02.10.2003 teates KÜ-le puuduvad igasugused viited sellele, et vastu on võetud mingisugune otsus või korraldus, mille õiguspärasust võiks vaidlustada. Teatega on tekitatud illusioon tavapärastest linnavalitsuse toimingutest ning teade ei ole kaebajate arvates ka haldusakt ega KÜ kinnistuomanik nagu teates märgitud. 11.10.2003 toimunud KÜ Soo 12 üldkoosoleku protokollis ei kajastu, et tutvustatud oleks haldusakti kui detailplaneeringu kehtestamise otsust. Koosolekul keskenduti üksnes plaanimaterjalile ning koosolekust osavõtjatele jäi mulje, et nende kinnistu osas ei toimu sundvõõrandamist. Ka F. R. oli plaanimaterjali tutvustamisel arvamusel, et küsimuse lahendamine ei too kaasa sundvõõrandamist, sest ega muidu ei teinud ta ettepanekut jätta need ettepanekud ja küsimused linnavalitsusele. Vastasel juhul oleks ta koosolekust osavõtjatele teatanud, et antud küsimus on juba lõplikult otsustatud ning vastavasisuline otsus samuti vastu võetud. Kaebajad viitavad Riigikohtu seisukohale, märkides, et haldusaktist teada saamise hetkeks tuleb üldjuhul lugeda haldusakti teatavaks tegemise hetk ning haldusakti teatavaks tegemine peab toimuma viisil, mis võimaldab isikul anda igakülgne hinnang haldusakti kohta ja seeläbi otsustada, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte. Et vastata küsimusele, kas isik pidi haldusaktist teada saama, tuleb muuhulgas arvestada ka seda, millisel määral oli asutus kohustatud isikuid haldusaktist teavitama ja kas ta täitis oma kohustuse täies ulatuses. Antud juhul 3 lasus vastustajal isiklik teavitamise kohustus, mida ta ei täitnud. Kaebaja P. G. osas ei ole vastustaja andmed õiged. Kooselu K. G. ei ole alati toimunud ühes eluruumis ning nimetatud tähtaja jooksul. Soovimata täpsustada asjaolusid võib P. G. kinnitada, et on vaidlustatud haldusaktist teadlik alates 20.12.
8. Ülejäänud kaebajad ei ole samuti olnud vaidlustatud haldusaktist teadlikud. KÜ 11.10.2003 toimunud üldkoosolek kutsuti trepikoja vanemate kaasabil kokku suulises vormis, kutseid välja saatmata, kuna sooviti täita linnavalitsuse teatises toodud nõuet. Seetõttu osalesid koosolekul mitte kõik KÜ liikmed, vaid ka isikud, kes tegelikult KÜ liikmed ei ole, näiteks J. P. ja volitaja S. M. Mitmete liikmete käest võeti allkiri osalemise kohta pärast koosolekut. Registreerimislehel olevad S. ja R. ei võta omaks nende nime taga olevat allkirja. Kõikide KÜ liikmetega ei õnnestunudki ühendust saada (L. A., Ü. M., L. T., K. K., M. R., T. Ö., A. V., K. V.). Kaebajad leiavad, et nad ei ole kaebetähtaega rikkunud, kuna ühestki vastustaja tõendist ei nähtu, et vaidlustatud haldusakt oleks neile seaduses sätestatud korras teatavaks tehtud. Kaebajad märgivad, et kui kohus leiab, et kaebetähtaeg on ületatud, paluvad kaebajad kaebetähtaja ennistamist, kuna vastustaja jättis kasutamata mõistliku võimaluse huvitatud isikute kohaseks informeerimiseks.
9. 17.12.2012 määrusega (II kd, tl 17–19) kõrvaldas kohus menetlusest kolmandate isikutena menetlusse kaasatud J. D. ja I. D. ning kaasas kolmanda isikuna menetlusse I. H. (ik xxxxxxxxxxxx). Sama määrusega andis kohus I. H.le võimaluse kaebuse ja selle tähtaegsuse kohta arvamust avaldada. Märgitud kolmas isik kohtule vastanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 124

lõike 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

§ 152

lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lõikele 2.

Vastavalt

§ 124

lõikele 2 lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Vastavalt kehtiva

§ 124

lõikele 4 teeb kohus, kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, taotluse kohta põhjendatud määruse. 7. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides. Kaebajad on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse, kuid ei ole välja toonud põhjendusi, mis õigustaksid kaebetähtaja ületamist. Vastustaja on esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kohus leiab, et kaebajate taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb

§ 124

lõike 2 alusel rahuldamata jätta ja vastustaja taotlus

§ 124

lõike 4 alusel rahuldada ning haldusasja nr 312-71 menetlus

§ 124

lõike 2 ja

§ 152lg 1 punkti 2 alusel lõpetada.

Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

§ 46

lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada üldjuhul 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 seob planeeringu kehtestamise vaidlustamise kaebetähtaja kulgema hakkamise isiku teadasaamisega planeeringu kehtestamisest. PlanS § 26 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. Seega tuleb selgitada, millal said kaebajad detailplaneeringu kehtestamisest teada või millal pidid kaebajad planeeringu kehtestamisest teada saama. Kõik kaebajad on kogu kohtumenetluse kestel olnud järjekindlalt seisukohal, et nende 10.01.2012 esitatud kaebus on tähtaegne (I kd, tl 4, 59; II kd, tl 3–7). Kaebajad väidavad, et Paide Linnavolikogu 27.03.2003 planeeringu kehtestamisest said nad teada Paide Linnavalitsuse poolt 20.12.2011 koostatud lihtkirjast. Seejärel sai P. G. volitatud esindaja K. G. Paide Linnakantseleist detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja 30.12.2011 ja K. G. ja F. R. tutvustasid vaidlustatud haldusakti ärakirja igale kaebajale isiklikult 05.01.2012 (I kd, tl 4, 59). 4 7.1 PlanS algredaktsiooni (jõustunud 01.01.2003) § 25 lõike 4 kohaselt tuli kohalikul omavalitsusel avaldada detailplaneeringu kehtestamise otsus ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates vastavas ajalehes. Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamise teade avaldati 19.04.2003 väljaandes Järva Teataja (I kd, tl 242). Planeeringu kehtestamise ajal kehtinud PlanS redaktsioonis sätestatust tulenes kohalikule omavalitsusele eraldi kohustus teavitada planeeringu kehtestamisest tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates teiste hulgas kinnisasja omanikke, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse (§ 25 lg 7 p 2). Kuna Soo 12 kinnistu, millel asuvas korterelamus omavad kaebajad korteriomandeid, maa-ala suurust detailplaneeringuga vähendati (I kd, tl 226 pöördel), tulnuks kohalikul omavalitsusel vähemalt Soo 12 korteriomanike ühiseid huve esindavat KÜ-d detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt PlanS § 25 lg 7 punktile 2 täiendavalt teavitada. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et KÜ-d Soo 12 või kaebajaid eraldi oleks detailplaneeringu kehtestamisest tähtsaadetisena edastatud kirjaga teavitatud. 7.2 Toimiku materjalidest ilmneb, et KÜ Soo 12 oli kõnealuse detailplaneeringu menetluse mitmetesse etappidesse kaasatud ning igas menetlusetapis on kohalik omavalitsus rõhutanud detailplaneeringu olulisemaid eesmärke. Detailplaneeringu algatamise korraldusest ilmus teade 19.04.2001 väljaandes Järva Teataja ning teates oli ära märgitud, et detailplaneeringu koostamise eesmärk on Soo 16 krundil asuva lasteaiani viiva tee maa-ala täpsustamine ja teele eraldi kinnistu moodustamine (I kd, tl 220). Detailplaneeringu lähteülesande punktist 1.4 selgub, et detailplaneeringu eesmärkideks on muuhulgas lasteaiani viiva tee maa-alale eraldi kinnistu moodustamine ja Soo 10, 12, 14, 18, 20 ja 22 elamute juurde parkimiskohtade moodustamine (I kd, tl 218 pöördel). Planeeringu eskiislahendust tutvustati 12.12.2002 Sookure lasteaia saalis ning teade planeeringu eskiislahenduse arutelu toimumisest ilmus 10.12.2002 väljaandes Järva Teataja (I kd, tl 223). KÜ-le Soo 12 saadeti 10.12.2002 Paide Linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakonna poolt planeeringu eskiislahenduse avalikule arutelule kirjalik kutse (II kd, tl 8). Kutsel märgitu järgi alustas Paide Linnavalitsus 2002. aasta septembris Soo tänava korterelamukvartali detailplaneeringu koostamist koostöös Soo tänava piirkonna KÜ-de esindajatega. Eskiislahenduste avalikule arutelule oodati KÜ-de esindajaid ja kõiki Soo 12 elanikke. Kutsel märgiti, et kuna eeldame, et lisaks ühistute juhatustele on asjast huvitatuid enamgi, lisasime kirjale teated ühistute teadetetahvlitele väljapanemiseks. Arutelul osales Soo 12 majast F. R. (KÜ juhatuse liige perioodil 25.06.1999–02.01.2006), J. P. (KÜ juhatuse liige perioodil 25.06.1999–11.07.2003) ja R. M.(I kd, tl 224, II kd tl 101). Paide Linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakonna 03.02.2003 kirjaga nr 7-1.3/178 teavitati teiste hulgas ka KÜ-d Soo 12, et linnavalitsus avalikustab Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu (I kd, tl 235). Teates välja toodu järgi on detailplaneeringu eesmärkideks ka Soo 16 krundil asuva lasteaiani viiva tee maa-alale eraldi kinnistu moodustamine ja Soo 12 elamu krundipiiride korrigeerimine. Samas teates on märgitud detailplaneeringu avaliku väljapaneku kuupäevad ja ka avaliku arutelu toimumise kuupäev. Sama teabega teade ilmus 13.02.2003 väljaandes Järva Teataja (I kd, tl 236) ja 26.02.2003 väljaandes Paide Linnaleht (I kd, tl 237). Ehkki detailplaneeringu menetlemine kestis käesoleval juhul 03.04.2001 algatamisest (II kd, tl 218) 27.03.2003 kehtestamiseni (I kd, tl 13) ligikaudu kaks aastat ning toimikus olevatest dokumentidest nähtuvalt elavad kõik kaebajad Soo 12 kinnistul asuvates korterites, s.o territooriumil, kus paikneb planeeringuala, ei saa eeldada, et isikud jälgivad kogu planeerimismenetluse jooksul maakonna või kohalikus ajakirjanduses avaldatud teateid, lootuses leida informatsiooni konkreetse detailplaneeringu kehtestamisest (vt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-47-05, p 14). Seega ei saa eeldada, et kaebajad pidid detailplaneeringu kehtestamisest teada saama vastava teate 19.04.2003 avaldamisest väljaandes Järva Teataja. 7.3 Paide Linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakond edastas 02.10.2003 KÜ-le Soo 12 teate nr 5.4-3.2/1472, milles paluti KÜ-d seoses Soo tänava detailplaneeringu elluviimisega ja vajadusega kinnistutest kvartalisisesed teed eraldada, kutsuda kokku KÜ koosolek, mille eesmärgiks oleks KÜ esindaja valimine ja volitamine esindama KÜ-d ümberkruntimiseks vajalikel toimingutel (I kd, tl 243). KÜ-s Soo 12 toimus 11.10.2003 üldkoosolek, mille protokolli kohaselt oli üldkoosoleku ainuke päevakorrapunkt maa tagastamine linnale vastavalt Soo tänava piirkonna planeeringule (I kd, tl 245 pöördel). Protokollis märgitakse, et kuulati F. R. ettekannet linnavalitsuse teatest ja tutvustust 5 Soo tänava piirkonna detailplaneeringust. Ühehäälselt otsustati teha avaldus Paide Linnavalitsusele KÜ Soo 12 kinnistu piiride muutmiseks vastavalt detailplaneeringule ning toimingute vormistamiseks volitati juhatuse liiget F. R. KÜ Soo 12 juhatuse esimees F. R. esitas 23.10.2003 Paide Linnavalitsusele avalduse teostada KÜ Soo 12 kinnistu ümbermõõtmine vastavalt Soo tänava piirkonna detailplaneeringule (I kd, tl 245). KÜ Soo 12 üldkoosoleku registreerimislehelt nähtuvalt (I kd, tl 246) osalesid viidatud üldkoosolekul teiste hulgas kaebajad E. T., F. R., M. T., A. S., F. S., T. K., V. U., H. S., E. O., T. L., K. A., G. A., M. T. Esitatud tõenditest lähtudes tuleb asuda seisukohale, et kaebajad E. T., F. R., M. T., A. S., F. S., T. K., V. U., H. S., E. O., T. L., K. A., G. A. ja M. T. pidid Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamise faktist ja asjaolust, et planeeringuga riivatakse nende õigusi saama teadlikuks hiljemalt 11.10.2003 toimunud üldkoosolekul. Asjakohatud on kaebajate väited, et kaebajad ei saanud detailplaneeringu kehtestamisest üldkoosolekul teada saada, kuna linnavalitsuse 02.10.2003 teates puudusid viited planeeringu kehtestamise otsusele ning üldkoosolekul kaebajatele vaidlusalust haldusakti ei tutvustatud. Kohus juhib kaebajate tähelepanu PlanS § 26 lõikele 1, mille järgi on detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks antud tähtaeg seatud sõltuvusse mitte vaidlustatavast planeeringu kehtestamise otsusest kui haldusaktist teada saamisest, vaid planeeringu kehtestamise faktist teada saamisest. On ilmne, et kui KÜ 11.10.2003 toimunud üldkoosoleku päevakorrapunktiks oli maa tagastamine linnale vastavalt Soo tänava piirkonna planeeringule ning üldkoosolekul tutvustati nii linnavalitsuse 02.10.2003 teadet (milles selgus, et Soo 12 kinnistust soovitakse eraldada kvartalisisesed teed seotult Soo tänava detailplaneeringu elluviimisega) kui detailplaneeringut ennast, isegi kui seda tehti läbi detailplaneeringu plaanimaterjalide, pidid üldkoosolekul viibinud kaebajad Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestatuse faktist ja selleläbi nende õiguste võimalikust riivest saama üldkoosolekul teadlikuks. Tähtsust ei oma, kas kaebajatele jäi mulje kinnistu osa sundvõõrandamise vajadusest või mitte, kuivõrd tegemist on detailplaneeringuga, mille planeeringuala haarab ka kaebajate kinnisasja, mis puudutas seega kaebajate õigusi. Olenemata sellest, kas kaebajatele detailplaneeringu kehtestamise otsus üldkoosolekul teatavaks tehti või mitte, ilmneb eelmärgitud tõenditest, et kaebajatele E. T., F. R., M. T., A. S., F. S., T. K., V. U., H. S., E. O., T. L., K. A., G. A. ja M. T. pidi juba ligi kaheksa aastat enne kohtusse pöördumist olema üheselt selgunud, et on olemas neid puudutav haldusakt, mis võib kaebajate õigusi riivata. Kaebetähtaja kulgemist ei saa mõjutada asjaolu, et kaebajad ei saanud aru detailplaneeringu kehtestamise otsuse konkreetsest tähendusest nende õigustele.

§ 46

lõige 7 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kohtule ei ole teada, et ükski üldkoosolekul viibinud KÜ liikmetest oleks nende kinnisasja puudutava detailplaneeringu vastu sedavõrd aktiivselt huvi tundnud, et oleks planeeringust teada saamise järgselt linnavalitsusest planeeringumaterjalidega tutvumist palunud. Kohtule esitatud materjalide pinnalt saab järeldada, et üldkoosolekul viibinud kaebajad teadsid Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamisest vähemalt 11.10.

1. Kaebajate väited allkirjade võltsimisest ja allkirjade andmisest pärast koosolekut on paljasõnalised ja tõendamata. 7.4 Registreerimislehelt nähtub (I kd, tl 246), et 11.10.2003 üldkoosolekust võttis osa ka J. P., kelle nime taga on korteri numbriks xx. Kinnistusregistri 27.02.2012 elektroonilise väljavõtte (I kd tl 75) järgi on Soo 12 korter nr xx kaebaja K. K. omandis alates 12.01.
2. 11.10.2003 toimunud KÜ Soo 12 üldkoosoleku registreerimislehelt nähtuvalt osales koosolekul 39 inimest ja koosoleku protokollist nähtuvalt (I kd, tl 245 pöördel ja 246) langetati otsus linnavalitsusele kinnistu piiride muutmiseks avaldus teha 39 poolthäälega ühehäälselt. Seega, kuivõrd üldkoosolekul lubati osaleda ja hääletada ka J.P., kes esindas üldkoosoleku registreerimislehe järgi korterit nt xx, tuleb asuda seisukohale, et J.P. esindas KÜ 11.10.2003 toimunud üldkoosolekul korteri nr xx omanikku kaebajat K. K. Eeltoodu tõttu loeb kohus, et ka kaebaja K. K. sai vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamisest teadlikuks hiljemalt 11.10.2003, mil ta osales KÜ üldkoosolekul esindaja kaudu. 7.5 Paide Linnavolikogu 27.03.2003 istungi protokollist ja sellele lisatud istungil osalejate kvoorumilehelt nähtub (II kd, tl 102; I kd, tl 251), et linnavolikogu istungist võttis osa kaebaja P. G. abikaasa, ja käesolevas kaebuses ka tema esindaja, Paide Linnavolikogu liige K. G. Samuti selgub protokollist, et istungil tutvustati päevakorrapunkti nr 7 all Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna 6 detailplaneeringu eesmärke (II kd, tl 112). Muuhulgas märgiti, et suurte korterelamute vaheline tee krunditakse elamute kruntidest välja uuesti linnateeks. Volikogu istungi päevakorrapunkti nr 7 arutelu käigus tutvustati planeeringujärgseid kvartalisiseseid teid ja linna üldkasutatavaid teid korduvalt (II kd, tl 113). Päevakorrapunkti nr 7 arutelu ajal kohalolnud linnavolikogu liikmed otsustasid Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestada ühehäälselt (II kd, tl 112, 114). Seega hääletas detailplaneeringu kehtestamise poolt ka K. G. Arvestades asjaolu, et kaebaja P. G. ja K. G. olid detailplaneeringu kehtestamise ajal abielus, ja on abikaasad käesoleva ajani (I kd, tl 15, II kd, tl 9), peab kohus tõenäoliseks, et kaebaja P. G. sai Soo 12 kinnistut puudutavast detailplaneeringust teada vähemalt selle kehtestamise aastal. Kohus ei pea usutavaks, et abikaasade vahel ei ole üheksa aasta vältel kordagi tulnud jutuks nende abielu ajal soetatud kinnistu piiride vähendamine linnateeks moodustatava krundi tarbeks. Eeltähendatu tõttu loeb kohus, et kaebaja P. G. pidi kaevatavast otsusest ja sellega oma õiguste riivest olema teadlik vähemalt
3. aastal. 7.
4. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebajate E. T., F. R., M. T., A. S., F. S., T. K., V. U., H. S., A. N., E. O., T. L., K. A., G. A., M. T., K. K. ja P. G. osas on tühistamiskaebuse kaebetähtaeg halduskohtule kaebuse esitamiseks mööda lastud. Kohus on seisukohal, et kaebajad E. T., F. R., M. T., A. S., F. S., T. K., V. U., H. S., E. O., T. L., K. A., G. A., M. T. ja K. K. teadsid kinnistu piiride muutmise soovist ja sellega seotult kaevatavast haldusaktist 11.10.2003 toimunud üldkoosoleku kaudu, kaebaja P. G. aga hiljemalt
5. aastal. Seega pidi neile kaebajatele juba vähemalt üle kaheksa aasta enne kohtusse pöördumist olema üheselt selgunud, et on olemas neid puudutav haldusakt, mis võib kaebajate õigusi riivata. Kaebetähtaja kulgemist ei saa mõjutada asjaolu, et kaebajad ei saanud aru detailplaneeringu kehtestamise otsuse konkreetsest tähendusest nende õigustele.
6. Kohus leiab, et ka kõik ülejäänud kaebajad pidid detailplaneeringu kehtestamisest teadlikud olema alates hetkest, mil detailplaneeringu kehtestamisest sai teadlikuks KÜ, mille liikmeiks nad on, seega
7. aasta oktoobris. Tulenevalt korteriühistuseaduse (KÜS ) § 2 lõikest 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜ-s Soo 12 toimunud 11.10.2003 üldkoosolekul otsustati ühehäälselt teha Paide Linnavalitsusele avaldus KÜ Soo 12 kinnistu piiride muutmiseks vastavalt detailplaneeringule. KÜS § 13 lg 3 kohaselt (alates KÜS jõustumisest 03.08.1995 kuni tänaseni) on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. 11.10.2003 toimunud KÜ üldkoosoleku järgselt oli seega kõigil KÜ liikmetel õigus vaidlustada kohtus 11.10.2003 üldkoosoleku otsust, millega otsustati teha Paide Linnavalitsusele avaldus KÜ Soo 12 kinnistu piiride muutmiseks vastavalt detailplaneeringule. Kaebuse materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajad seda võimalust kasutanud. Seega tuleb lugeda, et KÜ Soo 12 kõigi liikmete tahtel on 11.10.2003 üldkoosoleku otsuse alusel KÜ Soo 12 teinud 23.10.2003 avalduse Paide Linnavalitsusele KÜ Soo 12 kinnistu ümbermõõtmiseks vastavalt Soo tn piirkonna detailplaneeringule (I kd, tl 245 ja pöördel). Seega pidid ka ülejäänud kaebajad juba vähemalt üle kaheksa aasta enne kohtusse pöördumist teadma, et on olemas neid puudutav haldusakt, mis võib kaebajate õigusi riivata.
8. Lugedes kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes, lahendab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse. Riigikohtu halduskolleegium on oma määruses nr 3-3-1-57-02 leidnud, et mida enam on tähtaega ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus. Ka kaebetähtaja möödalaskmise puhul on teiste isikute huvi seda kaalukam, mida enam on kaebetähtaega ületatud. Kohus leiab, et kaebajad ei ole toonud välja mõjuvaid põhjuseid, mis kaebetähtaja möödalaskmist vabandaksid. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-59-00 märgitu kohaselt saavad tähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Ühtlasi märgib Riigikohus lahendis nr 3-3-1-26-06, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. 7 Sealjuures on teiste isikute huvid haldusakti kehtimajäämise suhtes seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud. Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline, so antud juhul kaebajad. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. Kaebetähtaja ületamise põhjusena on esile toodud asjaolu, et vastustaja jättis kasutamata mõistliku võimaluse huvitatud isikute kohaseks informeerimiseks. 9.1 Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda

§ 150

lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt loetakse menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus või surm. Kuigi märgitud loetelu ei ole ammendav, leiab kohus, et mõjuvaks põhjuseks saab olla vaid sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel ei saa olla asjaolu, et vastustaja jättis kasutamata mõistliku võimaluse huvitatud isikute kohaseks informeerimiseks, kui kaebajad sellest hoolimata kaevatavast haldusaktist, s.o detailplaneeringu kehtestamise otsusest siiski kaebuse esitamise hetkeks aastaid teadlikud olid. Kohus tuvastas eelnevalt, et kaebajad puutusid detailplaneeringu kehtestamist kajastava informatsiooniga kokku juba

1. aastal. Seega ei ole asjaolu, et vastustaja jättis kasutamata mõistliku võimaluse huvitatud isikute kohaseks informeerimiseks antud juhul käsitletav mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamisel. Kaebajad on kohtu hinnangul olnud olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, mistõttu tulnuks kaebajatel täpsemad asjaolud välja selgitada vaide- või halduskohtumenetluses. On mõistetav, et detailplaneeringu kehtestamise tagajärgedest ei ole võimalik aru saada ilma planeeringumaterjalidega tutvumata. Tutvumiseks pidanuks kaebajad aga pöörduma Paide Linnavalitsuse poole, mida kaebajad tegid alles
2. aasta lõpus. 9.2 Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebajad pole olnud piisavalt hoolikad selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kaebajate näol on tegemist ka õiguslikult kogenematute isikutega, pidanuks igaüks neist mõistliku aja jooksul otsima detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks professionaalset abi. Kaebajad V. U., T. K., M. T. ja F. R. olid aga KÜ Soo 12 üldkoosoleku toimumise ajal (11.10.2003) KÜ Soo 12 juhatuse liikmed, sealjuures on F. R. KÜ juhatuses olnud alates selle asutamisest kuni käesoleva ajani (II kd, tl 100-101, 122-123). KÜ juhatuse liikme puhul saab eeldada, et ta on võimeline KÜ-d kõigis asjaajamistes esindama. Kaebajad ei ole välja toonud põhjuseid, mis takistasid neid detailplaneeringu kehtestamise otsusest teada saamisel asuma selgitama detailplaneeringu sisu, vaidluse algatamise korda ja vajadusel kasutama selleks professionaalset abi. Kohus leiab, et kaebetähtaja ületamine ei ole antud juhul vabandatav. Ühtlasi rikub kaebetähtaja sedavõrd ulatuslik (8 aastat) ületamine õiguskindluse põhimõtet, arvestades, et mida enam on kaebetähtaega ületatud, seda kaalukamad peavad olema kaebetähtaja ennistamise põhjused. Kaebajad selliseid kaalukaid põhjuseid kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluses välja toonud ei ole.
3. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Kaebajate taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb

§ 124

lõike 4 alusel rahuldada ja haldusasja nr 3-12-152 menetlus

§ 124

lõike 2 ja

§ 152lg 1 punkti 2 alusel lõpetada.

11. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse

§ 152

lg 1 punkti 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv

§ 104lg 5 punkti 4 kohaselt selle tasujale tagastada.

Toimikust nähtuvalt (I kd, tl 44, 56) on kaebajate ühiselt kaebuselt tasutud riigilõivu kokku summas 367.31 eurot. Sealjuures on maksja Soo 12 KÜ 08.01.2012 tasunud kontolt nr 10702009346008 riigilõivu 15.97 eurot, selgitusega riigilõiv kohtuasjade toimingus, ning 29.02.2012 on Soo 12 KÜ kontolt nr 8 221043717919 tasunud riigilõivu 351.34 eurot, selgitusega riigilõiv kohtutoimingute eest. Riigilõiv on tasutud Rahandusministeeriumi kontodele vastavalt nr 10220034796011 ja nr 221023778606, viitenumbriga 2900072673. Kohus on riigilõivu tasumist kontrollinud (I kd, tl 44, 56). Seega tuleb riigilõiv 367.31 eurot tagastada. Riigilõiv tuleb tagastada KÜ Soo 12 arvelduskontole nr 221043717919 (Swedbank). /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 9