lg 5 ja pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 07.08.2013 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,13,008698 määrati Martin Kuutokile
lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 215 trahviühiku ulatuses, so 860,00 EUR,
lg 3 p 1 järgi kohaldati Martin Kuutoki suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimine 6 kuuks. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebaja ei nõustu talle kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud karistusega. Kaebaja ei vaidlusta faktilisi asjaolusid ja kahetseb, nõustub oma süüga täielikult, kuid soovib lisakaristuse tühistamist. Kaebaja palub arvestada seda, et tal puuduvad eelnevad rikkumised, menetleja ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid ning kergendavaks asjaoluks loeti süü tunnistamine. Kaebaja märgib, et juhiload on talle vajalikud koolis käimiseks ja töötamiseks. Kaebaja palub kohtul tühistada lisakaristus ja suurendada rahatrahvi või lühendada lisakaristuse tähtaega. Kaebaja sõnul teeb ta edaspidi kõik endast sõltuva, et liikluseeskirju mitte rikkuda. Kaebaja osundab, et esitas menetlejale ka vastulause, kuid seda ei ole arvestatud. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole Martin Kuutoki kaebus põhjendatud, menetleja palub jätta 07.08.2013 otsus muutmata. Menetleja märgib, et mootorsõiduki juhil lasub enne sõidukit juhtima asudes kohustus veenduda, et tema terviseseisund võimaldab tal sõidukit juhtima asuda. Kaebaja selles ei veendunud ning selline käitumine näitab kaebaja ilmselgelt üleolevat suhtumist liikluskorda ja juhi kohustustesse. Menetleja hinnangul pidi kaebaja algaja sõidukijuhina pöörama erilist tähelepanu liiklusreeglitest kinnipidamisele. Karistuse määramisel tuleb kohtuvälise menetleja arvates lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla kuulub ka liikluskord; kaebaja poolt toime pandud väärteo iseloom näitab, et kaebaja on liikluses nii iseendale kui teistele liiklejatele ohtlik ning seega tuleb isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema näol on tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Kohtuväline menetleja märgib, et kaebajat on eelnevalt liiklusnõuete rikkumise eest karistatud, isiku süü on suur ning kohtupraktikat arvestades on lisakaristuse kohaldamata jätmine sellisel juhul ilmselgelt põhjendamatu. Menetleja hinnangul vastab kaebajale määratud karistus nii põhi- kui lisakaristuse näol toimepandule ja isiku süü suurusele. Kohtu seisukoht: VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud asjaolusid. Kohtu hinnangul on kaebajale süüksarvatav väärtegu tõendatud. Kaebaja on menetlusaluse isikuna andnud ütlusi selle kohta, et ei olnud oma seisundist teadlik. Tunnistaja M. Riisenbergi ütlustega on tõendatud, et 19.07.2013 kell 22.09 võttis ta osa politseioperatsioonist „Kõik puhuvad“. Ta peatas operatsiooni käigus sõiduki r/n 530 TJR, mida juhtis meesterahvas. Indikaatorvahendi näit oli 0,72 mg/l ja juht suunati tõendusliku alkomeetri juurde. 19.07.2013 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt allutati Martin Kuutok 19.07.2013 kella 22.09-22.12 joobeseisundi tuvastamisele. Joobe tuvastamisel kasutati tõenduslikku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000 nr 80005387, taatlustunnistuse nr TTRC-13/00077 (taadeldud 31.05.2013). Tõendusliku alkomeetri lugem oli 0,69 mg/l, seadme laiendmääramatus +/- 0,05 mg/l. Mõõtetulemus oli 0,64 mg/l. Kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi.
lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem, kui 0,33 mg/l kohta.
lg 2 järgi on mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. Väärteoasja originaaltoimikus on kaebaja 31.07.2013 esitatud vastulause. Asjaolu, et kaebaja esitas vastulause, on kajastatud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Otsuse põhjendavas osas on menetleja hinnanud kaebaja vastulauses esitatut. Kohus märgib, et menetlusalusel isikul on õigus esitada vastulause ning menetlejal kohustus vastulauses märgitut omapoolselt otsuses hinnata. Samas ei tulene VtMS sätetest menetlejale kohustust igal juhul arvestada vastulauses esitatud argumentidega. Seega on ainetu kaebaja väide selles, et menetleja ei ole tema vastulausele tähelepanu pööranud. Vastulauses taotletu rahuldamata jätmine on menetleja õigus. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt sõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.;
lg 3 p 1 järgi võib
lg 2 sätestatud süüteo korral kohaldada lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuni - kui isikut ei ole varem
sätestatud süüteo eest karistatud Martin Kuutokile on menetleja otsuse alusel määratud
S § 50 lg 1 p 2,
lg 3 p 1 järgi kohaldati Martin Kuutoki suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimine 6 kuuks. Kohus märgib esmalt, et kaebaja taotlust suurendada talle määratud rahatrahvi, ei saa kohus kaaluda. VtMS 132 p 2 järgi ei saa kohus raskendada kaebemenetluses raskendada isiku olukorda, mida põhikaristuse suurendamine kahtlemata tähendaks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et kaebaja pani teo toime tahtlikult.
lg 2 p 1 järgi on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. Kaebaja andis toimunu kohta ütlusi, et ei teadnud oma joobeseisundist midagi. Samas pidi kaebaja kohtu hinnangul eelnevalt alkoholi tarvitanuna enne sõiduki juhtimisele asumist veenduma, et tema seisund võimaldab tal sõidukit juhtida. Kohus märgib, et võimalikku joobeastet saab hõlpsasti kontrollida vabalt müügis oleva alkomeetri abil.
kohustab juhti üheselt tegutsema aktiivselt kontrollimaks oma terviseseisundi lubatavust.
sätted ei anna sõidukijuhile võimalust jääda oma terviseseisundi kontrollimisel passiivseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja on väärteo toime pannud kaudse tahtlusega. Kaebaja väite osas, mis puudutab asjaolu, et karistuse kergendamisel tuleks arvesse võtta varasemate rikkumiste puudumist märgib kohus, et on siiski mõistlik eeldada, et liikluses osalevad sõidukijuhid järgivad igakülgselt kehtestatud nõudeid. Õiguskuulekas käitumine on ühiskonnas oodatud käitumine ja eelnevate karistuste puudumine ei saa olla karistuse kergendamise alus. Kohtu hinnangul tuleb karistuse määramisel KarS §-st 56 tulenevalt arvestada isiku süü suurusega. Kaebajal tuvastatud joobeaste on üle normis märgitud keskmise. Seega on kaebaja süü võrdlemisi suur. Tähtsusetu ei ole kohtuvälise menetleja poolt osundatud ja väärteoprotokollis kajastatud fakt selle kohta, et kaebaja näol on tegemist isikuga, kellel on esmased juhiload. Esmased juhiload väljastatakse kehtivusega 2 aastat ja kohtu hinnangul ei ole võrdlemisi väikese juhistaaži puhul kohane rääkida eelnevate karistuste puudumisest. Kaebaja on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, kuid menetleja otsusest nähtuvalt on karistuse määramisel sellega arvestatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt ei ole isiku tööülesannete täitmisest ja/või õppimisest tingitud vajadus selliseks erandlikuks asjaoluks, mis tingiks lisakaristuse tühistamise. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebajal on KarS § 50 lg 2 sätestatud vajadus sõiduki kasutamiseks.
lg 3 p 1 järgi on
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise korral lisakaristuse kohaldamise otsustamise vajalikkus jäetud menetleja otsustuspädevusse; kohus märgib, et lisakaristuse kohaldamisel tuleb samuti juhinduda KarS § 56 sätestatud karistuse määramise alustest. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamisel võtnud arvesse ka üldpreventiivseid aspekte. Kohus märgib, et 2013 aasta alguses avaldatud statistikast nähtuvalt on mootorsõiduki joobes juhtimist puudutavate süütegude arv võrreldes eelmise aastaga drastiliselt kasvanud. Seega on põhjendatud menetleja seisukoht selles, et sarnaste rikkumiste korral tuleb karistamisel arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtu hinnangul on õiguskorra kaitsmise huvide tagamiseks joobes juhtimise korral vajalik ja põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Käesolevas väärteoasjas nõustub kohus täielikult Martin Kuutokile kohtuvälise menetleja 07.08.2013 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,13,008698 määratud põhi- ja lisakaristusega: Martin Kuutok küll tunnistas oma eksimust ja kahetses, kuid tuvastatud joove ei olnud teokoosseisus märgitu alampiiri lähedal, alkoholijoobes sõiduki juhtimise kasvutendentsi korral ei saa kohtu arvates riik süüdlasi karistada põhjendamatult leebelt ning riigil tuleb selliste süütegude kasvule reageerida lisakaristuse kohaldamisega. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.