lg 1 p 2) ja osaliselt tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule (
Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Menetluskulud jaotatakse asja uuel lõplikul lahendamisel. Vaidlust ei ole selles, et kostjad on hageja lapsed ja et Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega on kinnitatud kompromiss, millega mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks välja igakuine elatis 80 eurot. Pooled on esitanud hagi ja vastuhagi, mille kohaselt nad paluvad
alusel seoses 09.11.2011 määruse aluseks olevate asjaolude muutumisega muuta väljamõistetud elatise suurust. Hageja palub lõpetada elatise maksmine, kuna üks elatist saama õigustatud isikutest (28.03.1996 sündinud tütar (kostja I)) elab alates 27.12.2011 tema juures ja teine elatist saama õigustatud isik (12.04.2005 sündinud poeg (kostja II)) elab oma ema (kostjate seadusliku esindaja) juures. Kostjad esitasid 26.04.2012 vastuhagi, milles palusid seoses asjaolude muutumisega hagi esitamisest alates välja mõista elatis 145 eurot igakuiselt kummagi kostja ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni (I kd, lk 40-44). Kostjad tuginesid vastuhagis sellele, et hageja ei maksa määrusega kokkulepitud elatist ja et väljamõistetud elatusraha ei kata nende vajadusi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas tuleb tühistada. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnormi ja rikkus oluliselt menetlusõigust. Ringkonnakohtul on võimalik teha kostja II vastu esitatud nõude ja kostja II poolt esitatud nõude osas uus otsus ning ülejäänud osas tuleb asi saata maakohtule menetlemiseks. Maakohtu otsus hagi rahuldamise osas, st elatise väljamõistmise lõpetamise osas on ebaõige juba üksnes põhjendusel, et vaidlustatud lahendiga vabastas kohus hageja noorema lapse ülalpidamiskohustusest ka pärast vanema lapse täisealiseks saamist 28.03.2014. Ükski menetluses tuvastatud asjaolu ja seadus seda ei võimalda, sest PKS § 97 lg 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama oma vanemalt ülalpidamist ja hageja on kohustatud võtma osa kostja II ülalpidamisest kuni tema täisealisuseni 05.12.2022. Vanemal on PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustus ülal pidada oma alaealist last. Kostja II poolt esitatud vastuhagi aluseks olevates asjaoludes puudub vaidlus, st et kostja II on ema ülalpidamisel ja et tema ülalpidamiskulud on suurenenud pärast 09.11.2011 määruse kinnitamist. Kuna kostja II palub välja mõista elatise PKS § 101 lg 1 järgses miinimumsummas, on ringkonnakohtul võimalik kostja II vastuhagi rahuldada ja selles osas 09.11.2011 määrust muuta, jättes selles osas hageja nõude rahuldamata.
lg 2 kohaselt võib kohus muuta 09.11.2011 määrusega kinnitatud kompromissi uue hagi esitamise ajast 26.04.2012. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendite pinnalt ei saanud lugeda tuvastatuks, et kostja I elab alaliselt hageja juures ja vaid hageja on kandnud kostja I ülalpidamiskulusid. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-160-12 p-s 15 selgitanud, et laps võib esitada hagi elatise saamiseks ka vanema vastu, kellega koos ta elab, kui viimane ei täida ülalpidamiskohustust. Samas võib alaealisel lapsel olla 2 elukohta. Kuid ka juhul, kui laps elab vaid isa juures, ei vabasta see asjaolu iseenesest isa lapse ülalpidamiskohustuse kandmisest. Kostjate seaduslik esindaja on maakohtu istungil selgitanud ja tõendanud, et laps sööb ka tema juures ja ta ostab talle riideid ning on korduvalt tasunud tütrele väärteoasjades määratud trahve (I kd, lk 174-177), st 4 kandnud kulutusi. Kui asja uuel läbivaatamisel leiab tõendamist, et kostjal I on 2 elukohta, tuleb välja selgitada, kui palju kumbki vanematest kannab lapse ülalpidamiskohustust. Samuti tuleb arvestada, et laste kulutused ei pruugi olla võrdsed ja et vanem lastest (kostja I) omab iseseisvat sissetulekut (avaldus - I kd, lk 169, vande all antud ütlused II kd, lk 83). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusnorme ja piirdunud hageja paljasõnaliste väidete hindamisega ning jätnud arvestamata, et ülalpidamisasjade lahendamisel on kohtu roll oluliselt suurem (
). Üldise tõendamiskoormise reeglite järgi peab
lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja seaduslik esindaja ei nõustunud hageja väidetega. Maakohus oleks pidanud selgitama kostjate seaduslikule esindajale oma vastuväidete tõendamise kohustust. Tõendamisreegleid peab maakohus selgitama eelmenetluses ja seejärel tuleb tulenevalt
lg 1 p-st 4 eelmenetluses selgitada välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.
Sellised rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised
Maakohtu otsuse tühistamisel hageja nõude rahuldamise osas kostja I vastu ja kostja I vastuhagi rahuldamata jätmise osas tuleb asi saata maakohtule selles osas uueks lahendamiseks. Kostjate apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele ja menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Ulvi Loonurm Ande Tänav Imbi Sidok - Toomsalu 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.