← Eesti

3-13-1460/14

Obsah (6)§ 120§ 1361§ 130§ 45§ 10§ 1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1460

) § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks maksukohustuslase rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele sissenõude pööramise teel, valides meetmena aresti seadmise Radecon OÜ ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) äriühingu poolt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu ulatuses summas 19 655,77 eurot. MTA alustas 25.03.2013 teatega nr 12.2-3/14589-1 Radecon OÜ 2013. a veebruarikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrolli. MTA teavitas 08.07.2013 teatega nr 12.2-3/14589-26 Radecon OÜ-d, et alates 08.07.2013 toimub Radecon OÜ 2013. a veebruarikuu käibemaksu arvestuse ja deklareerimise õigsuse kontroll tulenevalt

§-st 3-13-1460

  1. Seega on taotluse esitamise hetkel Radecon OÜ suhtes käimas nii 25.03.2013 alustatud tagastusnõude põhjendatuse kontroll kui ka 08.07.2013 alustatud käibemaksu arvestuse ja deklareerimise õigsuse kontroll. MTA taotleb täitmist tagavate toimingute sooritamiseks luba 08.07.2013 alustatud käibemaksu arvestuse ja deklareerimise õigsuse kontrolli raames ja nimelt selle kontrolli tulemina antava maksuotsuse täitmise tagamiseks. Radecon OÜ deklareeris 19.03.2013 esitatud käibedeklaratsioonil
  2. a veebruarikuus 0% määraga maksustatavat käivet 117 500 eurot ja sisendkäibemaksu 19 655,77 eurot, mille tulemusel tekkis käibemaksu enammakse summas 19 655,77 eurot. Deklareeritud sisendkäibemaks koosneb 99,9% ulatuses metallkonstruktsioonide soetusest Shroma OÜ-lt (12.02.2013 arve/saateleht nr 580 ja 28.02.2013 arve/saateleht nr 583 kogusummas 98 109,72 eurot + käibemaks 19 621,94 eurot). Shroma OÜ-lt soetatud kauba müüs Radecon OÜ edasi Läti äriühingule Impex Invest SIA (25.02.2013 arve nr RCII-25022013 ja 27.02.2013 arve nr RCII-27022013 kogusummas 117 500 eurot, sh käibemaks 0%). Maksuhalduril on kontrolli tulemusel tekkinud põhjendatud kahtlus, et Radecon OÜ ei ole
  3. a veebruarikuus soetanud kaupu Shroma OÜ-lt ega müünud neid edasi Impex Invest SIA-le, mistõttu on alust arvata, et käibemaksu tagastusnõue summas 19 655,77 eurot on alusetu. Radecon OÜ ja Shroma OÜ juhatuse liikmed / esindajad on maksuhaldurile esitanud vastukäivat informatsiooni tehingu sõlmimise asjaolude kohta. Kuna Radecon OÜ ei ole Vadim Ivanovi juhatuse liikmeks oleku ajal teinud ühtegi sama suuremahulist tehingut peale
  4. a veebruarikuu käibedeklaratsioonil kajastatu, pole eluliselt usutav, et Radecon OÜ juhatuse liige ei mäleta, kuidas toimus esmakontakt ning kohtumine kauba valmistanud äriühingu esindajaga. Samuti on tehingupartnerid andnud maksuhaldurile vasturääkivaid seletusi metallkonstruktsioonide ladustamise, pakendamise ja transportimise kohta. Shroma OÜ soetas
  5. a veebruarikuus Radecon OÜ-le müüdud metallkonstruktsioonid Omri Metall OÜ-lt, kes omakorda soetas metallkonstruktsioonide valmistamiseks kasutatud torud Benol OÜ-lt ning Benol OÜ soetas Omri Metall OÜ-le müüdud metalltorud Mekilog OÜ-lt. Maksuhaldur on teinud Mekilog OÜ-le korralduse teabe andmiseks, kuid selle täitmise tähtaeg ei ole veel saabunud. Seega ei ole tõendatud, kust tulid materjalid, millest väidetavalt tehti metallkonstruktsioonid, mis müüdi Shroma OÜ poolt Radecon OÜ-le. Ükski Shroma OÜ töötaja pole olnud teadlik väidetavate metallkonstruktsioonide paiknemisest Shroma OÜ territooriumil. Maksuhalduri hinnangul on tehingutega seotud isikud esitanud maksuhaldurile valeandmeid ning seni kogutud tõendite pinnalt ei ole kinnitust leidnud metallkonstruktsioonide paiknemine Shroma OÜ territooriumil. Omri Metall OÜ on senises asukohas tegutsemise 01.06.2013 lõpetanud ning maksuhalduril pole olnud võimalik koguda tõendeid, hindamaks, kes metallkonstruktsioonid tootis ning millised olid metallkonstruktsioonide transpordiga seotud asjaolud. Senise maksukontrolli käigus selgunud asjaolude pinnalt on alust arvata, et tehingud ei ole toimunud maksuhaldurile esitatud dokumentidel näidatud viisil ning esineb kahtlus, et tehingute eesmärgiks on riigilt alusetult sisendkäibemaksu tagasiküsimine. Maksuhalduril ei ole käesolevaks ajaks õnnestunud koguda kõiki maksuotsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, mistõttu tuleb kontrollimenetlust jätkata. MTA on teinud päringud Läti maksuhaldurile täiendava informatsiooni saamiseks tehingute asjaolude kohta ja kauba jõudmisest Impex Invest SIA-le, samuti teabe saamiseks kaubad Lätti transportinud Läti äriühingutelt SIA BantoPlus ja SIA Tiropa. Päringutele vastamise tähtajad on 04.09.2013 ja 18.09.
  6. MTA on pikendanud Radecon OÜ käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtpäeva 12.04.2013 otsusega nr 12.2-3/14589-39, 14.05.2013 otsusega nr 12.2-3/14589-710 ning 11.06.2013 otsusega nr 12.2-3/14589-
  7. MTA on kasutanud ära käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-s 2

(9)3-13-1460 2 sätestatud võimalused tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks, kuid maksuhalduril ei ole õnnestunud saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid. Seega peab MTA vabastama Radecon OÜ
  1. a veebruarikuu käibedeklaratsioonis kajastatud enammakse 19 655,77 eurot äriühingu ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist. Radecon OÜ-le ei kuulu kinnisvara, äriühingul puudus
  2. a aprillis ja mais maksustav käive ning äriühing ei ole esitanud
  3. a majandusaasta aruannet. Liiklusregistri andmetel kuulub Radecon OÜ-le sõiduauto Mazda 626 (registreerimismärk xxxxxxxxxxxx), kuid see ei pruugi kajastada sõiduki tegelikku omanikku ning sõiduki müügi korral ei saa maksuhaldur olla kindel, et müügist saadud raha jääb võimaliku maksusumma täitmiseks. Radecon OÜ-l on 08.07.2013 seisuga tasumata maksuvõlg 355,49 eurot. Olukorras, kus äriühing on jätnud oma varalised kohustused tähtajaks täitmata, ei saa maksuhaldur olla kindel tagastatud summa hilisema tagasinõudmise võimalikkuses. Maksuhaldur kontrollib lisaks Radecon OÜ
  4. a märtsikuu käibedeklaratsioonil esitatud andmete õigsust, mis hõlmavad samalaadseid tehinguid Shroma OÜ-ga ja Impex Invest SIA-ga ning maksuhalduril on kahtlus, et Radecon OÜ
  5. a märtsikuu sisendkäibemaksu tagastusnõue summas 39 243,88 eurot on samuti alusetu. Maksuhaldur on seisukohal, et 19.03.2013 esitatud tagastusnõude rahuldamisel enne selle aluseks oleva käibemaksu arvestuse õigsuse tuvastamist, ei pruugi Radecon OÜ varaline seis võimaldada alusetult tagastatud summat riigile tagasi maksta ning selle hilisem sissenõudmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksukontrolli käigus seni kogutud tõendid viitavad kogumis maksukohustuslase jätkuvale pahatahtlikule käitumisele. Võimaliku täitemenetluse algatamise korral lisanduvad võimalikule tulevikus tekkivale maksunõudele ka täitekulud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1 alusel on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik. Täitekulude suurust on võimalik kindlaks määrata vaid eelduslikult, kuid maksuhalduri varasemale praktikale tuginedes on selleks keskmiselt 30% tagatava nõude suurusest. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud

§ 120

lg 1 p 3, §-de 121 ja 122 kohase tagatise esitamisel summas 25 552,50 eurot või täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemisel.

  1. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.07.2013 määrusega MTA taotluse ning andis loa sissenõude pööramiseks Radecon OÜ rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele aresti seadmise teel Radecon OÜ ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) äriühingu poolt deklareeritud enammakstud käibemaksu 19 655,77 euro suuruses summas. Maksuhalduri taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud selgitused ning selgitusi põhistavad tõendid. Maksuhaldur alustas 25.03.2013 Radecon OÜ
  2. a veebruarikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrolli. Maksuhaldur on seisukohal, et Radecon OÜ on maksustamisperioodil veebruar 2013 deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu ja sellest tulenevat enammakstud käibemaksu summas 19 655,77 eurot metallkonstruktsioonide soetusest Shroma OÜ-lt. Maksuhalduri poolt kogutud tõendite alusel ilmneb, et tehinguid teinud äriühingute juhatuse liikmed / esindajad on esitanud maksuhaldurile tehingu sõlmimise asjaolude kohta vastukäivat informatsiooni, sh ei mäletata tehingute toimumise asjaolusid, ei ole tõendatud metallkonstruktsioonide valmistamise materjalide päritolu, maksuhaldurile on antud valeandmeid metallkonstruktsioonide transpordiga seotud asjaolude kohta ning teadmata on metallkonstruktsioonide tootja. Maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust arvestades on vajalik, proportsionaalne 3

(9)3-13-1460 ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Taotlus on selles toodud väidete alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  1. Radecon OÜ esitas halduskohtu määruse peale 22.07.2013 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 26.07.2013 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. Radecon OÜ palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Halduskohtu määruse põhjendused on vastuolus

§ 1361

lg-te 1 ja 2 ning Riigikohtu seisukohtadega lahendites nr 3-3-1-4-13 ja nr 3-3-1-8-

  1. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt alustas maksuhaldur 25.03.2013 kontrolli alustamise teate nr 12.2.-3/14589-1 alusel Radecon OÜ
  2. a veebruarikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrolli. Seega lähtus halduskohus loa andmisel sellest, et toimub tagastusnõude õigsuse kontroll. Riigikohus leidis haldusasjades nr 3-3-1-4-13 ja nr 3-3-1-8-13, et

§ 1361

kohaldamise üheks eelduseks on see, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust ning kuna tagastusnõude kontrolli menetlus lõpeb tagastusnõude aktsepteerimisega, puudub menetlus, mille tagamiseks saaks isiku ettemaksukontot arestida. Halduskohus ei ole arvestanud, et tagastusnõude kontrolli menetluses ei ole ettemaksukonto arestimine võimalik ning halduskohtu määrus tuleb juba üksnes sellel põhjusel tühistada. Kontrollitav ei ole, kuidas jõudis halduskohus järeldusele, et MTA taotlus on põhjendatud. Maksuhalduri loataotlusele ei olnud lisatud tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida maksuhalduri väiteid kontrolli käigus selgunud asjaolude kohta, vaid sellele olid lisatud vaid maksumenetluses koostatud teated ja haldusaktid ning kõnealuste metallkonstruktsioonide soetus- ja müügiarved. Praegusel juhul ei ole kontrollitav, kuidas halduskohus jõudis veendumusele, et loataotluses märgitud asjaolud üldse esinevad, ning ei selgu, mille alusel hindas kohus taotluse põhjendatust. MTA taotlusele lisatud tõendid on maksuhalduri väidete põhjendamiseks ja tõendamiseks ilmselgelt ebapiisavad ning kohus ei ole taotlejalt küsinud lisatõendeid. Põhjendamata taotluste rahuldamine halduskohtu poolt ei täida

§ 1361kehtestamisel halduskohtule seatud eesmärke.

Ka sellel põhjusel kuulub halduskohtu määrus tühistamisele. Maksuhalduri loataotluses esitatud andmed on vastuolulised ning kohus ei saanud sellist taotlust rahuldada. Maksuhalduri tegevus väidetavalt kahe kontrolli (s.o 25.03.2013 alustatud tagastusnõude õigsuse kontrolli ja 08.07.2013 alustatud käibemaksu arvestuse ja deklareerimise õigsuse kontrolli) üheaegsest läbiviimisest on arusaamatu, eksitav ja õigusvastane.

§-d 106 ja 107 ning KMS § 34 näevad käibemaksu tagastusnõude menetlemisele ette erikorra ja -tähtajad, mida maksuhaldur on kohustatud järgima. Tagastusnõude kontroll tuleb maksuhalduril lõpule viia, mitte ei tule seda asendada või sellele lisaks algatada uut kontrolli sama maksustamisperioodi tehingute kontrollimiseks. Maksumenetluse üldpõhimõtetega ei ole kooskõlas maksumaksja suhtes maksuhalduri poolt kahe paralleelse kontrollimenetluse läbiviimine sama maksustamisobjekti suhtes. Halduskohus oleks pidanud sellele tähelepanu pöörama. Täielikult on tõendamata MTA loataotluses esitatud väide, et maksuhaldur taotleb täitmist tagavate toimingute sooritamise 4

(9)3-13-1460 luba 08.07.2013 alustatud kontrolli raames. Kuna taotluse esitamise ajal oli veel käimas tagastusnõude kontrolli menetlus, siis on taotlus esitatud selle raames. Maksuhaldur märgib taotluses ka ise, et on ära kasutanud KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimalused tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks, kuid maksuotsuse koostamiseks vajalike tõendite kogumine on pooleli ja tagastusnõude täitmise korral ei pruugi selle tagasitäitmine olla võimalik. Maksuhalduri enda välja toodud asjaolud kinnitavad, et loataotlus on esitatud tagastusnõude õigsuse kontrolli raames. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas on maksuhalduril 08.07.2013 alustatud kontrolli käigus saanud juba tekkida mingid kahtlused, mida tuua välja samal päeval halduskohtule esitatud loataotluses. Maksuhalduri taotluses toodud asjaolud ei ole

§-s 1361 nõutava põhjendatud kahtluse sisustamiseks piisavad. Taotluse kohaselt seisnevad väidetavad vastuolud tehingu sõlmimise asjaolude kohta antud informatsioonis selles, kes kellele esmakohtumise kokkuleppimiseks helistas. Kuna Radecon OÜ ja Shroma OÜ seletustest ilmneb, et tehingus osales vahendajana Roman Ussadin, kes suhtles mõlema osapoolega ja vahendas kontakte, siis võivad ka osapoolte seletused kontakti võtmise asjaolude kohta põhjendatult erineda. Esmakontakti võtmise kohta käivad asjaolud ei kvalifitseeru „tehingu sõlmimise asjaolude kohta vastukäiva informatsiooni“ andmisena, kuna esmakontakt ja tehingu sõlmimine on täiesti erinevad asjad. Kohtumääruses esitatud põhjendus „sh ei mäletata tehinguga toimuvaid asjaolusid“ ei ole kontrollitav (kes mida ei mäleta). Halduskohus on ilmselt ekslikult võtnud üle maksuhalduri vastuolulised ja mitteasjakohased väited. Olukorras, kus Radecon OÜ soetas metallkonstruktsioonid, mitte nende valmistamise materjali, ei oma määruskaebuse esitaja maksukohustuse kindlaksmääramisel mingit tähtsust asjaolu, mis päritoluga on materjal, mida konstruktsioonide valmistamiseks kasutati. Lisaks on tavaloogikaga vastuolus MTA taotluses toodud seisukoht, et olukorras, kus Mekilog OÜ-le teabe andmiseks tehtud korralduse täitmise tähtaeg ei ole veel saabunud, on materjali päritolu maksuhaldurile jäetud tõendamata. Maksuhalduri väide metallkonstruktsioonide ladustamise ja transpordiga seotud asjaolude kohta valeandmete esitamisest on kontrollimatu ja vastuolus muude taotluses esitatud asjaoludega. Taotlusest nähtuvalt on maksuhaldurile teada, kes transportis kaubad Shroma OÜ territooriumilt Lätti, mistõttu ei oma tähtsust, kes töötajatest tegeles Omri Metall OÜ-st soetatud kaupade mahalaadimisega Shroma OÜ territooriumil. MTA taotlusest tuleneb ühemõtteliselt, et andmeid lõppjärelduse tegemiseks pole piisavalt. Seega ei ole halduskohtu põhjendused paikapidavad. Olukorras, kus MTA väitel on andmeid maksuotsuse tegemiseks ebapiisavalt, ei ole põhjendatud, et ebaselgete asjaoludega sisustatakse nn põhjendatud kahtlust. Maksuhalduri poolt ebaselgete asjaolude pinnalt Radecon OÜ märgistamine alusetult enammakstud käibemaksu deklareerijana on riigivõimu omavoli. 5. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Halduskohtu määruse põhjenduste pinnalt ei ole alust väita, et halduskohus on andnud loa ettemaksukonto arestimiseks tagastusnõude õigsuse kontrolli menetluses. Määruskaebuse esitaja on teinud ebaõige järelduse halduskohtu põhjenduste ühe kontekstist välja rebitud osa põhjal. MTA taotluses on selgesõnaliselt märgitud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmist taotletakse 08.07.2013 alustatud maksukontrolli raames antava maksuotsuse täitmise tagamiseks. Halduskohus on sellesisulise taotluse ka rahuldanud.

§ 1361

regulatsioon lubab maksuhalduril erandjuhul sooritada täitetoiminguid enne rahalise nõude või kohustuse määramist ehk enne maksuotsuse tegemist. Halduskohtule esitatud taotluses on maksuhaldur toonud välja asjaolud, mille põhjal on MTA seisukohal, et pärast maksusumma määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse 5

(9)3-13-1460 tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Taotluses on piisavalt motiveeritud põhjendatud kahtlust ka selles, et Radecon OÜ ei soetanud
  1. a veebruarikuus Shroma OÜ-lt metallkonstruktsioone ega müünud neid edasi Impex Invest SIA-le. Halduskohus võib nõuda taotlejalt täiendavate tõendite või seletuste esitamist, kuid kohtul puudub kohustus seda teha. Kehtiv õigus ei välista maksu määramise menetluse algatamist enne tuvastamismenetluses nõude aktsepteerimise kohta otsuse tegemist. Maksu määramise menetluses on MTA-l õigus kasutada eelnevalt tagastusnõude kontrolli menetluses kogutud tõendeid ning koguda juurde täiendavaid tõendeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus märgib esmalt, et määruskaebuse esitaja poolt viidatud maksuhalduri ega halduskohtu põhjendused, mille järgi viiks maksuhaldur justkui jätkuvalt läbi tagastusnõude õigsuse kontrolli, ehkki selleks on KMS § 34 lg-s 2 sätestatud pikendamisvõimalused juba ammendatud, ei ole asja lahendamisel määravad. MTA taotluse ja halduskohtu määruse põhjendustel puudub iseseisev õiguslik tähendus. Juhul, kui MTA 08.07.2013 taotluse alusel täitetoimingu sooritamiseks halduskohtu poolt loa andmiseks olid

§-s 1361 ettenähtud tingimused tegelikkuses täidetud, puudub halduskohtu määruse tühistamiseks ja taotluse rahuldamata jätmiseks alus. Riigikohus märkis 30.04.2013 määrustes nr 3-3-1-4-13 (p-d 8-19) ja nr 3-3-1-8-13 (p-d 1020), et pärast tagastusnõude aktsepteerimisega tagastusnõude tuvastamise menetluse lõppemist saab täitmist tagava toiminguna isiku ettemaksukontot arestida vaid juhul, kui maksuhaldur on näidanud, et ta on uuel alusel alustanud uut kontrollimenetlust. Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud lahendites toodud tingimused

§ 1361

rakendamiseks käesoleval juhul täidetud, sest MTA alustas 08.07.2013 teate nr 12.2-3/1458926 saatmisega Radecon OÜ suhtes uut kontrollimenetlust uuel õiguslikul alusel ning selle menetluse raames on maksuhalduril võimalik

§ 1361

lg 1 alusel taotleda ka halduskohtult luba

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamiseks või nende sooritamise taotlemiseks. MTA 08.07.2013 „Kontrolli teade“ (tl 14) sisaldab üheselt arusaadavat viidet uue kontrollimenetluse alustamisele: „MTA teatab, et alates 08.07.2013 toimub Radecon OÜ 2013 veebruarikuu käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestuse õigsuse kontroll tulenevalt maksukorralduse seaduse §-st 10.“ Määruskaebuse esitaja ei ole seadnud kahtluse alla maksuhalduri õigust alustada üksikjuhtumi kontrolli vastava teatega (kuna

ei näe sellise menetluse alustamiseks ette eraldi menetluskorda, võib maksumenetluse algushetkeks olla ka menetlusosalise teavitamine menetlusest –

§ 45ja haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2).

Samuti võib üksikjuhtumi kontrolli menetlus seonduda samade tehingutega, mille toimumine seati kahtluse alla juba varasemates tagastusnõuete tuvastamise menetlustes, ning uue menetluse raames esitatud taotlus võib tugineda ka sellistele kahtlustele, mis on maksuhalduril varasemalt tekkinud tagastusnõuete kontrollimise käigus. Tagastusnõude tuvastamise menetlus lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole. Pärast enammakse ettemaksukontole kandmist varasema tagastusnõude aluseks olnud tehingute suhtes uuel alusel üksikjuhtumi kontrolli läbiviimine ei tähenda maksukohustuslase suhtes reaalselt samade tehingute osas kahe paralleelse menetluse läbiviimist, kuna varasem menetlus edasi ei kesta. Maksuhalduril on seadusest tulenev kohustus kontrollida maksuseaduste täitmist ja selgitada maksumenetluses välja kõik isiku maksukohustust mõjutavad asjaolud (

§ 10

). Kui tagastusnõude õigsuse kontrollimenetluses ei õnnestunud maksuhalduril ettenähtud tähtaja jooksul kõiki olulisi asjaolusid välja selgitada ning seadus võimaldab maksukontrolli läbiviimist jätkata muul alusel, on maksuhalduril ka õigus seda teha. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu 6

(9)3-13-1460 lahenditest nr 3-3-1-4-13 ja nr 3-3-1-8-13 tuleneb üksnes nõue, et

§ 1361

rakendamiseks peab esinema käimasolev kontrollimenetlus (mida on antud juhul alustatud) ning kohus ei saa käesolevas asjas anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt üksikjuhtumi kontrolli menetluse alustamise õiguspärasusele, kuna see väljuks MTA 08.07.2013 taotluse piiridest. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust, et MTA on 08.07.2013 taotluses tõepoolest märkinud, et selle esitamise hetkel on Radecon OÜ suhtes käimas nii 25.03.2013 alustatud tagastusnõude põhjendatuse kontroll kui ka 08.07.2013 alustatud käibemaksuarvestuse kontroll ning ka halduskohus on 09.07.2013 määruse põhjendustes ekslikult viidanud üksnes MTA poolt 25.03.2013 alustatud tagastusnõude õigsuse kontrollile, toomata eraldi välja asjaolu, et MTA 08.07.2013 teatega on samade tehingute suhtes tegelikkuses alustanud uut üksikjuhtumi kontrolli uuel alusel, kuivõrd vaidlusalune deklareeritud enammakse summas 19 655,77 eurot tuli maksukohustuslase ettemaksukontole vabastada hiljemalt 18.07.2013 (vt MTA 11.06.2013 otsus nr 12.2-3/14589-15). 7. Kohus ei hinda

§ 1361

alusel esitatud taotluse läbivaatamisel, kas maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kohtul tuleb kontrollida üksnes järgmiste eelduste täidetust (vt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 10): (

  1. a)maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; (
  2. b)kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; (
  3. c)maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; (
  4. d)sundtäitmise võimatus või oluline raskendatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest; (
  5. e)halduskohtule esitatavas taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. 8. Ringkonnakohtu hinnangul on kõik loetletud eeldused käesoleval juhul täidetud.

§ 1

136 eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama või vähendab muul viisil enda võimet maksuvõlga tasuda. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab ratsionaalsest kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline.

§-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2013 määrus nr 3-12-2678, p 7). 9. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei võinud halduskohus lugeda MTA taotlust põhjendatuks, kuna sellele ei olnud lisatud tõendeid, mille alusel saanuks kohus maksuhalduri väiteid sisuliselt kontrollida. Ringkonnakohus kordab esmalt, et

§ 1361rakendamiseks 7

(9)3-13-1460 pole tingimata vajalik kõigi taotleja väidete eelnev tõendamine kohases menetlusvormis tõenditega, vaid maksuhaldur peab oma väiteid ja kahtlusi kohtule põhjendama selliselt, et neid saaks kohtu hinnangul pidada usutavateks ja ratsionaalseteks. MTA 08.07.2013 taotluses on maksuhalduri poolt seni koguda õnnestunud tõendite (s.o eelkõige tehingutega seotud isikute poolt maksuhaldurile antud seletuste) sisu ulatuslikult kajastatud. Ehkki maksuhaldur ei ole vastavaid protokollitud seletusi taotlusele lisanud, pole ka määruskaebuse esitaja väitnud, et taotluses oleks seletuste sisu kajastatud ebaõigesti, vaid on vaidlustanud esmajoones neist seletustest tehtud järelduste põhjendatust. Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduri taotluses (lk-d 2-3) viidatud isikute seletused väidetavate tehingute toimumise asjaolude kohta (sh eelkõige Radecon OÜ ja Shroma OÜ vahelise esmakontakti ja väidetavalt soetatud metallkonstruktsioonide Shroma OÜ-s ladustamise osas) on tõepoolest vastuolulised. Samuti nähtub taotluses esitatud asjaoludest, et esineb alus kahelda selles, kas Shroma OÜ-le metallkonstruktsioonid väidetavalt müünud Omri Metall OÜ-l olid nimetatud tooted tegelikkuses üldse olemas. Põhjendamatu on määruskaebuse esitaja seisukoht, et esmakontakti võtmise kohta käivad asjaolud ei kvalifitseeru tehingu sõlmimise asjaoludeks. Vaatamata sellele, et esmakontakt ei tähenda veel tehingu lõplikku sõlmimist, võivad ka väidetava tehingu osaliste vastuolulised seletused lepingueelsete läbirääkimiste vms asjaolude kohta (sh küsimuses, kes kellele helistas) anda maksuhaldurile alust kahelda tehingu tegelikus toimumises. Nõustuda võib määruskaebuse esitaja seisukohaga, et MTA taotlusest nähtuvalt pole maksuhalduril käesolevaks hetkeks veel piisavalt andmeid tegemaks lõplikke järeldusi vaidlusaluste tehingute tegeliku toimumise kohta, kuid ringkonnakohtu hinnangul on esiletoodud asjaolud siiski piisavad selleks, et maksuhalduril võis tekkida tehingute reaalses asetleidmises põhjendatud kahtlus. 10.

§ 1361

lg 1 rakendamise kohustuslikuks eelduseks on ka maksuhalduril põhjendatud kahtluse esinemine selles, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Ringkonnakohus leiab, et maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist. Vastupidi,

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Maksuhaldur on taotluses sisuliselt viidanud, et tegemist on olnud maksukohustuslase teadliku ja eesmärgistatud tegevusega, tekitamaks Radecon OÜ-le võimalust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tegelikkuses toimumata tehingute kohta vormistatud arvete alusel. Olukorras, kus maksuhalduril on seni kogutud tõendite alusel tekkinud ratsionaalne kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud sisuliselt maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Sellises olukorras on Radecon OÜ suhtes

§-s 1361 sätestatud täitmist tagavate toimingute rakendamine lubatav ning tegemist ei ole määruskaebuse esitaja häbimärgistamise ega riigivõimu omavoliga, sest täitmist tagavate toimingute sooritamine toimub seaduse alusel ning võimalikult määratava maksusumma hilisema sissenõudmise tagamise korral ei toimu ka mingit eeldatava maksuvõla avalikustamist, mis võiks kahjustada äriühingu mainet. 8

(9)3-13-1460
  1. MTA 08.07.2013 taotluses on kahtlust, et pärast maksusumma määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks, põhjendatud peamiselt asjaoludega, et Radecon OÜ-l puudub kinnisvara, äriühing ei ole esitanud
  2. a majandusaasta aruannet ning tal puudus
  3. a aprillis ja mais maksustatav käive, samuti on äriühingul sundtäitmisele kuuluv maksuvõlg 355,49 eurot. Lisaks viitas maksuhaldur, et kontrollib ka Radecon OÜ
  4. a märtsikuu käibedeklaratsiooni andmete õigsust (deklareeritud käibemaksu enammakse suurus 39 243,88 eurot), mis kajastab
  5. a veebruarikuus deklareeritutega sarnaseid kahtluse all olevaid tehinguid Shroma OÜ-ga ja Impex Invest SIA-ga. Radecon OÜ ei ole määruskaebuses maksuhalduri poolt viidatud asjaolusid vaidlustanud ega esitanud mingeid täiendavaid andmeid, mille alusel saaks äriühingu varalist seisu pidada selliseks, et puuduks põhjus kahelda Radecon OÜ võimes maksuhalduri poolt väljatoodud summas (19 655,77 eurot) maksusumma määramise korral nimetatud maksuvõlg tasuda. Radecon OÜ poolt
  6. a majandusaasta aruande esitamata jätmine nähtub ka äriregistri teabesüsteemist. Lisaks ei ole Radecon OÜ esitanud andmeid, et halduskohtu poolt antud loa alusel tema ettemaksukonto arestimine võiks tuua määruskaebuse esitajale kaasa sedavõrd koormavaid tagajärgi, et maksuhalduri taotluse rahuldamine oleks tema suhtes mingil põhjusel ebaproportsionaalne. MTA 08.07.2013 taotluses (lk 6) on arusaadavalt märgitud muu hulgas andmed tagatise kohta, mille esitamise korral maksuhaldur täitetoimingud lõpetab, mistõttu vastab taotlus kokkuvõttes

§ 1361nõuetele.

12. Eelneva põhjal jääb Radecon OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.07.2013 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi Ruth Plaks Virgo Saarmets 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.