) § 49 lg-s 12 sätestatud alkoholi tarvitamise keelust, mistõttu on distsiplinaarrikkumine süüline, toime pandud tahtlikult ja karistatav raske rikkumisena. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud distsiplinaarkaristust kergendavate asjaoludena distsiplinaarsüüteo ülestunnistamist ning kahetsust. Raskendava asjaoluna on arvestatud distsiplinaarsüüteo toimepanemist ühiselt mitme kaitseväelase poolt. Arvesse on võetud ka reamees X. Xle antud iseloomustust senise teenistuskäigu kohta. 2. Tallinna Halduskohus tunnistas 28.06.2013 määrusega seadusvastaseks Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna kapten A. Karileeti, vahipataljoni ülema ülesannetes, 26.06.2013 käskkirja nr 66P reamees K. Xle kolme ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramise kohta. Halduskohus lähtub kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel
lg-test 2 ja 3 tulenevalt eeldusest, et nii tegu kui ka muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollib üksnes eelviidatud sätetes loetletud asjaolusid. Karistatud kaitseväelasel on võimalik esitada halduskohtule kaebus, kui ta leiab, et tema karistamine süüteo eest ei ole õiguspärane. Kaitseväe Põhja kaitseringkonna taotlus on nõuetekohane ning sellele on lisatud
Taotluse esitanud ja distsiplinaararesti määranud A. Karileet on 21.06.2013 käskkirjast nr 147P nähtuvalt taotluse esitamise ajal Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülema ülesannetes.
p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine.
lg 12 kohaselt on ajateenistuses keelatud alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarbimine, omamine, edasiandmine ja müük ning hasartmängud.
lg 1 kohaselt kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.
lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuseks muu hulgas distsiplinaararest.
lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini.
lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks.
lg 1 kohaselt määrab ülem distsiplinaarkaristuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates. Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. 2
eelnõu seletuskirja § 190). Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on kinnitatud 11.06.2013 ning distsiplinaarkaristus on määratud 26.06.2013, seega
Samas ei ole järgitud
lg 1 esimest lauset, kuna distsiplinaarmenetlus algatati 20.05.2013, kuid distsiplinaarkaristus määrati alles 26.06.2013, seega pärast 30 päeva möödumist. Seega ei võinud kaitseväelast toimepandud teo eest distsiplinaarkaristusega karistada (
Eeltoodust tulenevalt tunnistas halduskohus
Distsiplinaararesti kandev kaitseväelane vabastatakse viivitamata, kui halduskohus tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Vabastamise otsuse teinud ülem teavitab otsusest ja kaitseväelase distsiplinaararestist vabastamisest viivitamata halduskohut, Kaitseväe peainspektorit ja õiguskantslerit (
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülem palub 02.07.2013 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega tunnistada Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülema 26.06.2013 käskkiri nr 66P seaduslikuks. Halduskohus viitas
lg-le 1 ning leidis, et sättes toodud tähtajad peavad olema kumulatiivselt järgitud, kuna distsiplinaarjuurdlus on osa distsiplinaarmenetlusest. Määruskaebuse esitaja selle seisukohaga ei nõustu.
lg 3 kohaselt juhul, kui distsiplinaarmenetluse käigus selgub, et distsiplinaarsüüteo asjaolud ei ole selged või distsiplinaarsüüteo tõttu peaks kaitseväelast karistama distsiplinaararestiga, tuleb algatada distsiplinaarjuurdlus.
eelnõu (172 SE) seletuskirjas (§ 190, lk 193-194) on distsiplinaararesti kohaldamise puhul distsiplinaarjuurdluse läbiviimise vajadust põhjendatud sellega, et distsiplinaarsüüteo materjalid lähevad otsustamiseks Kaitseväest väljapoole tsiviilisikutest kohtunikele ning sel juhul võivad süüteo tehiolud olla selged kaitseväelastele, kuid lisaselgitused ja põhjalikum analüüs on vajalik Kaitseväega otseselt mitteseotud isikutele sündmuse hindamiseks. Distsiplinaarjuurdluse käigus antakse põhjalik ja detailne hinnang kaitseväelase poolt toimepandud distsiplinaarsüüteo tehioludele. Kohtule edastatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte lisadest ilmneb, et käesoleval juhul olid kaitseväelastele süüteo asjaolud selged. Distsiplinaarmenetluse otsuse blanketi
eelnõu seletuskirjas (lk 194) on märgitud, et distsiplinaarmenetlus on raammõiste ning distsiplinaarjuurdlus viiakse läbi distsiplinaarmenetluse täiendava osana, mida rakendatakse keerukamatel (ebaselgetel) juhtudel või kui distsiplinaararesti määramise tõttu tuleb anda põhjalik ja detailne hinnang distsiplinaarsüüteo tehioludele. Ebaloogiline on
lg-t 1 tõlgendada viisil, et selle teises lauses sätestatud 15-päevane tähtaeg alates distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamisest peaks olema hõlmatud sama lõike esimeses lauses toodud 30-päevase tähtajaga. Vastupidise tõlgenduse korral puuduks teise lause sätestamiseks üldse vajadus ning samuti on distsiplinaarjuurdluse läbiviimine mõeldud 3
kohaselt on nõutav distsiplinaarjuurdluse läbiviimine, on distsiplinaarkaristus määratud tähtaegselt, kui seda on tehtud 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Distsiplinaarjuurdluse läbiviimiseks ei ole
§-s 185 konkreetset tähtaega ette nähtud, vaid selle maksimaalseks lubatud tähtajaks on
Selline regulatsioon on põhjendatud, kuna distsiplinaarsüüteod ning nende tõendamise protsess on erineva keerukuse ja ajamahukusega. Mõistagi ei saa ka keerukama distsiplinaarjuurdluse läbiviimisega viivitada, vaid distsiplinaarjuurdlus tuleb igal juhul viia läbi mõistliku aja jooksul. Distsiplinaarjuurdluse läbiviimise kestuse põhjendatus on käskkirja vaidlustamisel kohtu poolt üldises korras kontrollitav. Käesoleval juhul on reamees X. Xle distsiplinaarkaristus määratud
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.
lg 7 ja § 173 lg 1 kohaselt on kaitseväelasele distsiplinaararesti määranud ülem kohustatud distsiplinaararesti määramisest viivitamata teatama kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule, lisades teatele kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise käskkirja kinnitatud ärakirja, distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid.
lg-st 2 tulenevalt otsustab halduskohus kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel toimepandud teo asjaolusid selgitamata HKMS-s haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks.
lg 3 täpsustab, et halduskohus kontrollib järgmiste tingimuste täidetust: 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Kui halduskohus tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks, tuleb distsiplinaararesti kandev kaitseväelane viivitamata vabastada (
lg 4), teavitades sellest viivitamata halduskohut, Kaitseväe peainspektorit ja õiguskantslerit (
5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel peab kohus
lg-s 3 sätestatud tingimuste täidetuse korral (st eelkõige on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus ja kaitseväelasele tagatud menetluslikud õigused) lähtuma eeldusest, et distsiplinaarsüüteo koosseisulised tunnused on tuvastatud õigesti ja määratud karistus vastab toimepandud teole. Halduskohtu poolne kontroll seisneb seega esmajoones pädevus- ja menetlusnormidest kinnipidamise kontrollimises. Määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse sisuliseks vaidlustamiseks on kaitseväelasel õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Samuti märgib ringkonnakohus, et kuivõrd
Asjas on viidud läbi
lg 3 järgi distsiplinaararestiga karistamiseks nõutav distsiplinaarjuurdlus ja koostatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Kaitseväelasele on 19.05.2013 tehtud allkirja vastu teatavaks tema õigused distsiplinaarmenetluses ja võimaldatud tal anda selgitused distsiplinaarsüüteo kohta (
lg 5), mida ta on oma allkirjaga täiendavalt kinnitanud 10.06.2013 distsiplinaarmenetluse otsusel ja 20.06.2013 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttel (
Lisaks on kaitseväelasele tehtud 26.06.2013 allkirja vastu teatavaks tema õigused ja kohustused distsiplinaararesti kandmise ajal (
lg 6).
lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kaitseväe põhimääruse (Vabariigi Valitsuse 27.03.2013 määrus nr 52) § 5 lg 2 p 13 ja § 19 lg 12 kohaselt on vahipataljon üheks Kaitseväe alaliselt tegutsevaks struktuuriüksuseks maaväe koosseisus. Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülema 03.01.2013 käskkirjast nr 3P nähtuvalt on kutsealune K. X reamehe auastmes arvatud vahipataljoni
lg 12 kohaselt keelatud ning seadusest tuleneva teenistusülesannetega seotud keelu eiramine on
p 1 järgi distsiplinaarsüütegu, mille toimepanemise eest kannab kaitseväelane
Üheks võimalikuks distsiplinaarkaristuseks on ka distsiplinaararest (
lg 2 p 3, § 171).
lg 2 võimaldab distsiplinaararesti määrata kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. Distsiplinaararesti määramise käskkirjas on K. X toimepandud süütegu loetud raskeks rikkumiseks.
lg-s 6 sätestatud distsiplinaararesti kohaldamise piirangute esinemist asjas ei nähtu. Samuti ei ole esitatud dokumentide kohaselt kaitseväelast sama distsiplinaarsüüteo eest ka varem distsiplinaarkorras karistatud (
Distsiplinaararesti pole määratud
Seega ei olnud X. Xle distsiplinaararesti määramine iseenesest välistatud. 7. Halduskohus tunnistas distsiplinaararesti määramise käskkirja seadusvastaseks põhjusel, et kohtu hinnangul on distsiplinaararesti määramisel rikutud
lg-s 1 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega.
lg 1 esimese lause kohaselt määrab ülem distsiplinaarkaristuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates.
lg-s 2 viidatud tähtaja pikenemise olukorda käesoleval juhul ei esinenud (s.o menetlusaluse kaitseväelase teenistussuhe ei olnud peatatud ega viidud sama teo suhtes läbi kriminaalmenetlust). Määruskaebuse esitaja vaidlustab esmajoones halduskohtu seisukohta, et
lg 1 esimeses ja teises lauses sätestatud tähtajad peavad olema järgitud kumulatiivselt, sest ka distsiplinaarjuurdlus on osa distsiplinaarmenetlusest. Halduskohus tugines sätte sellisel viisil tõlgendamisel ka
eelnõu (Riigikogu 12. koosseisu 172 SE) seletuskirjas toodud selgitustele samasisulise § 190 juurde.
lg 3 järgi tuleb distsiplinaarjuurdlus algatada juhul, kui distsiplinaarmenetluse käigus selgub, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolud ei ole selged või distsiplinaarsüüteo asjaolude tõttu peaks kaitseväelast karistama distsiplinaararestiga.
lg 4 kohaselt on Kaitseväe juhatajal õigus tulenevalt distsiplinaarsüüteo tehiolude keerukusest või distsiplinaarmenetluse tulemuse mõjust Kaitseväele või Kaitseliidule anda kaitseväelase suhtes tehtav distsiplinaarjuurdlus sõjaväepolitsei menetleda. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et halduskohus on
Nimetatud sätte esimesest ja teisest lausest ei tulene mitte kumulatiivsed, vaid alternatiivsed tähtajad. Seaduse eelnõu seletuskirja alusel on põhjendamatu omistada seaduses kasutatavale terminoloogiale sellist piiravat tähendust, mis on ilmses vastuolus asjaomaste sätete süstemaatilise tõlgendusega.
lg 1 teine lause teeb erandi
Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et olukorras, kus distsiplinaarjuurdluse läbiviimine on nähtud ette keerukamateks või avaramat tähendust omavateks juhtudeks või on see tehtud kohustuslikuks enne kaitseväelase põhiõigusi erakordselt piirava distsiplinaarkaristuse (s.o distsiplinaararesti) kohaldamist (
lg-d 3 ja 4), ei oleks halduskohtu tõlgendust aktsepteerides
Kuna seadus ei näe distsiplinaarjuurdluse läbiviimiseks ette konkreetset tähtaega, siis tuleb lähtuda
lg 1 teisest lausest koostoimes
Distsiplinaarjuurdluse korral peab distsiplinaarkaristus olema seega määratud 15 päeva jooksul distsiplinaarkokkuvõtte kinnitamisest arvates, kuid ühelgi juhul ei saa distsiplinaarkaristust määrata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta (st olenemata distsiplinaarmenetluse või distsiplinaarjuurdluse algatamise hetkest). Kuna käesoleval juhul on distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte kinnitatud 11.06.2013 ja distsiplinaarkaristus määratud 26.06.2013, on
lg 1 teises lauses sätestatud 15päevast tähtaega järgitud.
lg 1 esimeses lauses sätestatud tähtaja ületamine (distsiplinaarmenetlus algatati 20.05.2013 ja distsiplinaarkaristus määrati 26.06.2013 ehk 30päevasest tähtajast hiljem) ei ole asjassepuutuv. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus ekslikult, et kaitseväelast ei võinud antud juhul toimepandud teo eest karistada distsiplinaarkaristusega (
8.
lg 1 kohaselt jõustub distsiplinaarkaristus selle kaitseväelasele teatavaks tegemisest.
lg-st 2 tulenevalt juhul, kui distsiplinaarkaristust ei saa mõjuval põhjusel viia täide viivitamata pärast jõustumist, tehakse seda pärast mõjuva põhjuse möödumist, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates.
lg 3 järgi peatub
lg-s 2 sätestatud tähtaja kulgemine kaitseväelase lähetuses viibimise ajal või ajaks, kui kaitseväelase teenistussuhe on
-s sätestatud alusel 6
lg 4 kohaselt ei viida distsiplinaarkaristust täide, kui selle täideviimine ei ole alanud ühe aasta jooksul pärast selle määramist. Määruskaebuse esitaja on märkinud, et
Xle määratud distsiplinaararesti täideviimine võimalik üksnes kuni 26.07.2013.
lg 7 teise lause kohaselt ei peata distsiplinaararestist halduskohtule teatamine distsiplinaararesti täideviimist. Küll aga tuleb distsiplinaararesti kandev kaitseväelane
lg 4 kohaselt viivitamata vabastada, kui halduskohus tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et X. X suhtes oleks temale määratud distsiplinaararesti täideviimisele asutud enne Tallinna Halduskohtu 28.06.2013 määrusega selle määramise seadusevastaseks tunnistamist. Samuti puuduvad andmed
Ringkonnakohus möönab, et käesoleval juhul ei ole X. Xle määratud distsiplinaararesti täideviimine enam võimalik, vaatamata sellele, et ringkonnakohtu hinnangul oli see määratud seaduslikult, kuna
lg-st 7 ega § 173 lg-st 4 ei tulene, et halduskohtu poolt distsiplinaararesti määramise seadusevastaseks tunnistamine mõjutaks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivust (
lg 1), vaid see peatas üksnes käskkirja täitmise.
lg-s 2 sätestatud 30-päevane tähtaeg distsiplinaararesti täideviimiseks peatuks lisaks
lg-s 3 sätestatud juhtudele seevastu näiteks olukorras, kus halduskohus on kaitseväelase kaebuse alusel esialgse õiguskaitse korras peatanud distsiplinaararesti määramise käskkirja kehtivuse (HKMS § 251 lg 1 p 1). 9. Eelneva põhjal tuleb Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülema määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 28.06.2013 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega tunnistab
lg 2 alusel, et Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülema 26.06.2013 käskkirjaga nr 66P on reamees X. Xle distsiplinaararest määratud seaduslikult. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi Ruth Plaks Virgo Saarmets 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.