Obsah (7)

§ 152§ 155§ 44§ 165§ 108§ 118§ 104

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-896 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna

) § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni.

§ 152

lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 ls 1 kohaselt võtab kohus kaebusest loobumise määrusega vastu ja lõpetab ühtlasi asja menetluse. Enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi (

§ 155lg 4 ls 1).

Kohus selgitas kaebajale loobumise tagajärgi

1. septembri
2. a kirjas (tl 85) ja kaebaja on kirja kätte saanud (tl 86). Seega puuduvad õiguslikud takistused kaebusest loobumiseks, kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse vaidlustatud käskkirja punkti 2.3 tühistamise nõudes.
3. Vaidlustatud käskkirja p-ga 2.2 lisati Tallinna Vangla kodukorda p 14.2.4.2, millega kehtestatakse nõuded vahistatu nimesildile. Kuna kaebaja on kinnipeetav, s.o vanglas vangistust kandev süüdimõistetu (VangS § 2), ei saa käskkirja p 2.2 kaebaja õigusi rikkuda. Kaebusest nähtub, et kaebaja vaidlustab üksnes talle kehtivaid nimesildi nõudeid ega soovi kaitsta vahistatute õigusi. Seega tõl3 gendab kohus kaebust nii, et kaebaja vaidlustab üksnes käskkirja p 1, millega sõnastati ümber Tallinna Vangla kodukorra p 14.2.4, ning käskkirja p-e 2 ja 2.1, millega kehtestati kinnipeetava nimesildi nõuded kodukorra p-ga 14.2.4.
5. VangS § 46 lg 1 ls 2 järgi on kinnipeetav kohustatud kandma riietusel nimesilti. VangS § 105 lg 21 p 14 järgi sätestatakse vangla kodukorras kinnipeetava, vahistatu või karistusjärgselt kinnipeetava kohta muud reguleerimist vajavad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kinnitab vangla kodukorra vangla direktor kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga. Seega on vangla direktoril volitus seaduses sätestatu täpsustamiseks. Riigikohus leidis
6. oktoobri
7. a otsuses nr 3-3-1-54-07, et vangla kodukord on üldkorraldus haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 tähenduses ning seega halduskohtus vaidlustatav. Kodukorras reguleeritu piiritlemiseks tuleb arvestada VangS §-s 41 sätestatuga, mille lõike 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Sama paragahvi lõike 2 järgi allutatakse kinnipeetava karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
8. Kaebaja leidis istungil, et vaidlustatud käskkiri on muuhulgas õigusvastane põhjusel, et seal ei ole viidatud haldusakti andmise õigusliku alusena VangS § 46 lg 1 ls-le 2 (tl 82). Kohus selgitab, et Riigikohus on
9. septembri
10. a otsuses nr 3-3-1-33-07 p-s 16 leidnud, et ekslik õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon, millele tuginevad isiku kohustused, on olemas. Käesoleval puudub vaidlus selle üle, et nimesildi kandmise kohustus tuleneb seadusest. Seega ei anna minetus õiguslikule alusele viitamisel praeguses asjas alust käskkirja tühistamiseks.
11. Kaebaja on vaidlustanud käskkirja p 1, millega sõnastati vangla kodukorra p 14.2.4 järgmiselt: „Kinni peetav isik on kohustatud väljaspool kambrit ja loenduse ajal kandma riietusel rinnas nähtaval kohal nimesilti (va etapikinnipeetav).“, kuna olevat läbimõtlematu, miks tuleb nimesilti kanda spordisaalis pallimänge mängides, saunas pesemisel ja toidu järgi või öösel wc-sse minekul. Kohtu hinnangul ei erine VangS 46 lg 1 ls 2 ja kodukorra p 14.2.4 oma regulatsiooniesemelt määral, millega oleks kaebaja õigusi ülemääraselt kitsendatud. Pigem on kodukorraga seadusest tulenevat kohustust isegi leevendatud ning leitud, et nimesilti ei tule kanda kambris viibides. Erinevalt seadusest tuleneb kodukorrast kohustus kanda nimesilti riietel rinnas nähtaval kohal. Kohus leiab, et selle täpsustusega ei ole kaebaja õigusi ülemäära kitsendatud, sest täpsustusega tagatakse nimesildi kandmise eesmärki – võimaldada kinni peetavat isikut kiiresti tuvastada, mis on vajalik vangla üldise julgeoleku tagamiseks. Sama põhjendus on välja toodud vaidlustatud käskkirja põhjenduses (tl 8). Nimesildi kandmise kohustus kaotaks oma sisu, kui kinnipeetaval oleks lubatud kanda nimesilti varjatud kohal, näiteks riietuse siseküljel. Sellise piirangu seadmine on ka kooskõlas VangS § 41 lg-ga 2, kuna piirang on vajalik vangla julgeoleku kaalutlusel ning see vastab täideviimise eesmärgile ega moonuta kaebaja teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kohus selgitab, et nii seadus kui ka kodukorra p 14.2.4 nõuavad nimesildi kandmist riietusel, seega ei ole nimesildi kandmine saunas pesemisel kohustuslik. Muudes kohtades tuleb nimesilti riietel kanda tulenevalt seadusest. Kaebaja ei väida, et nimesildi riietel kandmise kohustus sellisena, nagu 4 see on seaduses sätestatud, rikuks mõnda tema põhiõigust, ning kohus ei pea sellist rikkumist ka tõenäoliseks.
12. Kodukorra p 14.2.4.1 kohaselt kantakse kinnipeetava nimesildile kinnipeetava isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, foto, testitud riigikeeletase ja triipkood. Kaebusest kohaselt ei vaidlusta kaebaja ees- ja perekonnanime nimesildile kandmist, ning istungi protokollist (tl 81) tuleneb, et kaebaja ei vaidlusta ka foto nimesildile kandmist. Seega vaidlustab kaebaja üksnes nimesildile kantavat sünniaega, keeletaset ja triipkoodi. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja nimesildile on kantud tema sünniaeg, riigikeeletase C ja triipkood (tl 72).
13. Kinnipeetava sünniaja nimesildile kandmist on vangla juba käskkirjas põhjendanud isiku identifitseerimise vajadusega, millega tagatakse ka vangla julgeolek ning järelevalve kinnipeetavate üle. Kohtumenetluses põhjendas vastustaja veel täiendavalt, et vanglas viibivate isikute seas on palju samanimelisi isikuid ning sünniaeg võimaldab tuvastada õige kinnipeetava. Kohus leiab, et need põhjendused on asjakohased ja kooskõlas VangS §-s 41 sätestatuga. VangS § 46 lg 1 ls-s 2 sätestatud nimesildi kandmise kohustuse eesmärgiks ei ole kohtu hinnangul üksnes see, et kinnipeetava poole oleks võimalik pöörduda nimeliselt, vaid ei kinnipeetav oleks ka üheselt tuvastatav. Kuna isikul võib olla nimekaime, ei pruugi ta olla nime järgi üheselt tuvastatav. Sünniaja lisamine tagab ühese tuvastamise aga enamikel juhtudel ning juhtumid, kus isikutel on nii sama nimi kui ka sünniaeg, on väga erandlikud. Kaebaja ei ole väitnud, et sünniaja asemel tuleks nimesildile pigem tagada isikuid üheselt tuvastada võimaldav isikukood. Kinnipeetavaid on palju, vanglaametnikud vahetuvad, läbiotsimistele kaasatakse ametnikke ka väljastpoolt konkreetset vanglat, mistõttu ametnikud ei pruugi igal ajahetkel kõiki kinnipeetavaid tunda.
14. Kaebaja leiab, et sünniaja kandmine nimesildile on vastuolus isikuandmete kaitsega. Isikuandmete seaduse (edaspidi IKS) § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Isikuandmeteks on ka isiku sünniaeg, kuid see ei kuulu IKS § 4 lg-s 2 loetletud delikaatsete isikuandmete hulka. Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming (IKS § 5) ning kohtu hinnangul on selleks ka kinnipeetava sünniaja avaldamine nimesildil. Isikuandmete töötlemine on lubatav üksnes isiku nõusolekul või seaduse alusel (IKS § 10 lg 1 ja § 14 lg 1 p 1). Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleneb isiku sünniaja töötlemise alus VangS § 46 lg 1 ls-st 2, mille kohaselt kinnipeetav kohustatud kandma riietusel nimesilti. Kohus leidis juba eelnevalt, et sätte eesmärgiks on ka isiku võimalikult üheselt identifitseeritavus. Kohtu hinnangul ei saa seda sätet tõlgendada üksnes semantiliselt nii, et nimesildi kandmise kohustuse sisuks saab olla üksnes isiku nime edasiandmine, sest sellisel kujul puudub sättel mõistuspärane eesmärk vangistuse täideviimisel. Kuna kohus leiab, et VangS § 46 lg 1 ls-s 2 toodud nimesildi kandmise kohustusega on hõlmatud ka kinnipeetava identifitseerimise eesmärk, on kaebaja sünniaja avaldamine ilma kaebaja nõusolekuta toiminud seaduse alusel ja seega kooskõlas IKS § 14 lg 1 p-ga
16. Kaebaja leiab, et nimesildile testitud riigikeeletaseme märkimine võimaldab nende kinnipeetavate ja vangivalvurite diskrimineerimist, kes ei oska riigikeelt kõrgtasemel. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja oskab riigikeelt kõrgtasemel. Kuna

§ 44

lg 1 alusel võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks ning kaebajal puudub seaduslik alus pöörduda kohtusse teiste isikute õiguste kaitseks, jätab kohus kaebaja vastavad väited käsitlemata.

1. Kaebaja leiab, et riigikeeletaseme kandmine nimesildile on vastuolus isikuandmete kaitsega. Kohus leiab, et isiku riigikeeletase on sarnaselt sünniajaga samuti isikuandmeteks IKS § 4 lg 1 mõttes. Samas ei ole tegemist delikaatsete isikuandmetega, mille töötlemise reeglid on rangemad. IKS § 4 lg 2 p 2 kohaselt on delikaatseteks isikuandmeteks etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad 5 andmed. Riigikeele tasemest ei nähtu, milline on seda keelt oskava isiku etniline päritolu, kuna eesti keelt võib kõrgtasemel osata nii eestlane kui ka muud päritolu isik. Järgnevalt tuleb hinnata, kas riigikeeletaseme kui isikuandmete töötlemise alus nimesildil tuleneb seadusest, nagu nõuab IKS § 14 lg 1 p
2. Kohus leiab, et selles osas tuleneb alus isikuandmete töötlemiseks ja avalikustamiseks VangS § 66 lg-st 1, võimaldades anda julgeoleku ja korra tagamiseks operatiivselt korraldusi kinnipeetavale arusaadavas keeles. Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis ja vaideotsuses toodud põhjendustega, et kinnipeetava keeleoskuse taseme näitamine on vajalik vangla ülesannete täitmiseks ei pea vajalikuks neid põhjendusi

§ 165lg 2 alusel üle korrata.

Kohus leiab, et meede on proportsionaalne, olles sobiv, vajalik ja mõõdukas eesmärgi saavutamiseks, kuna ohuolukorras oleks kinnipeetava tegeliku keeleoskuse väljaselgitamine teiste meetoditega ebamõistlikult aeganõudev ning ei võimaldaks täita vanglale pandud kohustusi julgeoleku ja korra tagamisel.

1. Vaidlustatud käskkirjas puudub põhjendus, miks on nimesildile triipkoodi kandmine vajalik. Kohus leiab, et igasuguse kohustuse panemine isikule haldusorgani poolt riivab tema õigusi, vähemalt õigust vabale eneseteostusele. Õigusvastaste kohustuste panemine rikub kohtupraktika kohaselt alati isiku subjektiivseid õigusi. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse ja halduse enesekontrolli ning kohus ei saa üldjuhul, eriti, kui haldusakt on antud kaalutlusõiguse alusel, asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama (vt Riigikohtu
2. novembri
3. a otsus nr 3-3-1-49-08). Kuna nimesildile kantavate andmete kindlaksmääramine on haldusorgani kaalutlusotsus, kust peab nähtuma erinevate huvide kaalumine, ei ole kohtul võimalik vaidlustatud haldusakti resolutsiooni ise motivatsiooniga sisustada. Kuna haldusorgani motivatsioon triipkoodi ja sellega seotult vangikoodi kandmisel nimesildile ei ole kontrollitav, on haldusakt selles osas õigusvastane ja tuleb tühistada.
4. Kokkuvõttes tühistab kohus Tallinna Vangla direktori
5. veebruari
6. a käskkirja nr 39 p 2.3 osas, mis sellega kehtestati Tallinna Vangla kodukorra punktiga 14.2.4.1 kohustus kanda kinnipeetava nimesildile triipkood. 18.

§ 108lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna pooled ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

§ 118

lg 2 kohaldamiseks pole alust, kuna riik on

§ 104lg 10 kohaselt vabastatud riigilõivu tasumisest.

Villem Lapimaa TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.06.2013 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2012 otsus osas, millega tühistati Tallinna Vangla direktori 16.02.2012 käskkirja nr 39 p 2.1 (triipkoodi nimesildile kandmine) ja lõpetada selles osas asja menetlus.
2. Jätta rahuldamata A.E.u kaebus Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p-de 4.9 ja 4.9.1 tühistamiseks osas, mis nõuab nimesildi kandmist kõikjal väljaspool kambrit ja nimesildile kinnipeetava sünniaja, riigikeele taseme ja triipkoodi märkimist. 6
3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 7