) §-le 162 jäävad menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus 4. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt otsuse tühistamisel saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Varasem OÜ Kindel Partner ja kostjavaheline kirjalike lepingute sõlmimise praktika ei välista nende vahel suulise lepingu olemasolu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-99-10 p-s 14 märkinud, et kohtud võivad tunnistaja ütlusi lugeda ebausaldusväärseks, kui need on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Tunnistaja J. K ütlused, millega on tõendatud, et töövõtulepingud jäid allkirjastamata kostjast tulenevatel põhjustel, ei ole vastuolus ühegi hageja poolt esitatud tõendiga ning vastuolu esineb vaid ühe kostja poolt esitatud tõendiga. Maakohtu otsus ei ole
lg-s 8 sätestatuga kooskõlas, kuna tunnistaja ütlused on jäetud arvestama põhjusel, et tunnistaja ei mäleta detailselt 5,5 a tagasi sõlmitud kirjalike lepingute üksikasju ning kohus tugineb oletuslikule kahtlusele tunnistaja seotusest hagejaga, kuna tunnistaja on OÜ Kindel Partner juhatuse liige. TsÜS § 139 alusel tuleb heausksust eeldada. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata hageja kirjaliku tõendiga (KÜ Virbi 12 kinnitus), mis tõendab, et OÜ Kindel Partner ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping Virbi 12 puhastus- ja koristusteenuse osutamiseks. Lisaks on kohus jätnud arvestamata J. K selgitused, milline seos oli N. K ja OÜ Kindel Partner vahel ning miks N. K Virbi 12 puhastusja koristusteenuseid osutas. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-100-05 ja 3-2-1-80-05 selgitanud, et kohtuotsus ei tohi olla vastuoluline. Maakohus leidis, et Virbi 12 ja Pallasti 16 võtmete üleandmise aktiga ei saa lugeda tõendatuks, et OÜ-l Kindel Partner oleks nõue kostja vastu, sest aktides oli tööde teostajaks märgitud kostja ja tööde tellijaks OÜ Kindel Partner. Dokumente tuleb hinnata sisu, mitte pealkirja järgi. Võtmete üleandmisel kasutati kostja eeltäidetud tööde vastuvõtmise akti blankette, kuid mõlemas aktis on tööde kirjelduse lahtris arusaadav käsikirjaline märkus, millise toimingu raames dokument koostatud on. Akti sisu ei jäta kahtlust, et OÜ Kindel Partner on kostjale üle andnud Virbi 12 ja Pallasti 16 võtmed. Hagejale teadaolevalt esialgseid võtmete üleandmise akte ei vormistatudki. Kuivõrd kostja pole tõendanud, et võtmed anti üle mingil muul alusel, siis on kohtuotsus vastuoluline. Maakohus on jätnud arvestamata hageja ja tunnistaja J. K selgitused arvetel tasumata summade kujunemise osas. Kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni, et eelnimetatud arvetel märgitud summad oleksid ebaõiged. Vastustaja seisukoht 5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 5 Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid
lg 6 alusel.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellant on kaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on kohus piisava põhjalikkusega vastanud. Apellant heidab maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetega ei nõustu.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt kohus ei hinnanud hageja kirjalikke tõendeid ja tunnistaja ütlusi.
lõikest 1 tulenevalt hindab kohus kõiki tõendeid seadusest tulenevalt kogumis, täielikult, igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega tõendite hindamise osas ja ei korda otsuse põhjendusi. Maakohus põhjendas, et osaliselt tasutud arved, võtmete üleandmise aktid ja tunnistaja ütlused ei kinnita, et OÜ Kindel Partner töövõtjana kohustus suulise lepingu alusel osutama puhastus- ja koristusteenust ka objektidel Virbi 12 ja Pallasti 16 ja et City Haldus OÜ töö tellijana on kohustatud selle eest lepingujärgset tasu maksma. Tõenditena esitatud arvetel ei olnud märgitud lepingu objekte, mille eest arved olid esitatud. Õige on maakohtu tähelepanek, et kuna arved olid esitatud väidetavalt 7 objekti kohta, oleks neil pidanud olema kajastatud ka kõikide objektide aadressid, kus töid teostati. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et varem tasutud arved sisaldasid ka vaidlusalustel objektidel teenuse osutamise eest makstavat tasu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud kõiki tõendeid ja põhjendanud, miks kohtuistungil uuritud tõendite hindamise tulemusena ei olnud võimalik nõustuda hageja väidetega ja lugeda suuline leping puhastusteenuse osutamiseks sõlmituks. Maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates rikkunud tõendite hindamisel apellatsioonkaebuses väidetud menetlusnorme. Kohus on põhjendanud piisavalt, miks on ta pidanud tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks ja sellega saab nõustuda. Kuna apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus, tuleb apellatsioonikohtu menetluskulud jätta
lõike 1 alusel apellandi kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Imbi Sidok – Toomsalu Ande Tänav 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.