KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Geete Lahi Määruse avalikult teatavaks 28. märts 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2

) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse.

§ 218lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale.

4 Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja

§ 218lg 2. Juhindudes Ts

MS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja on palunud tühistada kohtutäituri 08.10.2012 otsus, millega kohtutäitur on jätnud avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et täitedokumendid toimetati võlgnikule kätte 06.09.2012 ning ebaõige on kohtutäitur Kaire Põlts 06.09.2012 e-kirjas ja kaevatavas otsuses sisalduv väide, et need on võlgnikule juba toimetatud varem so 17.08.

1. Arvesse tuleb võtta, et tegemist oli puhkuste perioodiga, mida ei saa aga täitur ära kasutada isiku selja taga täitetoimingute tegemise alustamiseks. Kohtutäitur ei ole mitte kordagi üritanud täitedokumente kätte toimetada kohtumenetluse esindajale. Samuti ei nähtu 06.09.2012 saadetud täitmata ja allkirjastamata kättetoimetamise aktist, kuidas on väidetavalt dokumendid varem kätte toimetatud. Tulenevalt asjaolust, et täiteteade toimetati kätte 06.09.2012 on ebaseaduslikud 28.08.2012 kuupäevaga vara kontol arestimise akt, 28.08.2012 kuupäevaga täitetoimingust teatamine ning 10.09.2012 kuupäevaga vallasvara arestimise akt. Nimetatud dokumendid on ebaseaduslikud, kuna on koostatud ja rakendatud enne vabatahtliku täitmise tähtaega. Kohtutäituri arvamuse kohaselt on kohtutäitur nimetatud täiteasjas teinud menetlusdokumentide kättetoimetamiseks mitmesuguseid toiminguid: 02.08.2012 kell 17:05 on käidud kohtutäituri ja kohtutäituri abi poolt võlgniku asukohas, aadressil XXX, Tallinnas, kus kohtutäiturile teatati võlgniku töötajate poolt, et võlgniku seaduslik esindaja (XXX) on puhkusel ning tuleb tööle alles 13.08.
2. Samuti avaldasid kohalviibinud 2 töötajat, et nemad kohtutäiturilt dokumente vastu ei võta ning võlgniku juhatuse liikmete kontakttelefone ei avalda. 17.08.2012 kell 10:30 käis kohtutäituri büroo töötaja (Andre Rebenko) võlgniku asukoha aadressil XXX, Tallinnas, kus ilmnes, et võlgniku seaduslikke esindajaid kohal ei viibi, kohal viibis kodanik XXX, kes avaldas, et on äriühingus direktor (olles samal ajal ka võlgniku osanik) ning et võlgniku seaduslik esindaja naaseb tööle alles 21.08.2012, samuti täpsustas, et keegi teine peale seaduslike esindajate ei või dokumente vastu võtta. Kohtutäituri büroo töötaja panigi seejärel menetlusdokumendid võlgnikule postkasti 17.08.2012 kell 11:
3. Kohtutäituri büroo töötaja pildistas täiendavalt muuhulgas postiümbrikut, mis sisaldas täitmisteadet koos teiste kättetoimetatud menetlusdokumentidega võlgniku asukohas. Kohtutäitur ei pidanud põhjendatuks võlgniku täitmisteate kättetoimetamist võlgniku lepingulisele esindajale või isikliku kättetoimetamist võlgniku seaduslikule esindajale. Seega tuleb lugeda võlgnikule täitmisteade nõuetekohaselt kätte toimetatuks 17.08.
4. Sissenõudja oli samuti seisukohal, kohtutäituri täitetoimingud olid seaduslikud ja vajalikud ning alus täitemenetluse peatamiseks ja täitetoimingute tühistamiseks täiteasjas nr 025/2012/2965 puudub.

§ 10

lg 1 esimese lause kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid.

§ 10

lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.

§ 10

lg 3 kohaselt kui 5 täitemenetluse osalist on esindanud eelnenud kohtumenetluses esindaja, võib dokumendid kätte toimetada esindajale.

§ 10

lg 3 näol on tegemist diskretsiooninormiga, mis annab kohtutäiturile täiendava võimaluse menetlusdokumendi kättetoimetamiseks. Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamist korraldab kohtutäitur, otsustab kohtutäitur, millist temale seadusega sätetstatud kättetoimetamise viisi kohtutäitur menetlusdokumendi kättetoimetamisel kasutab.

§ 24

lg 1 sätestab, et kohtutäitur toimetab võlgnikule kätte täitmisteate.

§ 24

lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Kuna täiteasjas nr 025/2012/2965 toimus menetlusdokumentide kättetoimetamine augustisseptembris 2012, kohaldab kohus kättetoimetamise analüüsimisel kuni 31.12.2012 kehtinud TsMS-i. Kuni 31.12.2012 kehtinud TsMS § 307 lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Antud sättest tuleneb, et menetlusdokumenti (sh täitmisteadet) ei pea alati isiklikult võlgnikule kätte toimetama. Kuni 31.12.2012 kehtinud TsMS § 315 lg 5 kohaselt koostatakse kättetoimetamise kohta kättetoimetamisteatis, millel peavad olema märgitud käesoleva seadustiku § 313 lõikes 3 nimetatud andmed. Kättetoimetamisteatis tagastatakse pärast kättetoimetamist viivitamata kohtule. Justiitsminister võib kehtestada kättetoimetamisteatise vormi. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud vorminõuetele mittevastava kättetoimetamisteatise lugeda kättetoimetamiseks piisavaks, kui kättetoimetamine on siiski usaldusväärselt dokumenteeritud. Kuni 31.12.2012 kehtinud TsMS § 318 lg kohaselt toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kui käesolevas osas sätestatud kättetoimetamise muid viise järgides ei ole võimalik seaduslikule esindajale menetlusdokumenti kätte toimetada, toimetatakse dokument kätte avalikult käesoleva seadustiku §-s 317 sätestatu kohaselt. Kuni 31.12.2012 kehtinud TsMS § 323 lg 1 kohaselt loetakse majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juriidilisele isikule, ametiasutusele, notarile ja kohtutäiturile dokumendi kättetoimetamise suhtes, samuti dokumendi kättetoimetamise korral saaja esindajale või muule isikule, kellele võib dokumendi saaja asemel kätte toimetada. Kuni 31.12.2012 kehtinud TsMS § 326 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Käesoleva seadustiku § 322 lõikes 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil lubatud üksnes 6 juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seaduse § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. TsMS § 326 kohaselt võib täitmisteate kätte toimetada ka postkasti panekuga. Kättetoimetamine postkasti panekuga on lubatud üksnes juhul, kui on täidetud kaks tingimust: 1) menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja 2) menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seaduse § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Avaldaja asukohaks on XXX, Tallinn. Antud asjaolu on nähtav äriregistrist ja kohtule esitatud avaldusest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-2-6-10 leidnud, et TsMS § 323 tulenevalt saab menetlusdokumenti lugeda kättetoimetatuks eelkõige eeldusel, et koht, kus dokumenti proovitakse üle anda, on juriidilise isiku äriruum. Kohtutäitur on koostanud 23.07.2012 täitmisteate võlgnikule (kd I, lk 10). Lisaks on kohtutäitur koos kohtutäituri abiga 02.08.2012 kell 17:05 käinud võlgniku asukohas, aadressil XXX, Tallinnas, kus kohtutäiturile teatati võlgniku töötajate poolt, et võlgniku seaduslik esindaja (XXX) on puhkusel ning tuleb tööle alles 13.08.

1. 17.08.2012 kell 10:30 käis kohtutäituri büroo töötaja (Andre Rebenko) võlgniku asukohas aadressil XXX, Tallinnas, kus ilmnes, et võlgniku seaduslikke esindajaid kohal ei viibi, kohal viibis kodanik XXX, kes avaldas, et on äriühingus direktor ning et võlgniku seaduslik esindaja naaseb tööle alles 21.08.2012, samuti täpsustas, et keegi teine peale seaduslike esindajate ei või dokumente vastu võtta (kd I, lk 14-15). TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. 12.03.2013 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle XXX, XXXja Andre Rebenko. Tunnistaja XXX´i ütluste kohaselt sõitis 17.08.2012 võlgniku territooriumile keegi meesterahvas, kes ennast ei tutvustanud ja ei maininud, et oli kohtutäituri büroost. Tunnistaja XXX selgitas, et tema sai aru, et meesterahvas soovis isiklikult midagi XXX´le üle anda, kas dokumendid või joonised. Tunnistaja XXXütluste kohaselt käis võlgniku territooriumil 17.08.2012 üks inimene, kes küsis XXX´t. Isik ennast ei tutvustanud. Samuti ei palunud see isik üle anda dokumente. Tunnistaja Andre Rebenko ütluste kohaselt viibis ta 17.08.2012 ca poole 11 paiku XXX, kus asub XXXOÜ. Territooriumil oli valve, valur lubas territooriumile. Tunnistaja Andre Rebenko sisenes, teatas, kes ta on ja küsis juhatuse liiget. Tunnistaja Andre Rebenko meelest oli seal 2 meesterahvast. Üks ütles, et on tootmisdirektor ja XXX ei ole, tuleb millalgi, on puhkusel. Neil ei ole volitusi dokumente vastu võtta. Tunnistaja Andre Rebenko teatas, et tal ei jää muud üle, kui peab postitama postkasti. Eelnevalt suhtles tunnistaja Andre Rebenko territooriumi valvuriga, kelle akna all postkastid asuvad. Ühe postkasti peal oli kirjas XX. Valvur näitas, et panna ümbrik sinna ja XXX saab kätte. Kohus on seisukohal, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kohtutäituri büroo töötaja Andre Rebenko viibis 17.08.2012 võlgniku XXXOÜ territooriumil. Tunnistajate XXX´i ja XXXütlused on vastuolulised selles osas, kas Andre Rebenko üritas dokumente üle anda 7 võlgniku juhatuse liikmele. Kohus leiab, et Andre Rebenko on usutavalt kohtuistungil selgitanud, et ta üritas 17.08.2012 võlgniku seaduslikule esindajale dokumente, sh täitmisteadet, üle anda. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Samuti on kohtutäitur esitanud kohtule foto, millelt nähtub, et ümbrik oli adresseeritud avaldajale ja ümbriku peal oli kirjas, et see on postitatud postkasti kell 11:40 17.08.2012, kuna keelduti dokumendte vastu võtmast. Sama ümbrikut on pildistatud ka koos postkastiga (kd I, lk 143). Kohus on seisukohal, et käeoleval juhul tuleb kohtule esitatud foto tõendina jätta tähelepanuta, kuna konkreetselt fotolt ei selgu, millal foto on tehtud ja fotolt ei nähtu, kellele kuuluva postkasti kõrval on ümbrikku pildistatud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-168-11 leidnud, et TsMS
2. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamisfiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest. Kohus leiab, et isegi kui kättetoimetamisteatis ei vasta formaalselt kõigile TsMS § 313 lg 1 järgsetele nõuetele, nähtub sealt selgelt, et avaldaja aadressil on tehtud kaks kättetoimetamise katset, st kahel korral ei ole õnnestunud saadetist kellelegi üle anda, misjärel on see teise katse ebaõnnestumisel 17.08.2012 jäetud saaja postkasti (kd I, lk 14-15). Seadus ei nõua saadetise postkasti jätmiseks kolmandat kättetoimetamiskatset. Seega võib kättetoimetamisteatise lugeda vähemalt TsMS § 313 lg 5 mõttes usaldusväärseks ja kättetoimetamiseks piisavaks. Kättetoimetamine vastab TsMS § 326 nõuetele, mh on proovitud saadetist üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja saadetis on jäetud avaldaja postkasti aadressil, mille ta ise on avaldanud ega ole oma aadressina vaidluse alla seadnud, nagu ta ei ole vaidlustanud ka postkasti olemasolu seal. Pooled ei vaidle selle üle, et koht, kus dokumendid prooviti üle anda, on saaja äriruum. Riigikohtu halduskolleegium on määruses 3-3-1-100-1 jõudnud seisukohale, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Avaldaja kohustuseks on tagada, et tema registrijärgsel aadressil oleks post (sh menetlusdokumendid) kättesaadav juhatuse liikmetele või muudele volitatud isikutele. Kohus on seisukohal, et täidetud on eeldused võlgnikule täitmisteate kättetoimetamiseks TsMS § 326 sätestatu kohaselt ja menetlusdokumendid (sh täitmisteade) on võlgnikule nõuetekohaselt kättetoimetatud 17.08.2012, millest tulenevalt olid kohtutäituri poolt tehtud täitetoimingud seaduslikud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäituri vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud ja õigusselge, samuti kooskõlas kehtiva õiguskorraga, mistõttu puudub alus otsuse tühistamiseks. 8 TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 9