Obsah (13)

§ 184§ 392§ 64§ 68§ 84§ 65§ 74§ 75§ 78§ 25§ 15§ 16§ 832

1-09-17925 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-09-17925 (05740000181) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati K

§ 184

lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi, Dmitri Teplõhhi süüdistus

§ 184

lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ja Alexander Dubro süüdistus

§ 184

lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu

1. oktoobri 2011 otsus Apellatsiooni esitajad Viru Ringkonnaprokuratuur, süüdistatav Vladimir Ossipov ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, süüdistatavad Alexander Dubro ja Dmitri Teplõhh Prokurör Eriasjade prokurör Antti Aitsen Süüdistatavad Vladimir Ossipov, isikukood: 38101062215, elukoht: XXX, EV kodanik, varem kriminaalkorras karistatud Dmitri Teplõhh, isikukood: 37802152216, elukoht: XXX, kodakondsuseta, varem kriminaalkorras karistatud Alexander Dubro, isikukood: 35812073711, elukoht: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsjad vandeadvokaadid Sven Sillar, Anatoli Jaroslavski, Tatjana Tõlk Massalina Anna Jänes Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2011 kohtuotsus Vladimir Ossipovi, Dmitri Teplõhhi ja Alexander Dubro süüdistusasjas muutmata ning apellatsioonid rahuldamata. Vladimir Ossipovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Narva Esimene Advokaadibüroo OÜ kaudu 667,54 eurot (kuussada kuuskümmend seitse eurot ja viiskümmend neli senti), sealhulgas käibemaks 111,26 eurot ( sadaüksteist eurot ja kakskümmend kuus senti), vandeadvokaat Tatjana Massalinale tema poolt Alexander Dubrole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Alexander Dubrolt menetluskulud, so kaitsja tasu vandeadvokaat Tatjana Massalina poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 667,54 eurot riigituludesse. Alexander Dubrol tasuda väljamõistetud kaitsjatasu Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank nr 10220034796011, AS Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitusse: ees– ja perekonnanimi 1-09-17925, kohtukulud. Alexander Dubrolt välja mõistetud menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
5. mail
6. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
7. maist
8. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
9. maist
10. Esimese astme kohtu otsuse sisu 2 Viru Maakohtu 13.10.2011 otsusega mõisteti süüdi: - Vladimir Ossipov

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati 10 aasta vangistusega;

§ 392

lg 2 p 2 järgi ning karistati 6 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 15.04.

kuni 17.04.2008, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikult ärakandmisele mõisteti 9 aastat, 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja algus 16.12.2008.

§ 84alusel mõisteti V.

Ossipovilt konfiskeerimise asendamisena välja 15 022,95 eurot. - Dmitri Teplõhh süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati 12 aasta vangistusega;

§ 392

lg 2 p 2 järgi ning karistati 8 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 19.01.2011 otsusega mõistetud karistus 3 aastat ja 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 12 aastat vangistust. Karistusaja algus 18.07.2010. D. Teplõhhile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistati ning kohaldati tõkend vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

§ 84alusel mõisteti D.

Teplõhhilt konfiskeerimise asendamisena välja 15022,95 eurot. - Alexander Dubro süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning karistati 6 aasta vangistusega;

§ 392

lg 2 p 2 järgi ning karistati 3 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 74lg 1 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui A.

Dubro ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 13.10.

1. Maakohus arutas Dmitri Teplõhhile esitatud süüdistusi selles, et tema
2. a detsembri alguses omandas Narvas kindlakstegemata asjaoludel suures koguses narkootilist ainet hašiši, kogukaaluga 237,3 grammi ning 09.12.2004 Narva linnas kella 16 paiku telefoni teel leppis kokku A.B. iga hašiši müümise kohta ning seejärel samal päeval enne kella 18.00 andis hašiši üle A.B. ile. Peale selle D. Teplõhh koos V. Ossipoviga 2006.a aprilli alguses omandas Tallinnas kindlakstegemata asjaoludel suures koguses narkootilist ainet kogukaaluga ligi 9 kilogrammi hašišit ja 2000 MDMA tabletti ning organiseeris koos V.Ossipoviga 10.04.2006 nimetatud narkootiliste ainete väljaveo Venemaale. D. Teplõhhi teadmisel V. Ossipov andis üle narkootilised ained Alexander Dubrole ja V.A. ile, et nad toimetaksid narkootilised ained Venemaal asuvale ostjale D.O. ile. Keskkriminaalpolitsei andmetel oli
3. a Eestis 9 kilogrammi hašiši maksumus ca 2 250 000 – 2 520 000 krooni 2000 MDMA tableti väärtus Eestis ca 100 000 – 250 000 krooni. A. Dubro kohtus seejärel 10.04.2006 Vene Föderatsiooni territooriumil V.A. iga ning koos viimasega andis V. Ossipovi ja D. Teplõhhi teadmisel samal päeval kella 15 paiku Vene Föderatsiooni territooriumil ülalnimetatud hašiši ja MDMA tabletid üle D.O. ile ning A. Dubro ja V.A. said D.O. ilt narkootiliste ainete eest osalise tasu summas 13 500 USD, selle järgnevaks üleandmiseks V. Ossipovile ja D. Teplõhhile. V. Ossipov ja D. Teplõhh said D.O. ile müüdud narkootiliste ainete eest ajavahemikul 01.04.2006 – 12.06.2006 mitte vähem kui 32 600 USA dollarit, mis kanti WESTERN 3 UNIONi süsteemi kaudu Moskvast V. Ossipovi ja O.G. nimele järgmiselt: 04.04.2006 D.O. i elukaaslane O.P. kandis V. Ossipovile üle 5000 USD; 20.04.2006 O.P. kandis V. Ossipovile üle 4800 USD; 10.05.2006 L.S. kandis V. Ossipovile üle 5000 USD; 17.05.2006 L.S. kandis V. Ossipovile üle 5000 USD; 17.05.2006 O.P. kandis O.G. le üle 5000 USD; 07.06.2006 O.P. kandis V. Ossipovile üle 5000 USD; 12.06.2006 O.P. kandis O.G. le üle 2800 USD. Peale selle D. Teplõhh koos V. Ossipoviga, ajavahemikul 09.-10.12.2006 omandasid Tallinnas kindlakstegemata asjaoludel mitte vähem, kui 318 000 krooni eest suures koguses narkootilist ainet hašišit kogukaaluga ligi 10 kilogrammi, korraldasid selle veo Tallinnast Narva ning V. Ossipov koos D. Teplõhhiga müüsid nimetatud narkootilise aine Venemaale D.O. ile. Selleks D. Teplõhh koos V. Ossipoviga organiseeris narkootilise aine väljaveo Venemaale, milleks V. Ossipov andis D. Teplõhhi teadmisel ligi 10 kilogrammi hašišit üle V.A. ile, kelle abil narkootiline aine toimetati üle Eesti Vabariigi riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile kahes osas, ajavahemikul 10.12.- 22.12.2006 toimetati esmalt ligi 5 kg hašišit ning peale 23.12.2006 täiendavalt ligi 5 kg hašišit. Keskkriminaalpolitsei andmetel oli
4. a Eestis 10 kilogrammi hašiši maksumus ca 2 500 000 – 2 800 000 krooni. V. Ossipov ja D. Teplõhh said D.O. ile müüdud narkootiliste ainete eest raha mitmes osas. Raha oli üle antud nii sularahas V.A. i kaudu (tuvastamata summa), kui ka 05.01.2007 üle kantud Moskvast WESTERN UNIONi süsteemi kaudu V. Ossipovi elukaaslase A.P. nimele summas 4 500 USA dollarit, kes sai raha kätte 06.01.
5. Peale selle D. Teplõhh koos V. Ossipoviga 2007.a oktoobri alguses omandasid Tallinnas kindlakstegemata asjaoludel suures koguses narkootilist ainet 7500 tk MDMA tabletti, mida V. Ossipov hoidis Tallinnas tuvastamata kohas. Seejärel V. Ossipov koos D. Teplõhhiga organiseerisid narkootilise aine väljaveo Venemaale, milleks narkootiline aine viidi kindlakstegemata asjaoludel Tallinnast Narva ning anti üle V.A. ile ja B.G. ile, kelle ülesandeks oli narkootiline aine toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile. 12.10.2007 kella 07.11 ajal B.G. , kaasa MDMA tabletid, ületas sõiduautoga Audi registrimärgiga XXX Eesti Vabariigi riigipiiri Narva maantee tollipiiripunkti sõiduautode terminali kaudu. Seejärel, ajavahemikul 12.10.2007 – 15.10.2007 V. Ossipovi ja D. Teplõhhi teadmisel andis B.G. koos V.A. iga Vene Föderatsiooni territooriumil ülalnimetatud MDMA tabletid D.O. ile ning peale seda V.A. 15.10.2007 ja 19.10.2007 sai D.O. ilt MDMA tablettide eest raha üleandmiseks V. Ossipovile ja D. Teplõhhile. Keskkriminaalpolitsei andmetel oli
6. a 7500 MDMA tableti väärtus Eestis ca 300 000 – 600 000 krooni. Peale selle D. Teplõhh koos V. Ossipoviga
7. a aprilli alguses omandasid Tallinnas kindlakstegemata asjaoludel suures koguses narkootilist ainet hašišit kogukaaluga 9975,1 grammi, mida V. Ossipov hoidis Tallinnas tuvastamata kohas. Seejärel narkootiline aine kindlakstegemata asjaoludel veeti Tallinnast Narva ning anti üle V.A. ile ja B.G. ile, kelle ülesandeks oli narkootiline aine toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile. 12.04.2008 kella 06.50 ajal V. Ossipovi ja D. Teplõhhi teadmisel B.G. , kaasas narkootiline aine hašiš, ületas sõiduautoga Audi registrimärgiga XXX Eesti Vabariigi riigipiiri Narva maantee tollipiiripunkti sõiduautode terminali kaudu. Seejärel, 13.04.2008 andis B.G. koos V.A. iga Vene Föderatsiooni territooriumil ülalnimetatud hašiši üle D.O. ile ning sai temalt hašiši eest 16 200 eurot üleandmiseks V. Ossipovile ja D. Teplõhhile. Keskkriminaalpolitsei andmetel oli
8. a Eestis 9975,1 grammi hašiši maksumus ca 2 493 775 krooni. 4 Alates 01.07.2005 kehtima hakanud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Oma tahtliku tegevusega pani D. Teplõhh toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise, edasiandmise isikute grupi poolt, suure varalise kasu saamise eesmärgil, st

§ 184lg 21 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D. Teplõhh käideldes narkootilisi aineid grupis V. Ossipoviga organiseerisid 2006.a – 2008. a korduvalt narkootiliste ainete salakaubavedu, eesmärgiga toimetada narkootilised ained EV-st Vene Föderatsiooni ning seal maha müüa. D. Teplõhhi teadmisel korraldas V. Ossipov 10.04.2006 narkootiliste ainete väljaveo, milleks andis üle narkootilised ained A. Dubrole ja V.A. ile, et nad toimetaksid narkootilised ained Venemaal asuvale ostjale D.O. ile. V. Ossipovi korraldusel toimetas A. Dubro 10.04.2006 kella 06.00 paiku umbes 9 kilogrammi hašišit ja 2000 MDMA tabletti sõiduautoga BMW 730 registrimärgiga XXX üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri, Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni, Narva maantee tollipiiripunkti sõiduautode terminali kaudu, eesmärgiga anda narkootilised ained koos V.A. iga üle Venemaal D.O. ile. Peale selle V. Ossipov koos D. Teplõhhiga organiseeris narkootilise aine väljaveo Venemaale, milleks V. Ossipov andis D. Teplõhhi teadmisel ligi 10 kilogrammi hašišit üle V.A. ile, kelle kaudu narkootiline aine toimetati üle Eesti Vabariigi riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile kahes osas ajavahemikul 10.12.2006 - 22.12.2006 toimetati esmalt ligi 5 kg hašišit ning peale 23.12.2006 täiendavalt ligi 5 kg hašišit, eesmärgiga anda narkootiline üle D.O. ile. Peale selle V. Ossipov koos D. Teplõhhiga organiseeris narkootilise aine väljaveo Venemaale, milleks narkootiline aine 7500 tk MDMA tabletti anti kindlakstegemata asjaoludel Narvas üle V.A. ile ja B.G. ile, kelle ülesandeks oli narkootiline aine toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile. 12.10.2007 kella 07.11 ajal B.G. , kaasas MDMA tabletid, ületas sõiduautoga Audi registrimärgiga XXX Eesti Vabariigi riigipiiri Narva maantee tollipiiripunkti sõiduautode terminali kaudu. Peale selle V. Ossipov koos D. Teplõhhiga organiseeris narkootilise aine väljaveo Venemaale, milleks narkootiline aine hašišit kogukaaluga 9975,1 grammi anti Narvas üle V.A. ile ja B.G. ile, kelle ülesandeks oli narkootiline aine toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile. 12.04.2008 kella 06.50 ajal V. Ossipovi ja D. Teplõhhi teadmisel B.G. , kaasas narkootiline aine hašiš, ületas sõiduautoga Audi registrimärgiga XXX Eesti Vabariigi riigipiiri Narva maantee tollipiiripunkti sõiduautode terminali kaudu. Oma tahtliku tegevusega pani D. Teplõhh toime eriloata narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise isikute grupi poolt, st pani toime

§ 392lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vladimir Ossipovi süüdistatakse selles, et tema koos D. Teplõhhiga 2006.a aprilli alguses omandas Tallinnas kindlakstegemata asjaoludel suures koguses narkootilist ainet kogukaaluga ligi 9 kilogrammi hašišit ja 2000 MDMA tabletti ning organiseeris koos D. Teplõhhiga 10.04.2006 nimetatud narkootiliste ainete väljaveo Venemaale. D. Teplõhhi teadmisel andis 5 V.Ossipov narkootilised ained üle A. Dubrole ja V.A. ile, et nad toimetaksid narkootilised ained Venemaal asuvale ostjale D.O. ile. Keskkriminaalpolitsei andmetel oli

1. a Eestis 9 kilogrammi hašiši maksumus ca 2 250 000 – 2 520 000 krooni 2000 MDMA tableti väärtus Eestis ca 100 000 – 250 000 krooni. A. Dubro kohtus 10.04.2006 Vene Föderatsiooni territooriumil V.A. iga ning koos viimasega andis V. Ossipovi ja D. Teplõhhi teadmisel samal päeval kella 15 paiku Vene Föderatsiooni territooriumil ülalnimetatud hašiši ja MDMA tabletid üle D.O. ile ning A. Dubro ja V.A. said D.O. ilt narkootiliste ainete eest osalise tasu summas 13 500 USD, selle järgnevaks üleandmiseks V. Ossipovile ja D. Teplõhhile. V. Ossipov ja D. Teplõhh said D.O. ile müüdud narkootiliste ainete eest ajavahemikul 01.
2. – 12.06.2006 mitte vähem kui 32 600 USA dollarit, mis olid üle kantud WESTERN UNIONi süsteemi kaudu Moskvast V. Ossipovi ja O.G. nimele järgmiselt: 04.04.2006 D.O. i elukaaslane O.P. kandis V. Ossipovile üle 5000 USD; 20.04.2006 O.P. kandis V. Ossipovile üle 4800 USD; 10.05.2006 L.S. kandis V. Ossipovile üle 5000 USD; 17.05.2006 L.S. kandis V. Ossipovile üle 5000 USD; 17.05.2006 O.P. kandis O.G. le üle 5000 USD; 07.06.2006 O.P. kandis V. Ossipovile üle 5000 USD; 12.06.2006 O.P. kandis O.G. le üle 2800 USD. Peale selle V. Ossipov koos D. Teplõhhiga, ajavahemikul 09.-10.12.2006 omandasid Tallinnas kindlakstegemata asjaoludel mitte vähem kui 318 000 krooni eest suures koguses narkootilist ainet hašišit kogukaaluga ligi 10 kilogrammi, korraldasid selle veo Tallinnast Narva ning V. Ossipov koos D. Teplõhhiga müüsid nimetatud narkootilise aine Venemaale D.O. ile. Selleks D. Teplõhh koos V. Ossipoviga organiseeris narkootilise aine väljaveo Venemaale, milleks V. Ossipov andis D. Teplõhhi teadmisel ligi 10 kilogrammi hašišit üle V.A. ile, kelle kaudu narkootiline aine toimetati üle Eesti Vabariigi riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile kahes osas ajavahemikul 10.
3. - 22.12.2006 toimetati esmalt ligi 5 kg hašišit ning peale 23.12.2006 täiendavalt ligi 5 kg hašišit. Keskkriminaalpolitsei andmetel oli
4. a Eestis 10 kilogrammi hašiši maksumus ca 2 500 000 – 2 800 000 krooni. V. Ossipov ja D. Teplõhh said D.O. ile müüdud narkootiliste ainete eest raha mitmes osas. Raha oli üle antud nii sularahas V.A. i kaudu (tuvastamata summa), kui ka 05.01.2007 üle kantud Moskvast WESTERN UNIONi süsteemi kaudu V. Ossipovi elukaaslase A.P. nimele summas 4 500 USA dollarit, kes sai raha kätte 06.01.
5. Peale selle V. Ossipov andis 30.08.2007 Tallinnas A.Š. ile üle väikses koguses narkootilist ainet hašiši, et A.Š. määraks kindlaks hašiši kvaliteedi. Peale selle V. Ossipov koos D. Teplõhhiga
6. a oktoobri alguses omandas Tallinnas kindlakstegemata asjaoludel suures koguses narkootilist ainet 7500 tk MDMA tabletti, mida V. Ossipov hoidis Tallinnas tuvastamata kohas. Seejärel V. Ossipov koos D. Teplõhhiga organiseeris narkootilise aine väljaveo Venemaale, milleks narkootiline aine viidi kindlakstegemata asjaoludel Tallinnast Narva ning anti üle V.A. ile ja B.G. ile, kelle ülesandeks oli narkootiline aine toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile. 12.10.2007 kella 07.11 ajal B.G. , kaasas MDMA tabletid, ületas sõiduautoga Audi registrimärgiga XXX Eesti Vabariigi riigipiiri Narva maantee tollipiiripunkti sõiduautode terminali kaudu. Seejärel, ajavahemikul 12.
7. – 15.10.2007 V. Ossipovi ja D. Teplõhhi teadmisel andis B.G. koos V.A. iga Vene Föderatsiooni territooriumil ülalnimetatud MDMA tabletid D.O. ile ning peale seda V.A. 15.10.2007 ja 19.10.2007 sai D.O. ilt MDMA tablettide eest raha üleandmiseks V. Ossipovile ja D. Teplõhhile. 6 Keskkriminaalpolitsei andmetel oli
8. a 7500 MDMA tableti väärtus Eestis ca 300 000 – 600 000 krooni. Peale selle V. Ossipov omandas enne 17.10.2007 Tallinnas kindlakstegemata asjaoludel suures koguses narkootilist ainet hašišit kogukaaluga 2931 grammi, mida hoidis tuvastamata kohas ning 26.10.2007 andis üle R.T. ile. R.T. i ülesandeks oli toimetada 26.10.2007 see narkootiline aine Tallinnast Narva ning anda üle V.Ossipovile edasiseks ebaseaduslikuks käitlemiseks. R.T. peeti kinni 26.10.2007 Sillamäel ning tema poolt juhitavast sõiduautost Toyota Carina registrimärgiga XXX leiti ja võeti ära 2931 grammi narkootilist ainet hašišit. Keskkriminaalpolitsei andmetel oli
9. a Eestis 2931 grammi hašiši maksumus ca 732 750 – 879 300 krooni. Peale selle V. Ossipov koos D. Teplõhhiga
10. a aprilli alguses omandas Tallinnas kindlakstegemata asjaoludel suures koguses narkootilist ainet hašišit kogukaaluga 9975,1 grammi, mida V. Ossipov hoidis Tallinnas tuvastamata kohas. Seejärel narkootiline aine kindlakstegemata asjaoludel veeti Tallinnast Narva ning anti üle V.A. ile ja B.G. ile, kelle ülesandeks oli narkootiline aine toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile. 12.04.2008 kella 06.50 ajal V. Ossipovi ja D. Teplõhhi teadmisel B.G. , kaasas narkootiline aine hašiš, ületas sõiduautoga Audi registrimärgiga XXX Eesti Vabariigi riigipiiri Narva maantee tollipiiripunkti sõiduautode terminali kaudu. Seejärel, 13.04.2008 andis B.G. koos V.A. iga Vene Föderatsiooni territooriumil ülalnimetatud hašiši üle D.O. ile ning sai temalt hašiši eest 16 200 eurot üleandmiseks V. Ossipovile ja D. Teplõhhile. Keskkriminaalpolitsei andmetel oli
11. a Eestis 9975,1 grammi hašiši maksumus ca 2 493 775 krooni. Alates 01.07.2005 kehtima hakanud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Oma tahtliku tegevusega pani V. Ossipov toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise, edasiandmise isikute grupi poolt, suure varalise kasu saamise eesmärgil, s.t

§ 184lg 21 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V. Ossipov käideldes narkootilisi aineid grupis D. Teplõhhiga organiseerisid ajavahemikus 2006.a – 2008. a korduvalt narkootiliste ainete salakaubavedu, eesmärgiga toimetada narkootilised ained EV-st Vene Föderatsiooni ning seal maha müüa. D. Teplõhhi teadmisel V. Ossipov korraldas 10.04.2006 narkootiliste ainete väljaveo, milleks andis üle narkootilised ained A. Dubrole ja V.A. ile, et nad toimetaksid narkootilised ained Venemaal asuvale ostjale D.O. ile. V. Ossipovi korraldusel A. Dubro 10.04.2006 kella 06.00 paiku toimetas umbes 9 kilogrammi hašišit ja 2000 MDMA tabletti sõiduautoga BMW730 registrimärgiga XXX üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri, Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni, Narva maantee tollipiiripunkti sõiduautode terminali kaudu, eesmärgiga anda narkootilised ained koos V.A. iga üle Venemaal D.O. ile. Peale selle V. Ossipov koos D. Teplõhhiga organiseeris narkootilise aine väljaveo Venemaale, milleks V. Ossipov andis D. Teplõhhi teadmisel ligi 10 kilogrammi hašišit üle V.A. ile, kelle 7 kaudu narkootiline aine toimetati üle Eesti Vabariigi riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile kahes osas ajavahemikul 10.12.2006 - 22.12.2006 toimetati esmalt ligi 5 kg hašišit ning peale 23.12.2006 täiendavalt ligi 5 kg hašišit, eesmärgiga anda narkootiline üle D.O. ile. Peale selle V. Ossipov koos D. Teplõhhiga organiseeris narkootilise aine väljaveo Venemaale, milleks narkootiline aine 7500 tk MDMA tabletti anti kindlakstegemata asjaoludel Narvas üle V.A. ile ja B.G. ile, kelle ülesandeks oli narkootiline aine toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile. 12.10.2007 kella 07.11 ajal B.G. , kaasas MDMA tabletid, ületas sõiduautoga Audi registrimärgiga XXX Eesti Vabariigi riigipiiri Narva maantee tollipiiripunkti sõiduautode terminali kaudu. Peale selle organiseeris V. Ossipov koos D. Teplõhhiga narkootilise aine väljaveo Venemaale, milleks narkootiline aine hašišit kogukaaluga 9975,1 grammi anti Narvas üle V.A. ile ja B.G. ile, kelle ülesandeks oli narkootiline aine toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile. 12.04.2008 kella 06.50 ajal V. Ossipovi ja D. Teplõhhi teadmisel B.G. , kaasas narkootiline aine hašiš, ületas sõiduautoga Audi registrimärgiga XXX Eesti Vabariigi riigipiiri Narva maantee tollipiiripunkti sõiduautode terminali kaudu. V. Ossipovi poolt V.A. i narkootiliste ainete salakaubaveole kihutamine seisnes selles, et iga kord maksis V. Ossipov D. Teplõhhi teadmisel V.A. ile tasu sularahas. Oma tahtliku tegevusega pani V. Ossipov toime eriloata narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise isikute grupi poolt, st pani toime

§ 392lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alexander Dubrod süüdistatakse selles, et tema koos V.A. iga, enne 10.04.2006 omandas Ida-Virumaal V. Ossipovilt ja D. Teplõhhilt suures koguses narkootilist ainet, nimelt umbes 9 kilogrammi hašišit ja 2000 MDMA tabletti, ning täites V. Ossipovi ja D. Teplõhhi tahet ning V. Ossipovi poolt antud juhiseid peitis narkootilised ained sõiduautosse BMW730 registrimärgiga XXX ja vedas narkootilised ained 10.04.2006 enne kella 06.00 Narvas tollipiiripunktini. Seejärel, 10.04.2006 vedas A. Dubro umbes 9 kilogrammi hašišit ja 2000 MDMA tabletti Vene Föderatsiooni territooriumil, kus 10.04.2006 kohtus V.A. iga ning koos V.A. iga andis samal päeval kella 15 paiku Vene Föderatsiooni territooriumil tuvastamata kohas ülalnimetatud hašiši ja MDMA tabletid üle D.O. ile ning sai temalt narkootiliste ainete eest 13 500 USD, selle üleandmiseks V. Ossipovile ja D. Teplõhhile. Alates 01.07.2005 kehtima hakanud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Oma tahtliku tegevusega pani Alexander Dubro toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise ja veo isikute grupi poolt, st

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A. Dubro, olles eelnevalt saanud korraldused ja juhised V. Ossipovi käest 10.04.2006 kella 06.00 paiku toimetas umbes 9 kilogrammi hašišit ja 2000 MDMA tabletti sõiduautoga BMW730 registrimärgiga XXX üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri, Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni, Narva maantee tollipiiripunkti sõiduautode terminali kaudu. 8 Oma tahtliku tegevusega pani Alexander Dubro toime eriloata narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise isikute grupi poolt , st pani toime

§ 392lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtus tunnistas V. Ossipov ennast osaliselt süüdi; D. Teplõhh ja A. Dubro ennast neile esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. V. Ossipovi kaitsja S. Sillar esitas kohtuliku arutamise käigus taotluse kriminaalasjas tehtud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks. Maakohus kontrollis ning veendus selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kõikide jälitustoimingutega saadud jälitusprotokollide puhul on tegemist seaduslike ja lubatud tõenditega ning rikkumisi jälitustoimingute läbiviimisel ei esine. Maakohus leidis, et maakohtu esimees sai määrata jälitustoiminguteks loa andva kohtuniku suulise korralduse alusel, kuna varem kehtinud KrMS § 24 lg 4 ei nõudnud kirjaliku vormi järgimist jälitustoiminguks loa andmise pädevuse andmisel. Käesolevas kriminaalasjas nähtub, et Viru Maakohtus oli pädevus lisaks maakohtu esimehele P.G. ile anda jälitustoiminguteks lubasid kohtunik J.S. il ning Harju Maakohtus lisaks maakohtu esimehele H.S. le ka kohtunikel E.M. ul ja O.T. l. Seda asjaolu kinnitavad ka kohtuistungil avaldatud Viru Maakohtu tööjaotusplaanid. Mõlemas tööjaotusplaanis sisaldub punkt 4 d, mille kohaselt eeluurimiskohtunikuna annab loa jälitustoiminguks Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna taotlusel J.S. . Kohtu esimehe äraoleku ajal J. S. annab loa jälitustoiminguks ka Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva ja Kohtla-Järve osakonna taotlusel. Maakohus asus seisukohale, et J. S. i pädevus anda lubasid jälitustoimingute läbiviimiseks tulenes ikkagi Viru Maakohtu esimehe poolt antud volitusest. Maakohus avaldas viidatud tööjaotusplaanid eesmärgiga tuvastada seda, kas on kontrollitav, et Viru Maakohtu esimees ei olnud ületanud enda pädevuse piire ning määranud ainult ühe eeluurimiskohtuniku jälitustoiminguteks lubade andmiseks. Lisaks eeltoodule leidis maakohus, et tuleb lähtuda kohtu aususe ja korralikkuse presumptsioonist ning maakohtu esimehe poolt eeluurimiskohtuniku määramise puhul jälitustoiminguks loa andmiseks on tegemist internse ehk kohtuhalduse sisekorraldusega, mida ei saa vaidlustada. Maakohus märkis, et kriminaalasjas tõusetunud küsimus jälitustegevuse seaduslikkuse ja lubatavuse kohta olukorras, kus maakohtu esimees on määranud suuliselt eeluurimiskohtuniku jälitustoiminguteks loa andmiseks, on tõusetunud ka varasemas kohtupraktikas. Nimelt on Tallinna Ringkonnakohus kriminaalasjades nr 1-099812 ja nr 1-09-14027 võtnud seisukoha analoogses situatsioonis jälitustoiminguks loa andmise seaduslikkusest ning sellest tulenevalt ka kogutud teabe alusel koostatud jälitustoimingu protokolli seadusliku tõendina arvestamisest, asudes samale seisukohale, et maakohtu esimees võis ka suuliselt määrata eeluurimiskohtuniku, kes on pädev jälitustoiminguteks lubasid andma. Maakohus, kuulanud ära süüdistatava D. Teplõhhi, tunnistajad R.L. i ja R.T. i ning uurinud ja avaldanud prokuröri poolt taotletud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis järeldusele, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud, kuid V. Ossipovi ja D. Teplõhhi poolt toime pandud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises tuleb ümberkvalifitseerida, kuna kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanemine suure varalise kasu saamise eesmärgil. 9 Kõikides D. Teplõhhi puudutavates episoodides leidis maakohus, et D. Teplõhhi ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna eluliselt usutav ei ole see, et süüdistatav ei mäleta niivõrd paljusid sündmuseid enda elus ning tema osalusega telefonikõnede tagamaid, mistõttu jättis maakohus süüdistatava D. Teplõhhi ütlused kui ebausaldusväärsed tõendite kogumist välja. Episood D. Teplõhhi poolt 2004.a detsembri alguses narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Maakohus asus seisukohale, et D. Teplõhhi poolt 2004.a detsembri alguses narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine on tõendatud. Seda, et V.M. ilt leitud hašiši puhul oli tegemist D. Teplõhi poolt 2004.a detsembris omandatud narkootilise ainega ning et ta andis selle edasi A.B. ile tõendab 20.10.2005 koostatud jälitusprotokoll. Telefonikõne kohaselt helistatakse Dimale ning kõnest nähtuvalt küsib Baškir (A.B. ), mis hinnaga saab D. Teplõhh terve tahvli müüa, kui ostetaks kohe täna. Kõnest nähtuvalt lepiti kokku koguses, hinnas ning ka müügi ajas. Seda, et D. Teplõhhilt hašiši ostmises osales ka V.Š. tõendab nimetatud jälitusprotokollis kajastatud 09.12.2004 kõne, mis toimus kell 16:22:12. Selles kõnes teatas A.B. V.Š. ile, et D. Teplõhh leidis narkootilise aine, kella üheksani tuleb oodata, tal ei olnud terve, kohe toob. Pärast annavad kõik ära. Nimetatud kõnes on A.B. mõelnud Kamaz`i all D. Teplõhhi. Nimetatu järeldub sellele kõnele eelnenud kõnest (09.12.2004 kell 16:00:23, kestvus 0:00:54) ning seda kinnitab ka see, et D. Teplõhh asutas hiljem, s.o 25.10.2007 äriühingu nimega OÜ XXX , mida tõendab äriregistri teabesüsteemi väljatrükk, mille kohaselt oli juhatuse liikmeks ja asutajaks D. Teplõhh. Seda, et V.Š. ja A.B. kasutasid V.M. i abi narkootilise aine käitlemisel tõendab samuti jälitusprotokoll. Seda, et jälitusprotokollis kajastatu vastab tegelikkusele tõendab kohtu arvates ka kahtlustatava Vasily Makhovi kinnipidamise protokoll, mis on koostatud 09.12.2004 ja kus V.M. näitas enda kontakttelefoninumbriks XXX . Kinnipidamisel võeti talt ära paberileht käsikirjalise tekstiga XXX . Jälitusprotokolli kohaselt kasutas V.M. sama telefoninumbrit. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab D. Teplõhhi poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist ka Viru Maakohtu 20.09.2006 otsus, mille kohaselt V.Š. tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust,

§ 25lg 2, 4 - § 392 lg 2 p 2 järgi 1 aasta vangistust.

V.Š. ki süüdistati mh selles, et 09.12.2004 korraldasid V.Š. koos A.B. iga narkootilise aine hašiši salakaubaveo VF territooriumile. A.B. kohtus Narva linna elanik V.M. iga, kellega koos pakiti hašiš. V.M. i ülesandeks oli toimetada narkootiline aine üle EV riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile. V.Š. koos A.B. iga toimetasid sõiduautol V.M. i Narva maantee tollipunkti, kus V.M. peeti koos narkootilise ainega jalakäijate terminalis kell 18.38 kinni. Samuti korraldasid V.Š. koos A.B. iga narkootilise aine hašiš ebaseaduslikku väljavedu VF territooriumile. V.M. i kinnipidamise tõttu 09.12.2004 jäi V.Š. i ja A.B. i poolt korraldatud narkootiline aine üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamine katsestaadiumi. Seega on eeltoodud tõendeid kogumis hinnates tõendatud, et selleks isikuks, kes omandas 2004.a detsembris 237, 3 grammi hašišit ning müüs selle 09.12.2004 A.B. ile oli D. Teplõhh. Seega täitis D. Teplõhh enda tegevusega narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise objektiivse koosseisu, kuna tal puudus narkootiliste ainete käitlemist õigustav luba. Arvestades kohtupraktikat oli tegemist suure koguse narkootilise ainega. Episood V. Ossipovi poolt 17.10.2007 narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. 10 Maakohus leidis, et selles episoodis V. Ossipovi poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud 22.05.2009 jälitusprotokolliga nr 11.1-3/05/1540. Tegemist on usaldusväärse tõendiga, kuna selle sisu haakub teiste kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega. Seda, et V. Ossipov korraldas narkootilise aine vedu koos R.T. iga, tõendab 22.10.2007 kõne kell 13:10:39 V. Ossipovi ja R.T. i vahel. Samuti tõendab seda 22.10.2007 kell 16:29:07 toimunud telefonikõne R.T. i ja V. Ossipovi vahel. Maakohus leidis, et see küsimus, mida V. Ossipov ei tahtnud telefonivestluses välja öelda oli narkootilise aine käitlemine. Seda, et R.T. nõustus vedama narkootilist ainet Narva tõendab ka 23.10.2007 kell 09:17:36 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja R.T. i vahel ning 26.10.2007 kell 11:33:55 toimunud nendevaheline telefonikõne. Eeltoodud tõenditega haakub kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt 26.10.2007 kell 22.00 peeti kinni R.T. . R.T. i kahtlustatakse

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, grupis V.T. iga, ebaseaduslikult soetas, hoidis ja vedas sõiduautoga Toyota reg nr XXX suures koguses narkootilist ainet (hašiš ja marihuaana), mis oli ära võetud nende kinnipidamisel 26.10.2007 politseitöötajate poolt. Seda, et R.T. ilt võeti tema kinnipidamisel ära hašiš tõendab ekspertiisiakt nr AN-1549-07/5750, mille kohaselt ekspertiisiks on esitatud: - 15 pruuni aineplaati massiga kokku 2931 g. Maakohus leidis, et eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on tõendatud see, et V. Ossipov omandas enne 17.10.2007 narkootilist ainet hašišit kogukaaluga 2931 grammi ning 26.10.2007 andis üle R.T. ile. Seega täitis V. Ossipov enda tegevusega narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise objektiivse koosseisu, kuna tal puudus narkootiliste ainete käitlemist õigustav luba. Arvestades kohtupraktikat on tõendatud ka see, et tegemist on hašiši suure kogusega, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Episood D. Teplõhhi, V. Ossipovi ning Alexander Dubro poolt 2006.a aprilli alguses narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemisese grupis. Maakohus leidis, et D. Teplõhhi, V. Ossipovi ja Alexander Dubro poolt narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud kohtuliku arutamise käigus avaldatud jälitusprotokolliga nr 11.1-3/05/15-39, mis on koostatud 22.05.2009 (II köide tl 106-133, tõlgete kaustast tl 70-118) ning mille tegelikkusele vastavust kinnitavad ja millega haakuvad ka teised asjas avaldatud tõendid. Maakohus, hinnanud jälitusprotokollis kogutud tõendusliku teavet, leidis, et see on piisav ja usaldusväärne süüdimõistva otsuse tegemiseks. Maakohus nõustus telefonikõnede tegeliku tähenduse osas prokuröri hinnanguga kõnede sisule, analüüsides kõiki talletatud telefonikõnesid kogumis. Telefonikõnedest tuleneb, et süüdistatavad on vestlustes äärmiselt napisõnalised, ettevaatlikud, jättes tegelikud arvud välja ütlemata ning kasutavad kohati nimisõnu nende tegelikule tähendusele mittevastavalt, kuna see tuleneb teksti üldisest mõttest ja ka eelnenud telefonikõnedest. Kohtu selliseid seisukohti kinnitab nt see, et V. Ossipov on korduvalt manitsenud enda vestluspartnereid napisõnalisusele, nt 05.03.2006 kell 20:33:36 toimunud telefonikõnes teatas V. Ossipov D.O. ile: „Kuule, ära eriti lobise, see et, kõik” jne. Maakohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatavad oleksid tegelenud raamatute kokkuostmisega või mõne muu kauba müümisega ning 04.04.2006 kell 11:24:27 toimunud telefonikõnes V. Ossipov esitades D. Teplõhhile küsimuse, kui palju raamatute 11 jaoks raha on, pidas ta raamatute all silmas hoopis konkreetset narkootilist ainet. Maakohus nõustus süüdistaja seisukohaga, et süüdistatavad, rääkides telefonikõnedes kataloogist, rääkisid hoopis narkootilisest ainest, kuna see on loogiliselt järeldatav hinnates kõiki jälitusprotokollis olevaid telefonikõnesid kogumis. A. Dubro kohtuistungil KrMS § 294 p 1 alusel avaldatud eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et ta ei pannud toime talle inkrimineeritavat kuritegu, tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta kui ebausaldusväärsed, kuna need ei haaku teiste kohtuliku arutamise käigus avaldatud ning kohtu hinnangul usaldusväärsete tõenditega. Tegelikkusele ei vasta ka A. Dubro väide, et ta ei tunne V. Ossipovi. Samuti ei tunne isikut nimega Vlad. Nimetatu ebaõigsust kinnitab jälitusprotokollis nr 11.1-3/05/15-39 kajastatud 04.04.2006 kõne kell 09:35:52, milles V. Ossipov helistas A. Dubrole ning viimane küsis: „Vlad, sina või?”. Seda, et A. Dubro tunneb nii V.A. it kui ka B.G. it, kinnitab esemete (dokumentide) vaatlusprotokoll (VI köide tl 51-57), kus B.G. i telefonimälus oli ka A. Dubro poolt 2006.a aprillis kasutatud telefoninumber

1. Jälitusprotokollist nr 11.1-3/05/15-39 tuleneb, et D. Teplõhh omandas koos V. Ossipoviga 2006.a alguses suures koguses narkootilist ainet kogukaaluga ligi 9 kilogrammi hašišit ja 2000 MDMA tabletti. V. Ossipovi poolt 2006.a märtsis tehtud kõnedest nähtub, et ta tegeles aktiivselt narkootilise aine leidmisega suheldes seoses sellega nii A.M. iga kui ka V.P. ga. V. Ossipovi ja A.M. i vahelisest vestlusest on läbi käinud ka sõna kanep. Maakohus leidis, et D. Teplõhhi ülesandeks oli tegeleda narkootilise aine omandamiseks vajaliku rahasumma organiseerimisega, sellisele seisukohale jõudis kohus tulenevalt 14.03.2006 kell 12:19:17 A.M. i ja V. Ossipovi vahel toimunud telefonikõnest. Samuti osundas maakohus 14.04.2006 kell 12:37:04 toimunud telefonikõnele V. Ossipovi ja A.M. i vahel ning 15.03.2006 kell 09:59:54 toimunud telefonikõnele V. Ossipovi ja D. Teplõhhi vahel. Maakohus nõustus prokuröri järeldustega süüdistatava poolt käideldud narkootiliste ainete liigi ja koguse kohta ning leidis, et see on tõendatud 08.04.2006 kell 19:21:48 D.O. i ja V. Ossipovi vahel toimunud telefonikõnega. Seda, et süüdistatav käitles kahte erinevat liiki narkootolist ainet tõendab 08.04.2006 kell 22:14:03 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Samuti tuleneb see 09.04.2006 kell 15:47:15 toimunud telefonikõnest D.O. i ja V. Ossipovi vahel. See, et lõpuks käitlesid süüdistatavad narkootilist ainet mitte 1000 MDMA tabletti, vaid 2000 MDMA tabletti tuleneb 09.04.2006 kell 19:53:30 toimunud telefonikõnest V. Ossipovi ja D.O. i vahel. Seda, et süüdistatavatel õnnestus omandada peale MDMA tablettide ka hašišit tõendab 10.04.2006 telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Telefonikõnega 10.04.2006 kell 19:26:59 D.O. i ja V. Ossipovi vahel on tõendatud see, et süüdistatavad omandasid 9 kilogrammi hašišit. Seda, et narkootilise aine omandamisel ja vedamisel Vene Föderatsiooni osales ka peale V. Ossipovi D. Teplõhh kinnitab ka pärast V. Ossipovi ja D.O. i 09.04.2006 kell 22:16:02 toimunud kõne, samuti kell 22:33:26 toimunud kõne V. Ossipovi ja D. Teplõhhi vahel. Samuti kinnitab seda 02.03.2006 kell 12:36:18 V. Ossipovi ja A.M. i vahel toimunud telefonivestlus. Asjaolu, et V. Ossipov ja D. Teplõhh panid narkootilise aine veo süüdistusaktis ära toodud ajal toime grupis A. Dubro ja V.A. iga on tõendatud samuti jälitusprotokolliga nr 11.1.3/05/15-19, kus V. Ossipov on suhelnud nii V.A. i kui ka A. Dubroga. Nimelt toimus 12 09.04.2006 kell 00:04:40 telefonikõne V. Ossipovi ja A. Dubro vahel. Seda, et A. Dubro oli teadlik sellest, et narkootilist ainet omandas V. Ossipov A.M. i kaudu tõendab ka A. Dubro küsimus V. Ossipovile: „No, Sanja on seal?”. Üldteada asjaoluna kasutatakse Aleksandri nime asemel vene kõnekeeles nime Sanja. Seda, et V. Ossipovi ja D. Teplõhhi poolt omandatud narkootilise aine vedasid nende korraldusel Vene Föderatsiooni A. Dubro ja V.A. on lisaks jälitusprotokollile tõendatud lisaks selle tõendiga haakuvate Piirivalveameti poolt väljastatud piiriületusandmetega. Nimetatud vastusest nähtub, et A. Dubro väljus 10.04.2006 05:58 mootorsõidukiga BMW XXX ja tuli tagasi 10.04.2006 kell 22.
2. Samuti nähtub nimetatud vastusest see, et peaaegu samaaegselt A. Dubroga ületas mõlemal korral riigipiiri ka V.A. . Nimelt tuleneb Piirivalveameti vastusest 15.04.2009 V.A. i piiriületamiste kohta, et 10.04.2006 V.A. väljus kell 05:49 ja tuli tagasi Eesti Vabariiki 10.04.2006 kell 21.
3. Maakohus leidis, et kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus leidis jälitusprotokolliga nr 11.1-3/05/15-39 tõendamist ka see, et A. Dubro koos V.A. iga andis narkootilise aine, s.o 2000 MDMA tabletti ja 9 kilogrammi hašišit üle D.O. ile Vene Föderatsioonis 10.04.2006 ning sai temalt 13 500 USD üleandmiseks V. Ossipovile ja D. Teplõhhile. Nimetatut tõendab 10.04.2006 kell 15:30:34 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja D.O. i vahel. Samuti tõendab seda 10.04.2006 kell 21:26:19 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Nimetatu haakub ka 10.04.2006 kell 21:07:52 toimunud kõnega V. Ossipovi ja R.L. i vahel. Kohtuistungil R.L. V. Ossipovi ära ei tundnud, kuid see võib olla tingitud sellest, et V. Ossipov on aastate jooksul sedavõrd muutunud, et erinevus pildi ja tema praeguse väljanägemise vahel ei võimaldanud teda ära tunda või siis oli põhjuseks see, et R.L. ei tahtnud teda ära tunda. Narkootiliste ainete koguse kindlaksmääramisel võttis maakohus aluseks praktikas kinnitust leidnud seisukoha, mille järgi piisab tavainimesele narkootilise joobe tekitamiseks 35-125 mg MDMA-st, samal ajal kui varem MDMA-d tarvitanud inimesele narkootilise joobe tekitamiseks võib olla vajalik kuni 125-200 mg MDMA manustamine. Süüdistatavad käitlesid 2000 MDMA tabletti, mida ei õnnestunud aga neilt ära võtta määramaks kui palju need tabletid sisaldasid puhast narkootilist ainet. Sellele vaatamata on võimalik käesolevas kriminaalasjas tuvastada see, et süüdistatavatelt ära võetud narkootilise aine kogus ületas oluliselt suure koguse piiri. Nimelt on kohtupraktikas (kriminaalasi nr 1-07-6147) asutud seisukohale, et näiteks juba 300 MDMA tabletti moodustatavad narkootilise aine suure koguse. Maakohus leidis, et jälitusprotokolliga nr 11.1-3/05/15-39 on tõendatud see, et kõikide süüdistatavate teopanus oli oluline narkootilise aine käitlemisel suures koguses, nad tegutsesid kooskõlastatult. Kõik süüdistatavad andsid ka kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Nimelt tuleneb selgelt süüdistavate kõnedest, et V. Ossipovi ülesandeks oli leida kvaliteetne narkootiline aine suures koguses, D. Teplõhh tegeles nimetatud tegevuses rahaliste vahendite olemasolu korraldamisega ning A. Dubro ülesandeks oli selle narkootilise aine vedamine ja edasiandmine. V. Ossipov teatas talle, millal ja kuhu oli valmis pandud narkootiline aine. Seega andsid nad kõik enda tegevusega olulise panuse teoplaani realiseerimisse ning nende tegevus oli koordineeritud. Episood D. Teplõhhi ja V. Ossipovi poolt ajavahemikul 09.-10.12.2006, ajavahemikul 10.12.-22.12.2006 ning peale 23.12.2006 narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis. 13 Maakohus leidis, et süüdistatavate poolt narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud 22.05.2009 jälitusprotokolliga nr 11.1-3/05/15-42 ning millega haakuvad teised kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus uuritud ja avaldatud tõendid ning milles sisalduvate telefonivestluste sisu ning sellele antud tõlgendused on usaldusväärsed ning piisavad süüdistatavate süüdimõistmiseks. Nimetatud telefonikõnedest tuleneb see, et V. Ossipov koos D. Teplõhhiga omandasid 09.10.12.2006 mitte vähem kui 318 000 krooni eest narkootilist ainet hašišit kogukaaluga ligi 10 kilogrammi. Seda tõendavad V. Ossipovi ja D. Teplõhhi vahelised telefonikõned 09.12.2006, kust nähtub, et süüdistatavad selgitavad välja seda, millised on nende rahalised võimalused ja millises koguses tuleks narkootilist ainet osta (09.12.2006 kell 15:31:10 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja Anton Sildi, D. Teplõhhi vahel). Seda, et V. Ossipov ja D. Teplõhh valmistusid narkootilise aine ostuks tõendab maakohtu hinnangul ka 09.12.2006 kell 15:52:59 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja D. Teplõhhi vahel. Nimetatu näitab ka seda, et süüdistatavad arvestasid võimalusega, et neid võidakse pealt kuulata ning olid enda vestluses äärmiselt ettevaatlikud ning üritasid kasutada info vahetamiseks vähem ohutuid kanaleid, teades, et nad tegelevad ebaseadusliku tegevusega. Seda, et narkootilise aine suures koguses omandamine süüdistatavate poolt toimus, kinnitab maakohtu hinnangul 09.12.2006 kell 16:40:12 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja D. Teplõhhi vahel. Asjaolu, et narkootiline aine oli plaanis müüa Vene Föderatsiooni D.O. ile tõendavad jälitusprotokollis kajastatud kõned D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Seda, et V. Ossipovil ja D. Teplõhhil õnnestus omandada narkootiline aine tõendab ka 09.12.2006 kõne kell 22:44:08 D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Seda, et V. Ossipov tegeles ebaseadusliku tegevusega, üritas varjata seda ning takistada selle avastamist tõendab maakohtu hinnangul 09.12.2006 kõne kell 22:44:08 D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Samuti tõendab seda 11.12.2006 kell 21:52:03 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Seda, et V. Ossipov ja D. Teplõhh organiseerisid narkootilise aine väljaveo Vene Föderatsiooni, kasutades selleks V.A. i abi tõendab maakohtu hinnangul 13.12.2006 kell 14:05:16 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja V.A. i vahel. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et V. Ossipovil oli V.A. iga kokkusaamiseks mingi muu põhjus kui narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. V.A. kasutas jälitusprotokolli järgi telefoninumbrit XXX , mis haakub ka 17.12.2008 läbiotsimisprotokollis kajastatuga. Maakohus leidis, et kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus leidis tõendamist ka see, kust said süüdistatavad raha narkootilise aine suures koguses käitlemiseks ning nimetatud summa ei olnud väiksem kui 318 000 krooni. Nimelt on see tõendatud 09.12.2006 kell 16:54:11 toimunud telefonikõnega D. Teplõhhi ja V. Ossipovi vahel. Asjaolu, et D. Teplõhh ja tema elukaaslane said pangast 09.12.2006 raha 318 000 krooni on tõendatud Sampo Pank 19.05.2009 vastusega nr A6-3/
4. D. Teplõhhi poolt kohtuistungil antud selgitusi selle rahasumma kasutamise kohta sõiduki ostmiseks, ei pidanud maakohus tegelikkusele vastavaks, kuna neid ei kinnita üksi kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõend. Seda, et süüdistatavatel olid olemas enda rahalised vahendid ning nad ei kasutanud ajavahemikul 09.-10.12.2006 narkootilise aine suures koguses omandamiseks kellegi teise raha, tõendab ka 16.12.2006 kell 12:44:44 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja D.O. i vahel. 14 Samuti tõendab seda 09.12.2006 kell 19:28:26 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja A.P. vahel. Seda, et V. Ossipov ja D. Teplõhh müüsid narkootilise aine hašiši Vene Föderatsiooni D.O. ile kahes jaos 5 kilogrammi kaupa tõendab 19.12.2006 kell 21:52:52 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Seda, et V. Ossipovil ja D. Teplõhhil õnnestus müüa ka ülejäänud kogus D.O. ile tõendab 23.12.2006 kell 00:00:56 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Maakohus leidis, et kõnes räägitu tekitab kahtlust, kas D.O. ini jõudis teisel korral ka ligi 5 kilo hašišit ning kuna teisi tõendeid selle asjaolu kohta ei ole kohtule esitatud, siis arvestades seda, et kõrvaldamatu kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks, luges maakohus teisel korral V. Ossipovi ja D. Teplõhhi poolt peale 23.12.2006 D.O. ile müüdud narkootilise aine koguseks ligi 4 kilogrammi hašišit. Seda, et süüdistatavad toimetasid täiendavalt narkootilist ainet D.O. ile peale 23.12.2006 tõendavad ka Piirivalveameti andmed V.A. i piiriületuste kohta, mille kohaselt ületas ta Eesti Vabariigi riigipiiri lahkudes Vene Föderatsiooni 22.12.2006 kell 11.16 ning tuli tagasi 22.12.2006 kell 23.
5. Seda, et V.A. toimetas narkootilise aine Vene Föderatsiooni D.O. ile eeltoodud ajal kinnitab kaudselt ka V.A. i suhtes ajavahemikul 01.08.2005-19.05.2009 piiriületamisel koostatud läbivaatuse aktide andmed, mille kohaselt oli koostatud akt nr 0612.1-5/12/5542, 22.12.2006, koostaja V.P. , tulemus rikkumise kahtlus. Samuti tõendab seda kaudselt veoki läbivaatuse akt nr 06-12.1-5/12/
6. Samuti tõendab 23.12.2006 kell 00:00:56 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel seda, et D.O. edastas süüdistatavatele V.A. iga raha. Maakohus leidis, et ka 05.01.2007 Moskvast WESTERN UNIONI süsteemis V. Ossipovi elukaaslasele L.S. i poolt üle kantud 4500 USD (52 943,33 krooni) saab käsitleda kriminaalse tuluna, kuna kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, et süüdistatavad tegelesid peale narkootiliste ainete müügi Vene Föderatsiooni veel millegi müügiga sinna, kuid maakohtu arvates pole piisavalt tõendatud see, et see rahasumma on seotud just süüdistatavate poolt 2006.a detsembris D.O. ile suure koguse narkootilise aine müügiga. Maakohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, mis võimaldaks D.O. i ja L.S. it kuidagi omavahel seostada. Seega on kohtul tekkinud selle asjaolu suhtes kahtlus, mis tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks. Narkootilise aine koguse osas leidis maakohus, et arvestades kohtupraktikas ära toodud hašiši koguseid, mida on peetud suurteks, et ei ole kahtlust selles, et süüdistatavate poolt käideldud hašiši koguse puhul on tegemist suure kogusega, vaatamata sellele, et käesoleval juhul ei olnud võimalik kindlaks määrata kui suur oli selles puhas narkootilise aine. Maakohus leidis, et jälitusprotokolliga nr 11.1-3/05/15-42 on tõendatud see, et mõlema süüdistatava teopanus oli oluline narkootilise aine käitlemisel suures koguses, nad tegutsesid kooskõlastatult ühise teootsuse alusel, olles rollid omavahel ära jaganud. D. Teplõhhi ülesandeks oli hankida raha narkootilise aine omandamiseks ning V. Ossipovi ülesandeks oli leida narkootiline aine ning organiseerida selle müük Vene Föderatsiooni. Mõlemad süüdistatavad andsid kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse ning nad soovisid näha enda teopanust osana ühisest tegutsemisest, mis nähtub nende omavaheliste kõnede sisust. 15 Episood D. Teplõhhi ja V. Ossipovi poolt 2007.a oktoobri alguses narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis. Maakohus leidis, et D. Teplõhhi ja V. Ossipovi poolt narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud kohtuliku arutamise käigus avaldatud jälitusprotokolliga nr 11.1-3/05/15-40, mis on koostatud 22.05.2009 ning mille tegelikkusele vastavust kinnitavad ja millega haakuvad ka teised asjas avaldatud tõendid. Hinnates jälitusprotokollis kogutud tõendusliku teavet kogumis, asus maakohus seisukohale, et see on piisav ja usaldusväärne süüdimõistva otsuse tegemiseks. Samuti nõustus maakohus telefonikõnede tegeliku tähenduse osas prokuröri poolt välja pakutud hinnanguga kõnede sisule, analüüsides kõiki talletatud telefonikõnesid kogumis. Maakohus leidis, et ainuüksi see, et süüdistatav V. Ossipov kasutas 2007.a jälitusprotokollist nähtuvalt 12 erinevat telefoninumbrit, ei saa pidada tavapäraseks ning kinnitab kohtu siseveendumust, et süüdistatav tegeles ebaseadusliku tegevusega, üritades seda varjata. Nimetatu tuleneb ka otseselt 30.08.2007 kell 08:39:19 toimunud telefonikõnest V. Ossipovi ja A.Š. i vahel. Maakohus leidis, et nii 30.08.2007 kõnes kell 11.49:24 V. Ossipovi ja A.Š. i vahel kui ka 30.08.2007 kell 11:50:15 toimunud telefonikõnes V. Ossipovi ja D.P. vahel on hindele kolm hinnatud narkootilise aine kvaliteeti. See, et D. Teplõhh koos V. Ossipoviga omandas 2007.a oktoobri alguses 7500 krooni MDMA tabletti, on tõendatud mitmete jälitusprotokollis olevate telefonikõnedega. Seda tõendab 03.10.2007 kell 09:43:16 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Seda, et räägiti MDMA tablettidest ja mitte mingitest plaatidest tõendab ka 03.10.2007 kell 23:22:10 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Maakohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et V. Ossipov rääkisid omavahel mingite plaatide headusest ning küsimus oli esitatud seoses narkootilise aine kvaliteediga, mis üldteada asjaoluna on kõikuv. Seda, et süüdistatavad olid juba omandanud
7. oktoobriks 2007 7500 MDMA tabletti, tõendab 03.10.2007 kell 23:22:10 D.O. i ja V. Ossipovi vahel toimunud telefonikõne. Kohtulikul arutamisel leidis tõendamist ka see, et süüdistatavad edastasid MDMA tabletid B.G. i ja V.A. i vahendusel Vene Föderatsioonis D.O. ile. Nimetatut tõendab 12.10.2007 kell 14:23:41 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel ning 16.10.2007 kell 11:47:57 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Sellest kõnest järeldub, et D.O. kohtus B.G. iga. Seda, et narkootilise aine müügis Vene Föderatsiooni D.O. ile osales ka D. Teplõhh kinnitab 31.08.2007 kõne kell 10:14:05 D. Teplõhhi ja V. Ossipovi vahel. V. Ossipovi poolt nimetatud sõbra all on ta silmas pidanud D.O. i, kuna see tuleneb sellele kõnele eelnenud kõnedest V. Ossipovi ja D.O. i vahel. Samuti kinnitab D. Teplõhhi osalemist narkootilise aine käitlemises 03.10.2007 kell 09:43:16 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Maakohus leidis, et venna all pidas V. Ossipov silmas D. Teplõhhi. Nimetatut kinnitab see, et pärast 12.10.2007 kell 14:23:41 toimunud telefonikõnet D.O. i ja V. Ossipovi vahel, kus D.O. teatas, et ei ole veel kohtunud B.G. iga ja V.A. iga helistas V. Ossipov D. Teplõhhile samal päeval kell 14:56:
8. 12.10.2007 kell 15:01:17 helistas juba D. Teplõhh ise V. Ossipovile. Maakohus leidis, et nende kahe telefonikõne tegelik mõte on hoida D. Teplõhhi kursis toimuvaga, kuna see tuleneb nendele kõnedele eelnenud V. Ossipovi ja D.O. i vahelistest telefonikõnedest. 16 Maakohtu järeldusi kinnitavad ka Piirivalveameti andmed, mis haakuvad jälitusprotokolliga ning mille kohaselt V.A. lahkus Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni 12.10.2007 kell 10.11 autoga ning saabus tagasi 13.10.2007 kell 18:19 ning B.G. ületas Eesti Vabariigi riigipiiri minnes Vene Föderatsiooni 12.10.2007 kell 07:11 ning saabus tagasi 14.10.2007 kell 07:
9. Seega on leidnud tõendamist, et süüdistatavad täitsid narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise objektiivse koosseisu, pannes kuriteo toime grupis. Jälitusprotokolliga nr 11.1-3/05/15-40 on tõendatud see, et mõlema süüdistatava teopanus oli oluline narkootilise aine käitlemisel suures koguses, nad tegutsesid kooskõlastatult ühise teootsuse alusel. Mõlemad süüdistatavad andsid kohtu hinnangul kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse ning nad soovisid näha enda teopanust osana ühisest tegutsemisest, mis nähtub nende omavaheliste kõnede sisust. Süüdistatavad käitlesid 7500 MDMA tabletti, mida ei õnnestunud aga süüdistavalt ära võtta määramaks kui palju need tabletid sisaldasid puhast narkootilist ainet. Sellele vaatamata on võimalik käesolevas kriminaalasjas ilma kahtlusteta tuvastada see, et süüdistatavalt ära võetud narkootilise aine kogus ületas oluliselt suure koguse piiri. Nimelt on kohtupraktikas (kriminaalasi nr 1-07-6147) asutud seisukohale, et näiteks juba 300 MDMA tabletti moodustatavad narkootilise aine suure koguse. Episood D. Teplõhhi ja V. Ossipovi poolt 2008.a aprilli alguses narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis. Maakohus leidis, et D. Teplõhhi ja V. Ossipovi poolt narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise objektiivse koosseisu täitmine 2008.a aprillis on tõendatud kohtuliku arutamise käigus avaldatud 16.12.2009 jälitusprotokolliga nr 11.1-3/05/15-10 ning mille tegelikkusele vastavust kinnitavad ja millega haakuvad ka teised asjas avaldatud ja uuritud tõendid. Asjaolu, et D. Teplõhh ja V. Ossipov omandasid 2008.a aprilli alguses suures koguses narkootilist ainet hašišit 9975, 1 grammi tõendab jälitusprotokollis nr 11.1-3/05/15-10 olev 06.04.2008 kell 12:01:10 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja D.O. i vahel ning 10.04.2008 kell 18:20:42 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Seda, et narkootilise aine omandamises osales lisaks V. Ossipovile ka D. Teplõhh tõendab 06.04.2008 kell 11:56:51 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel ning 11.04.2008 kell 12:18:45 toimunud telefonikõne D. Teplõhhi ja V. Ossipovi vahel.. Samuti tõendab kohtu hinnangul seda 15.04.2008 kell 12:03:27 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja D. Teplõhhi vahel, mis järgneb V. Ossipovi ja L.O. i 15.04.2008 kell 12:02:29 toimunud telefonikõnele raha konfiskeerimise kohta. V. Ossipovi ja D. Teplõhhi telefonikõnest nähtub selgelt, et ka D. Teplõhh on isiklikult huvitatud sellest, et raha ei läheks kaduma. Seda, et süüdistatavad kasutasid teisi isikuid, s.o V.A. it ja B.G. it narkootilise aine toimetamisel üle Eesti Vabariigi riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile D.O. ile edasiandmiseks ning tegemist oli narkootilise ainega koguses umbes 10 kilogrammi tõendab 10.04.2008 kell 18:20:42 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Samuti tõendab seda, et süüdistatavad ei toimetanud ise narkootilist ainet Vene Föderatsiooni 11.04.2008 kell 19:10:28 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Samuti tõendab seda 14.04.2008 kell 10:56:48 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja D. Teplõhhi vahel. Kohus leiab, et V. Ossipov küsis D. Teplõhhilt, kas D.O. kohtus V.A. i ja B.G. iga. Seda, et 17 V.A. sõitis Vene Föderatsiooni narkootilist ainet üle andma tõendavad ka Piirivalveameti poolt edastatud andmed, mille kohaselt V.A. sõitis 13.04.2008 kell 05:20 Vene Föderatsiooni ja B.G. 12.04.2008 kella 06:50 ajal. Seda, et V. Ossipov pani toime narkootilise aine käitlemise ja ootas narkootilise aine käitlemisest Vene Föderatsioonist raha tõendab ka 14.04.2008 kell 13:38:45 V. Ossipovi ja A.P. vahel toimunud telefonivestlus. Seda, et narkootilise aine käitlemises osales ka T. Teplõhh tõendab lisaks eeltoodule 14.04.2008 kell 21:05:14 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja A.P. vahel. See telefonikõne tõendab seda, et V. Ossipov käitles narkootilisi aineid koos D. Teplõhhiga ning mõlemad olid huvitatud sellest, et saada selle tegevuse tulemusena D.O. ilt raha. Samuti tõendab seda 20.04.2008 kell 10:48:57 toimunud telefonikõne D. Teplõhhi ja V. Ossipovi vahel, kus viimane hoiab D. Teplõhhi kursis sellega, et ei saa D.O. i kätte. Perioodil 14:04 kell 22.48:45 kuni 19.04.2008 kell 14:58:45 helistas V. Ossipov jälitusprotokolli kohaselt D.O. ile 12 korda. Lisaks jälitusprotokollile tõendavad süüdistatavate poolt neile inkrimineeritava kuriteo toimepanemist Vene Föderatsioonist seoses õigusabitaotlustega saabunud tõendid, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ning mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ning kasutatavad käesolevas kriminaalasjas tõenditena vastavalt KrMS §-le
10. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab süüdistatavate poolt narkootilise aine käitlemist suures koguses Vene Föderatsioonis 04.06.2010 tehtud kohtuotsus, millega kohus otsustas mõista süüdi O. , D.V. i p kuriteo sooritamises VF KrK § 30 lõike 1 ja § 228.1 lõige 3 punkt „a, г” järgi ja karistada teda vabadusekaotusega 8 aastat ja 6 kuud, ilma trahvita ja ilma keeluta töötada määratud ametikohtadel ning tegeleda määratud tegevusega, karistuse kandmisega range režiimiga paranduslikus koloonias. Sama otsusega otsustas kohus süüdi mõista G.B. Juri p kuriteo sooritamises VF KrK § 30 lõige 1 ja § 228.1 lõige 3 punkt „a, г” järgi ja karistada teda vabadusekaotusega 8 aastat, ilma trahvita ja ilma keeluta töötada määratud ametikohtadel ning tegeleda määratletud tegevusega, karistuse kandmisega range režiimiga paranduslikus koloonias. Sama otsusega mõisteti süüdi ka A. , V. Viktori p kuriteo sooritamises VF KrK § 30 lõige 1 ja § 228.1 lõige 3 punkt „a, г” järgi ja karistada teda, VF KrK § 64 sätete kohaldamisega, vabaduskaotusega 6 aastat, ilma trahvita ja ilma keeluta töötada määratud ametikohtadel ning tegeleda määratud tegevusega, karistuse kandmisega range režiimiga paranduslikus koloonias. Vene Föderatsioonis 09.09.2010 koostatud kassatsioonimäärusest tuleneb, et Leningradi oblasti kohtu kolleegium otsustas Leningradi oblasti Kingissepa linnakohtu 04.06.2010 otsuse Deniss Vladimiri p O, V. Viktori p A. i, Boriss Juri p G. suhtes jätta muutmata, kassatsioonikaebused rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et süüdistatavad täitsid narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise objektiivse koosseisu, pannes kuriteo toime grupis. Makohus leidis, et jälitusprotokolliga nr 11.1-3/05/15-10 on tõendatud, et mõlema süüdistatava teopanus oli oluline narkootilise aine käitlemisel suures koguses, nad tegutsesid kooskõlastatult ühise teootsuse alusel. Mõlemad süüdistatavad andsid kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse ning nad soovisid näha enda teopanust osana ühisest tegutsemisest, mis nähtub nende omavaheliste kõnede sisust. Seda, et süüdistatavad panid kuriteo toime grupis suheldes tihedalt tõendab kaudselt ka läbiotsimisprotokoll, mille järgi leiti V. Ossipovi kasutuses olevast sõidukist lätikeelne 18 dokument D. Teplõhhi nimele. V. Ossipov selgitas, et D. Teplõhh on tema sõber, aga see on trahv kiiruse ületamise eest. Kuna hašiš kogukaaluga 2931 grammi võeti ära D.O. ilt Vene Föderatsioonis, siis ei olnud võimalik kindlaks määrata narkootilise aine puhast kogust selles. Vaatamata sellele ja arvestades kohtupraktikas suureks peetud hašiši kogust, ei ole kahtlust sellest, et nimetatud kogusest piisanuks narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ning seega on tegemist suure kogusega. D. Teplõhhi ja V. Ossipovi poolt toime pandud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise kvalifikatsiooni muutmine. Maakohus leidis, et D. Teplõhhi ja V. Ossipovi poolt toime pandud kuriteod seoses narkootilise aine käitlemisega suures koguses on õige kvalifitseerida

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning mitte nagu süüdistusaktis

§ 184

lg 21 lg 1 järgi, kuna kohtuliku arutamise käigus ei leidnud ühegi episoodi puhul tõendamist, et süüdistatavad panid toime narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtu pädevus teole karistusõigusliku hinnangu andmisel ei piirdu üksnes selle kontrollimisega, kas tegu vastab süüdistusaktis märgitud karistusseaduse sättele, vaid hõlmab ka kohtu aktiivset rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel.

§ 184

lg 21 p-s 1 sätestatud varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte. Varalise kasu saamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Koosseisutüüpide aspektist kujutab

§ 184

lg 21 p-s 1 ette nähtud kvalifitseeritud koosseis endast nn mittekongruentset süüteokoosseisu, kus toimepanijal subjektiivselt esinev eesmärk ulatub objektiivsetest koosseisutunnustest kaugemale. Kui

§ 184

lg 21 p-s 1 kirjeldatud koosseisu muude objektiivsete tunnuste suhtes piisab toimepanijal

§ 15

lg-st 1 tulenevalt kaudsest tahtlusest, siis varalise kasu saamise eesmärgi puhul on nõutav

§ 16lg-s 2 sätestatud kavatsetus.

Eelnevaga on selgitatav, miks vaadeldava süüteokoosseisu puhul puudub vajadus tuvastada objektiivselt müügile või muu varalise kasu saamisele suunatud tegevus. Riigikohus on otsuses nr 3-1-118-08 välja toonud, et sellisel juhul piisab, kui süüdistatava puhul on kohtulikul arutamisel subjektiivsest küljest kindlaks tehtud varalise kasu saamise suhtes kavatsetus. Vastavalt senisele kohtupraktikale lähtutakse suure varalise kasu kindlakstegemisel

RS § 8 p 2 sätestatud suure varalise kahju mõistest, millega sisustatakse mõistet suur varaline kasu.

RS § 8 lg 2 kohaselt loetakse suureks kahjuks kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Edasiselt osundab maakohus Riigikohtu seisukohadele kriminaalasjas nr 3-1-1-38-11. Nimetatud otsuses on asutud seisukohale, et ei piisa üksnes narkootilise aine koguse ja selle maksumuse tõendamisest, vaid välja tuleb selgitada isikute tegevuse tegelikud eesmärgid. Maakohus leidis, et kohtuliku arutamise käigus leidis tõendamist, et süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet suures koguses varalise kasu saamise eesmärgil, kuid tõendamist ei ole leidnud ühegi kuriteoepisoodi puhul see, et nad kavatsesid saada suurt varalist kasu ning nende sihid olid suunatud sellele. Eluliselt usutav ei ole see, et süüdistatavad tegelesid aastate jooksul aktiivselt ebaseadusliku tegevusega, saamata selle eest kuritegelikku tulu. Seda, et neil oli mittelegaalsed sissetulekud kinnitavad ka nende väikesed legaalsed sissetulekud süüdistusaktis ära toodud perioodil. Samas on süüdistatavad kulutusi ja ülekandeid teinud, 19 mis näitab neil varaliste vahendite olemasolu. Süüdistatavate ja nende elukaaslaste arveldusarveid analüüsides nähtub, et toimusid rahade liikumised ning tihti oli neil rahalisi vahendeid kanda enda arveldusarvele või üksteisele. Samas ei ole kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud see, et kavatseti saada suurt tulu. Maakohus leidis, et Keskkriminaalpolitsei tõendis nimetatud narkootiliste ainete hindu aastatel 2005-2008 ei ole võimalik võtta aluseks järeldamaks seda, et süüdistatavatel oli kavatsus saada suurt varalist kasu. Tõendada oleks tulnud iga episoodi puhul eraldi, millist varalist kasu süüdistatavad kavatsesid saada. See sõltub sellest, millise hinnaga neil õnnestus soetada narkootiline aine, mis omakorda sõltub müüja-osta omavahelistest suhetest, ostetud aine kogusest ja selle puhtuseastmest ning mis hinnaga nad selle müüsid Vene Föderatsioonis asuvale ostjale. Samuti nähtub jälitusprotokollist, et mitte alati ei soetanud süüdistatavad enda raha eest narkootilist ainet ning kasutasid selleks ka laenatud raha, mille kasutamise eest tuli tõenäoliselt ka midagi maksta. Tõendamata on ka see, millise osa enda kasust pidid süüdistatavad maksma isikutele, kes nendega koos käitlesid narkootilist ainet suures koguses, s.o V.A. ile, B.G. ile, A. Dubrole, R.T. ile. Maakohus leidis, et ei ole eluliselt usutav, et need isikud nõustusid osalema narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses ilma, et nad oleksid saanud sellest varalist kasu. Hindamaks kas süüdistatavad kavatsesid saada suurt varalist kasu narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, ei ole võimalik lähtuda ainult nt WESTERN UNION`i süsteemis üle kantud summadest, kuna nendest summadest tuleb maha arvestada narkootilise aine soetamismaksumus ja muud kulud seoses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Tulenevalt ülaltoodust tuleb in dubio pro reo põhimõttest need kahtlused tõlgendada süüdistatavate kasuks. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei saaks süüdistatavaid süüdi mõista

§ 184

lg 21 p 1 järgi isegi siis, kui oleks kohtuliku arutamise käigus tõendamist leidnud see, et nad käitlesid narkootilist ainet suures koguses ebaseaduslikult suure varalise kasu saamise eesmärgil, kuna süüdistus on konkretiseerimata selles osas, millist suurt varalist kasu süüdistatavad kavatsesid saada ning nimetatud asjaolu puhul kvalifitseerides süüdistatavate poolt toime pandud kuriteod

§ 184lg 21 p 1 järgi oleks tegemist kaitseõiguse rikkumisega.

See, et süüdistusaktis oli välja toodud Keskkriminaalpolitsei andmed süüdistatavate poolt käideldud narkootiliste ainete maksumuse kohta Eestis, ei ole piisav selleks, et ära näidata, millist kasu süüdistatavad kavatsesid saada. Käesolevas kriminaalasjas ei müünud süüdistatavad narkootilisi aineid mitte Eesti Vabariigis vaid Vene Föderatsioonis. Arvestades ülaltoodut tuleb süüdistatavate poolt narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Episood D. Teplõhhi, V. Ossipovi ja Alexander Dubro poolt 10.04.2006 eriluba nõudva kauba ebaseaduslikus väljaveos. Süüdistatavate poolt 10.04.2006 keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku väljaveo toimepanemine on tõendatud jälitusprotokolliga nr 11.1-3/05/15-39, mille tegelikkusele vastavust kinnitab ka Piirivalveameti vastus, mille kohaselt 10.04.2006 A. Dubro väljus Eesti Vabariigist kell 05:58 autoga BMW XXX Vene Föderatsiooni ja tuli tagasi 10.04.2006 kell 22.

1. Samuti nähtub Piirivalveameti vastusest V.A. i piiriületamise kohta, et ta ületas Eesti Vabariigi riigipiiri 10.04.2006 kell 05:49 ja tuli tagasi Vene Föderatsioonist 10.04.2006 kell 20 21.
2. Nimetatud piiriületuste aegu võrreldes on ilmne see, et A. Dubro ja V.A. käisid koos Vene Föderatsioonis, kuna piiriületuste ajavahe on mõlemal korral väga väike. Maakohus arvestas süüdistatavate poolt neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmisele hinnangut andes kaudse tõendina ka süüdistatava A. Dubro ütlusi, mille kohaselt aastatel 2000-2002 ta tegeles koos V.A. iga vanametalliga ning vedas metalli Venemaalt Eestisse. Metalli, tavaliselt oli nikkel graanulites, nad peitsid pakiruumi, samuti panid salongi põrandale ja katsid pealt porivaipadega, et ei oleks näha mis seal on. Samuti uste polstri all, kuid sinna mahtus vähe ning kasutasid seda peidukohta harva. Maakohtu hinnangul näitavad need, et süüdistataval A. Dubrol ja V.A. il oli juba varasemalt olemas kogemus, kuidas keelatud kaupa Eesti Vabariigist varjatult välja vedada. Seda, et süüdistatav A. Dubro ja V.A. tegutsesid keelatud kauba ebaseaduslikul väljavedamisel grupis koos V. Ossipoviga ja D. Teplõhhiga tõendavad jälitusprotokollis nr 11.1-3/05/15-39 talletatud kõned. Nendest kõnedest nähtub, et V. Ossipov leppis kokku kohtumised V.A. iga järgmiseks päevaks ja A. Dubroga samaks päevaks. Samaaegselt suhtles V. Ossipov ka D. Teplõhhiga, uurides kui palju on narkootilise aine ostmiseks raha. Kõik need kõned kajastavad seda, kuidas süüdistatavad kavandasid ühiselt keelatud kauba ebaseaduslikku väljavedu. Seda, et selles osales ka D. Teplõhh kajastavad vahepealsed telefonikõned V. Ossipovi ja D. Teplõhhi vahel ning lisaks ka 02.03.2006 kell 12:36:18 V. Ossipovi poolt A.M. ile teatatu, et teema on Dimasiga ju kahe peale. Samuti tõendab seda 02.03.2006 kell 12:39:16 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja D. Teplõhhi vahel. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et süüdistatavad panid eriluba nõudva kauba ebaseadusliku väljaveo toime ühiselt, kuna nad valitsesid eriluba nõudva kauba väljavedu funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes, kõigil olid omad kindlad ülesanded, nad tegid kõike kooskõlastatult ja ühiselt. Kõik lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi, s.o eriluba nõudva kauba ebaseaduslik väljavedu, saavutamine. Nimelt tuleneb jälitusprotokollist, et V. Ossipovi ülesandeks oli hankida narkootiline aine, D. Teplõhhi ülesandeks oli leida rahalised vahendid selle ostmiseks ning A. Dubro ning V.A. i ülesanne oli narkootiline aine toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri Vene Föderatsiooni V. Ossipovi juhendamisel. Seega tegelesid kõik süüdistatavad ühtsest teoplaanist, s.o toimetada narkootilised ained Vene Föderatsiooni D.O. ile, lähtuva tööjaotuse alusel, seega grupis. Kõikide süüdistatavate teopanus nimetatud eesmärgi saavutamiseks oli oluline ning nad tegutsesid ka nähtuvalt jälitusprotokollist kooskõlastatult. Nad kõik andsid kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Asjaolu, et A. Dubro ja V.A. kohtusid Vene Föderatsioonis D.O. iga ja andsid talle üle narkootilised ained tuleneb jälitusprotokollist, kus on ära toodud V. Ossipovi ja D.O. i kõned peale 10.04.2006 Episood D. Teplõhhi ja V. Ossipovi poolt ajavahemikul 10.12.2006-22.12.2006 ning peale 23.12.2006 eriluba nõudva kauba ebaseaduslikus väljaveos grupis. See, et süüdistatavad panid toime narkootilise aine väljaveo Vene Föderatsiooni V.A. iga koos kahes osas, ajavahemikul 10.12.-22.12.2006 ja peale 23.12.2006, eesmärgiga anda see üle D.O. ile on tõendatud 22.05.2009 jälitusprotokolliga nr 11.1-3/05/15-42 ning milles 21 sisalduvate telefonivestluste sisu ning sellele antud tõlgendused on usaldusväärsed ning piisavad süüdistatavate süüdimõistmiseks. Seda, et V. Ossipov ja D. Teplõhh organiseerisid narkootilise aine väljaveo Vene Föderatsiooni kasutades selleks V.A. i abi tõendab 13.12.2006 kell 14:05:16 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja V.A. i vahel. Ei ole tõendeid selle kohta, et V. Ossipovil oli V.A. iga kokkusaamiseks mingi muu põhjus kui narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine ja väljavedu Vene Föderatsiooni. V.A. kasutas jälitusprotokolli järgi telefoninumbrit XXX . Seda, et V. Ossipov ja D. Teplõhh müüsid narkootilise aine hašiši Vene Föderatsiooni D.O. ile kahes jaos suures koguses tõendab 19.12.2006 kell 21:52:52 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Seda, et V. Ossipovil ja D. Teplõhhil õnnestus müüa ka ülejäänud kogus D.O. ile tõendab 23.12.2006 kell 00:00:56 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Seda, et süüdistatavad toimetasid täiendavalt narkootilist ainet D.O. ile Vene Föderatsiooni peale 23.12.2006 tõendavad ka Piirivalveameti andmed, mille järgi V.A. ületas Eesti Vabariigi riigipiiri lahkudes Vene Föderatsiooni 22.12.2006 kell 11.16 ning tuli tagasi 22.12.2006 kell 23.
3. Seda, et V.A. toimetas narkootilise aine Vene Föderatsiooni D.O. ile eeltoodud ajal kinnitab kohtu hinnangul kaudselt ka V.A. i suhtes ajavahemikul 01.08.200519.05.2009 piiriületamisel koostatud läbivaatuse aktide andmed. Maakohus leidis, et süüdistatavad panid eriluba nõudva kauba ebaseadusliku väljaveo toime ühiselt grupis, kuna nad valitsesid eriluba nõudva kauba sissevedu funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes, kõigil olid omad kindlad ülesanded, nad tegid kõike kooskõlastatult ja ühiselt. Kõik lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi, s.o eriluba nõudva kauba ebaseaduslik väljavedu, saavutamine. D. Teplõhhi ülesandeks oli leida rahalised vahendid keelatud kauba soetamiseks, V. Ossipovi ülesandeks oli organiseerida selle kauba väljavedu Vene Föderatsiooni ning V.A. i ülesandeks oli füüsiliselt teostada keelatud kauba ebaseaduslik väljavedu. Episood D. Teplõhhi ja V. Ossipovi poolt 12.10.2007 kella 07:11 ajal eriluba nõudva kauba ebaseaduslikus väljaveos grupis. See, et süüdistatavad panid toime narkootilise aine väljaveo Vene Föderatsiooni koos B.G. iga 12.10.2007 kell 07:11 on tõendatud jälitusprotokolliga nr 11.1-3/05/15-
4. Nimetatut tõendab 12.10.2007 kell 14:23:41 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel ning 16.10.2007 kell 11:47:57 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Maakohus leidis, et sellest kõnest järeldub, et D.O. kohtus B.G. iga. Seda, et narkootilise aine müügis Vene Föderatsiooni D.O. ile osales ka D. Teplõhh kinnitab 31.08.2007 kõne kell 10:14:05 D. Teplõhhi ja V. Ossipovi vahel. Maakohtu arvates on V. Ossipov sõbra all silmas pidanud D.O. i, kuna see tuleneb sellele kõnele eelnenud kõnedest V. Ossipovi ja D.O. i vahel. Samuti kinnitab seda 03.10.2007 kell 09:43:16 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Maakohus leidis, et nende kahe telefonikõne tegelik mõte on hoida D. Teplõhhi kursis toimuvaga, kuna see tuleneb nendele kõnedele eelnenud V. Ossipovi ja D.O. i vahelistest telefonikõnedest. Maakohtu järeldusi kinnitavad ka Piirivalveameti andmed, mis haakuvad jälitusprotokolliga ning mille kohaselt V.A. lahkus Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni 12.10.2007 kell 10.11 autoga ning saabus tagasi 13.10.2007 kell 18:19 ning B.G. ületas Eesti Vabariigi riigipiiri minnes Vene Föderatsiooni 12.10.2007 kell 07:11 ning saabus tagasi 14.10.2007 kell 07:
5. 22 Maakohus leidis, et süüdistatavad panid keelatud kauba ebaseadusliku väljaveo toime ühiselt grupis, kuna nad valitsesid eriluba nõudva kauba sissevedu funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes, nad tegid kõike kooskõlastatult ja ühiselt. Kõik lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi, s.o eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sissevedu, saavutamine. D. Teplõhhi ülesandeks oli leida rahalised vahendid keelatud kauba soetamiseks, V. Ossipovi ülesandeks oli organiseerida selle kauba väljavedu Vene Föderatsiooni ning B.G. i ja V.A. i ülesandeks oli füüsiliselt teostada keelatud kauba ebaseaduslik väljavedu. Epsiood D. Teplõhhi ja V. Ossipovi poolt 12.04.2008 kella 06:50 ajal eriluba nõudva kauba ebaseaduslikus väljaveos grupis. See, et süüdistatavad panid toime narkootilise aine ebaseadusliku väljaveo Vene Föderatsiooni koos V.A. i ja B.G. iga 12.04.2008 on tõendatud jälitusprotokolliga nr 11.13/05/15-10, mis on koostatud 16.12.2009 ning mille tegelikkusele vastavust kinnitavad ja millega haakuvad ka teised asjas avaldatud ja uuritud tõendid, millest enamus on saadud Vene Föderatsioonist seoses õigusabitaotlustega. Maakohus leidis, et süüdistatavate poolt neile inkrimineeritava kuriteokoosseisu täitmine on tõendatud jälitusprotokollis nr 11.1-3/05/15-10 oleva 06.04.2008 kell 12:01:10 toimunud telefonikõnega V. Ossipovi ja D.O. i vahel samuti 10.04.2008 kell 18:20:42 toimunud telefonikõnega D.O. i ja V. Ossipovi vahel. Nimetatud kõnest tuleneb see, et kas V.A. või B.G. pidi toimetama üle riigipiiri 10 kilo narkootilist ainet. Sellest kõnest järeldub see, et V. Ossipov organiseeris narkootilise aine toimetamist D.O. ini. Seda, et narkootilise aine omandamises osales lisaks V. Ossipovile ka D. Teplõhh ning oli selle toimetamisest D.O. ini Vene Föderatsiooni huvitatud tõendavad 06.04.2008 kell 11:56:51 toimunud telefonikõne D.O. i ja V. Ossipovi vahel, 11.04.2008 kell 12:18:45 toimunud telefonikõne D. Teplõhhi ja V. Ossipovi vahel ning 15.04.2008 kell 12:03:27 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja D. Teplõhhi vahel, mis järgneb V. Ossipovi ja L.O. i 15.04.2008 kell 12:02:29 toimunud telefonikõnele raha konfiskeerimise kohta. V. Ossipovi ja D. Teplõhhi telefonikõnest nähtub selgelt, et ka D. Teplõhh on isiklikult huvitatud sellest, et raha ei läheks kaduma. Samuti tõendab seda, et süüdistatavad panid toime narkootilise aine ebaseadusliku väljaveo 14.04.2008 kell 10:56:48 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja D. Teplõhhi vahel. Seda, et V.A. sõitis Vene Föderatsiooni narkootilist ainet üle andma tõendavad ka Piirivalveameti poolt edastatud andmed, mille kohaselt B.G. sõitis 12.04.2008 kell 06:50 Vene Föderatsiooni (II köide tl 24), ületades sõiduautoga Audi registrimärgiga nr XXX Eesti Vabariigi riigipiiri. Seda, et süüdistatavad panid toime narkootilise aine ebaseadusliku väljaveo tõendab ka 14.04.2008 kell 13:38:45 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja A.P. vahel. Seda, et narkootilise aine ebaseaduslikus väljaveos osales ka D. Teplõhh tõendab lisaks eeltoodule 14.04.2008 kell 21:05:14 toimunud telefonikõne V. Ossipovi ja A.P. vahel. Maakohtu hinnangul tõendab see telefonikõne seda, et V. Ossipov organiseeris narkootilise aine ebaseadusliku väljaveo koos D. Teplõhhiga ning mõlemad olid huvitatud sellest, et saada 23 selle tegevuse tulemusena D.O. ilt raha. Samuti tõendab seda 20.04.2008 kell 10:48:57 toimunud telefonikõne D. Teplõhhi ja V. Ossipovi vahel. Perioodil 14.04 kell 22.48:45 kuni 19.04.2008.a kell 14:58:45 helistas V. Ossipov jälitusprotokolli kohaselt D.O. ile 12 korda. Eeltoodust tulenevalt tõendeid kogumis hinnates jõudis maakohus järeldusele, et süüdistatavad täitsid enda tegevusega neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu ja seda vaatamata sellele, et Leningradi oblasti Kingisseppa Linnakohus jõudis 04.06.2010 tehtud otsuses järeldusele, et kohtualused A. , O. ja G. tuleb õigeks mõista VF KrK § 188 lõige 4 järgi – narkootilise aine salakaubavedu, mis on sooritatud organiseeritud grupi poolt. Leningradi oblasti kohtu kriminaalasjade kohtukolleegium jättis 09.09.2010 kassatsioonimääruses Leningradi oblasti Kingissepa Linnakohtu 04.06.2010 otsuse muutmata. Nähtuvalt Leningradi oblasti Kingissepa Linnakohtu otsusest oli õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise põhjuseks see, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaks narkootilise aine – hašiši üldmassiga 9975, 1 grammi toimetamise aega, kohta, viisi ja muid asjaolusid üle Vene Föderatsiooni tollipiiri. Maakohus leidis, et käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et süüdistatavad omandasid narkootilise aine Eesti Vabariigis. Nimetatu tuleneb jälitusprotokollist nr 11.1-3/05/15-10, mis on koostatud 16.12.
6. Samuti tõendab seda Piirivalveameti andmed B.G. i piiriületuse kohta. Kui süüdistatavad ei oleks toimepannud narkootilise aine ebaseaduslikku väljavedu Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni, siis oleks neil puudunud ka igasugune vajadus kaasata narkootilise aine suures koguses käitlemisse V.A. it ja B.G. it. Maakohus leiab, et süüdistatavad panid eriluba nõudva kauba ebaseadusliku väljaveo toime ühiselt grupis, kuna nad valitsesid eriluba nõudva kauba sissevedu funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes, nad tegid kõike kooskõlastatult ja ühiselt. Kõik lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi, s.o eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sissevedu, saavutamine. D. Teplõhhi ülesandeks oli leida rahalised vahendid keelatud kauba soetamiseks, V. Ossipovi ülesandeks oli organiseerida selle kauba väljavedu Vene Föderatsiooni ning B.G. i ja V.A. i ülesandeks oli füüsiliselt teostada keelatud kauba ebaseaduslik väljavedu. Prokurör taotles kohtuistungil

§ 84alusel D.

Teplõhhilt välja mõista 175 000 eurot ja V. Ossipovilt 190 000 eurot, kuna süüteoga saadud vara on ära tarvitatud ning selle ära võtmine ei ole sel põhjusel võimalik. Prokurör lähtus summade arvestamisel narkootilise aine turuväärtusest ning summadest, mis on tuvastatud. Maakohus käsitles Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-4-11 p-s 9 märgitut. Nimetatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et

§ 832

lg 1 kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Kõnealuse sätte mõttes pole kirjeldatud seose tuvastamine nõutav, nagu pole nõutav seegi, et laiendatud tulukonfiskeerimine saaks järgneda üksnes omakasulise kuriteo toimepanemisele.

§ 832

lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Vastavalt

§ 832lg 1 teisele lausele peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav.

Kriminaalkolleegium on ka varasemas praktikas osutanud, et

§ 832

sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi. 24 Maakohus leidis, et V. Ossipovile Western Unioni kaudu Vene Föderatsioonist kantud raha ei ole legaalse päritoluga ning tegemist on kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga, kuna süüdistatav ei tõendanud selle legaalset päritolu. V. Ossipov müüs Vene Föderatsiooni narkootilisi aineid ning süüdistatav ei esitanud kohtuliku uurimise käigus tõendeid selle kohta, et kõnealused summad oleksid omandatud seaduslikult. Kuna need summad on ära tarvitatud, siis tuleb kohaldada

§-s 84 sätestatud konfiskeerimise asendamist. Maakohus tuvastas, et V. Ossipov ja D. Teplõhh tegutsesid narkootiliste ainete käitlemisel grupis kui võrdsed partnerid, täites narkootilise aine müügitehingute õnnestumiseks erinevaid ülesandeid. Seega läbi Western Unioni V. Ossipovile kantud raha oli mõeldud mõlemale süüdistatavale ning konfiskeerimise asendamisel tuleb neilt kummaltki välja mõista võrdne osa sellest summast. Maakohus asus seisukohale, et välja saab mõista ainult need summad, mille saamine süüdistatavate poolt on kohtuliku arutamise käigus tõendamist leidnud. Samuti arvestas maakohus kaitseõiguse tagamist silmas pidades seda, milliste summade saamine kuritegude toimepanemise tulemusena on kajastatud süüdistusaktis (vaatamata sellele, et konfiskeerimise asendamise kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse) ning jättis need summad, mida süüdistusaktis ei ole kajastatud süüdistatavatelt välja mõistmata. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et on põhjendatud süüdistatavatelt välja mõista järgmised summad, mida tuleb käsitleda kuritegude toimepanemise tõttu saadud varana: 13 500 USD (ehk 174 267,45 krooni, arvestades kohtuistungil avaldatud Eesti Panga päevakursitabelit), millise summa üleandmise D.O. i poolt V.A. ile 10.04.2006 kohus tuvastas); 5000 USD (ehk 63 504,67 krooni – WESTERN UNION`i blanket raha saamise kohta; 4800 USD (ehk 59 912,50 krooni – WESTERN UNION rahaülekannete otsingu tulemused ja WESTERN UNION`i blanket raha saamise kohta (II köide tl 44); 5000 USD (ehk 59 730, 89 krooni – WESTERN UNION`i blanket raha saamise kohta ja WESTERN UNION`i agendi koopia; 5000 USD (ehk 59 757,49 krooni – WESTERN UNION´i blanket raha saamise kohta ja WESTERN UNION´i agendi koopia; 4500 USD (ehk 52 943,33 krooni – WESTERN UNION`i agendi koopia. Kokku 470 116,33 krooni ehk 30 045,91 eurot ning põhjendatud on V. Ossipovilt ja D. Teplõhhilt välja mõista

§ 84alusel konfiskeerimise asendamisena riigituludesse kummagilt 15 022,95 eurot.

Maakohus jättis välja mõistmata süüdistusaktis kajastatud kahe WESTERN UNION´i süsteemi kaudu üle kantud rahasummad: 1) 17.05.2006 O.P. poolt O.G. le üle kantud 5000 USD, 2) 12.06.2006 O.P. poolt O.G. le üle kantud 2800 USD. Maakohus leidis, et kohtuliku arutamise käigus ei leidnud tõendamist see, et nimetatud summad oleksid jõudnud süüdistatavateni. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid seda, et O.G. ja süüdistatavate vahel on mingi seos ning O.G. pidi edastama talle O.P. poolt üle kantud rahasummad süüdistatavatele. Seega lähtudes in dubio pro reo põhimõttest leiab kohus, et neid summasid ei ole võimalik käsitleda süüdistatavate poolt kuritegude toimepanemise tulemusena saadud varana. AS Eesti Post vastuse järgi puuduvad andmed selle kohta, kui suured summad raha V. Ossipovile üle kanti perioodil 01.2004 kuni 01.05.2008 ja seega ei saa kohus neid ülekandeid arvestada laiendatud konfiskeerimise kohaldamisel ning neid rahaülekandeid ei ole kajastatud ka süüdistusaktis. L.S. i poolt V. Ossipovile 28.06.2007 üle kantud 940 USD ehk 10 782,71 krooni jättis maakohus arvestamata, kuna seda ülekannet ei ole kajastatud süüdistusaktis. Samal põhjusel ei arvestanud maakohus A.V. i poolt V. Ossipovile 21.04.2004 üle kantud 2700 USD, L.S. i poolt 17.05.2006 üle kantud 5000 USD, V. Ossipovile 02.11.2004 üle 25 kantud 1400 USD ning 05.11.2004 460 USD, V. Ossipovile 02.12.2007 üle kantud 3390 eurot ja 02.12.2002 üle kantud 3390 eurot. Karistuse mõistmisel maakohus leidis, et kõikide süüdistatavate karistust raskendavaks asjaoluks

58 p 1 mõttes on omakasu, karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. V. Ossipov on küll osaliselt enda süüd tunnistanud, kuid jätnud selgitama, millistes episoodides ta ennast süüdi tunnistab ning seetõttu ei ole sellist osalist süü tunnistamist võimalik arvestada karistust kergendava asjaoluna. Kuna maakohus kvalifitseeris ümber D. Teplõhhi poolt toime pandud kuriteod narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ning leidis, et ei leidnud tõendamist see, et need kuriteod oleksid toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil, kuid arvestades D. Teplõhhi poolt toime pandud kuriteoepisoodide arvu, narkootilise aine suures koguses käitlemist 4 aasta jooksul, s.o perioodil 2004.a kuni 2008.a, tema varasemat karistatust narkootiliste ainete käitlemise eest, siis pidas maakohus põhjendatuks karistada D. Teplõhhi üle keskmise määra suuruse karistusega, arvestades ka seda, et varasem reaalne vangistus ei suutnud mõjutada teda mitte toime panema uusi kuritegusid. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse andmete põhjal saab järeldada, et süüdistusaktis kajastatud perioodil hankis D. Teplõhh valdavas osas elamiseks vajalikud vahendid ebaseaduslikul teel. Karistuse määra valikul lähtus maakohus ka D. Teplõhhi rollist grupilise kuriteo toimepanemisel ja kuriteo eesmärgist. Eeltoodud asjaolusid arvestades karistas maakohus D. Teplõhhi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 12 aastat ja

§ 392

lg 2 p 2 järgi vangistusega samuti üle keskmise määra, s.o 8 aastat.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistuse kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 12 aastat vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 19.01.2011 otsusega mõistetud 3 aastat ja 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 12 aastat vangistust alates 18.07.2010. V. Ossipovile karistuse mõistmisel arvestas maakohuse asjaolu, et kvalifitseeris ümber süüdistatava poolt toime pandud kuriteod narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises kuna ei leidnud tõendamist, et need kuriteod oleksid toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil, kuid arvestades V. Ossipovi poolt toime pandud kuriteoepisoodide arvu, narkootilise aine suures koguses käitlemist perioodil 2006.a kuni 2008.a, tema varasemat kriminaalkorras karistatust, pidas maakohus põhjendatuks karistada V. Ossipovi üle keskmise määra suuruse vangistusega. Samas pidas maakohus põhjendatuks karistada V. Ossipovi väiksema karistusmääraga kui D. Teplõhhi, kuna teda ei ole varasemalt karistatud rahvatervise vastase kuriteo toimepanemise eest ning samuti on süüdistusakti kohaselt periood, mil ta käitles narkootilisi aineid suures koguses väiksem kui D. Teplõhhi puhul, keda on varasemalt kahel korral karistatud kriminaalkorras. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks karistada V. Ossipovi

§ 184

lg 1 p 1, 2 järgi vangistusega 10 aastat ja

§ 392

lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 aastat.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 10 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 15.04.

kuni 17.04.2008, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 aastat, 11 kuud ja 27 päeva vangistust alates 16.12.2008. A. Dubrole karistuse mõistmisel leidis maakohus, et

§ 184

lg 2 p 1 järgi tuleb mõista karistus 6 aastat, mis jääb alla keskmist määra, arvestades seda, et A. Dubro mõisteti süüdi ühes episoodis narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Samuti tuleb arvestada, et A. Dubro ei olnud selle kuriteo initsiaator, vaid isik, kes pidi teise kaastäideviija juhiste kohaselt 26 tegema narkootilise ainete käitlemisel n.ö musta tööd, see on puutuma narkootilise ainega vahetult kokku ning toimetama selle ühest punktist teise, omandamata seda ainet ning kontrollimata selle edasist saatust.

§ 392lg 2 p 2 järgi pidas maakohus põhjendatuks karistada A.

Dubrot samamoodi alla keskmise määra (2 aastat ja 6 kuud alla keskmise) suuruse vangistusega, s.o 3 aasta pikkuse vangistusega, arvestades et teda süüdistati ühes episoodis nimetatud kuriteo toimepanemises. Kuna Riigikohus on leidnud, et süüdlase isik võib iseseisvalt teha põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsused 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06) ning karistuse mõistmisel peab kohtul kujunema veendumus, et isiku suhtes on alust teha nn positiivset prognoosotsust eripreventiivses tähenduses, asus maakohus seisukohale, et A. Dubro puhul selline veendumus kujunes. Maakohus arvestas seda, et A. Dubro mõisteti süüdi 2006.a toime pandud kuritegudes ning puuduvad andmed, et ta oleks vahepealsel perioodil toime pannud uusi kuritegusid ning tegemist ei olnud selle kuriteo initsiaatoriga. Seetõttu on nii katseaja pikkus kui ka kontrollnõuded piisavad, et garanteerida A. Dubro õiguskuulekas käitumine edaspidiselt. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks jätta A. Dubrole mõistetava karistuse täitmisele pööramata kohaldades

§ 74

lg 1 ning kohustades teda täitma

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Katseaja pikkuseks määras maakohus 3 aastat. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Viru Ringkonnaprokuratuur esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist: - D. Teplõhhi süüdimõistmises

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista D. Teplõhh süüdi

§ 184

lg 21 p 1 järgi ning karistada 15 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 sätteid kohaldades mõista D.Teplõhhile liitkaristuseks 15 aastat vangistust, lugedes kergem karistus (

§ 392

lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse 8 aastat vangistust) kaetuks raskema karistusega.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 19.01.2011 otsusega mõistetud karistus 3 aastat ja 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõista 15 aastat vangistust ning mõista D. Teplõhhilt

§ 84alusel konfiskeerimise asendamisena täiendavalt välja 37411.26 eurot; - V.

Ossipovi süüdimõistmises

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista V. Ossipov süüdi

§ 184

lg 21 p 1 järgi ja karistada 13 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 13 aastat vangistust lugedes kergema karistuse (

§ 392

lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse 6 aastat vangistust) kaetuks raskema karistusega ning

§ 84alusel mõista konfiskeerimise asendamisena V.

Ossipovilt riigi tuludesse välja täiendavalt 63 269.15 eurot (lisaks eelnevalt välja mõistetud 15 022.95 eurole). Apellatsiooni põhjenduste järgi on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja ebaõigelt kohaldanud materiaalõigust. V. Ossipovi ja D. Teplõhhi süüdistuse episoodis ca 9 kg hašiši käitlemises detsembris 2006, on maakohus vääralt tõlgendanud 23.12.2006 kell 00.00.56 toimunud V. Ossipovi ja D.O. i vahelise telefonikõne sisu Venemaal üle antud narkootilise aine koguse/kaalu osas. Vastupidiselt maakohtule leiab apellant, et kuna D.O. räägib „ühest“, siis mõtles D.O. , et puudu on 1 brikett hašišit (ca 100 grammi). 2008.a aprillis Venemaal D.O. i käest ära võetud hašiši puhul oli 1 briketi kaal ca 90,6-103,4 grammi (kd 4 lk 80). Tõlkes vene keelest eesti keelde on maakohtu jaoks kaduma läinud sõna „odnogo“ tähendus. Nimelt kui D.O. oleks 27 silmas pidanud, et puudu on 1 kilogramm hašišit, siis oleks ta öelnud, et „no tolko odnoi net“ (odnoi kilogrammõ, ühte kilogrammi), kui ta ütles, et puudu on 1 brikett hašišit, ütleks ta „no tolko odnogo net“ (odnogo briketa, ühte briketti). Seega D.O. kasutades sõna „odnogo“ mõtles selle all mitte 1 kg hašišit vaid 1 hašiši briketti kaaluga ca 100 grammi. Apellant leiab, et analüüsides V. Ossipovi ja D.O. i suhtlemist kogumis, s.o mitme aasta jooksul toimunud telefonikõned, D.O. i ja V. Ossipovi temperamenti, sõnavara, selle kasutamist, oleks 5 kg-st 1 kg (s.o 20% kogusest) hašiši puudumisel olnud suhtlemine kõrgendatud toonidel ning isikud oleks arutanud, miks oli ainet vähem ja kuidas rahade maksmisega seonduvat sel juhul klaarida. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et süüdistatavalt ei ole võimalik välja mõista konfiskeerimise asendamiseks süüdistusaktis kajastamata summasid. Süüdistusaktis on kasutatud sõnastust „mitte vähem kui“, seega on piiritletud kuritegeliku tulu alammäär. Samuti on võimalik tõendite pinnalt tuletada summad, mida isikud teenisid narkootiliste ainete müügist, on ära toodud narkootiliste ainete maksumus, milliseid summasid isikud kulutasid narkootiliste ainete ostmiseks, kust need summad tulid, lähtudes narkootilise aine turuväärtusest. Prokurör on seejuures teinud põhjalikud omapoolsed arvutused iga süüdistuse episoodiga seonduvalt. Apellant leiab, et arvestades kuivõrd väiksed olid D. Teplõhhi ametlikud sissetulekud 20062008 ning millisel moel toimus pangakontodele laekunud palga kasutamine, ei pärine D. Teplõhhi pangakontodele kantud summad mitte ametlikest sissetulekutest vaid tegemist on narkootiliste ainete käitlemisest saadud tuluga, mis on käesolevaks ajaks ära kulutatud. Seega tuleb D. Teplõhhilt täiendavalt konfiskeerimise asendamiseks välja mõista 6919.77 eurot ja V. Ossipovilt 17791.66 eurot. Apellant leiab, et maakohus on ebaõigesti V. Ossipovi ja D. Teplõhhi tegevuse ümberkvalifitseerinud

§-lt 184 lg 21 p 1

§-le 184 lg 2 p 1,

1. Apellant leiab, et kohtumenetluse käigus leidis tõendamist, et D. Teplõhh ja V. Ossipov teenisid 2006.a aprillis müüdud ca 9 kg hašiši ja 2000 tableti MDMA eest mitte vähem kui 26662,21 eurot (417173 krooni), 2006.a detsembris müüdud ca 10 kg hašiši eest mitte vähem kui 26626.81 eurot (416666 krooni),
2. a oktoobris 7500 tbl MDMA müügist mitte vähem kui 9586,74 eurot ja eelnevalt narkootiliste ainete müügist saadud raha ca 14986 eurot 2931 grammi hašiši ostmiseks, 2008.a aprillis oli isikute tegevus suunatud mitte vähem kui 35000 euro teenimisele hašiši müügist Venemaale. Maakohtus tuvastati, et isikud omasid suure varalise kasu saamise eesmärki, käitlesid suurtes kogustes narkootikume, said suurt varalist kasu ning tulenevalt oma rollist narkomüügi ahelas olid just nimelt isikuteks, kes teenisid kasu ainete müügist, mitte aga ei saanud tasu narkootikumide vedamise, peitmise või üleandmise eest. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Keskkriminaalpolitsei tõendis esitatud narkootiliste ainete hinnad aastatel 2005-2008 ei ana alust järeldamaks seda, et süüdistatavatel oli kavatsus saada suurt varalist kasu. Tõendite kogumis annavad narkootikumide hinnad selgelt kinnitust selle kohta, et D. Teplõhhi ja V. Ossipovi tegevus oli suunatud suure varalise kasu saamisele. Maakohtus leidis tõendamist iga episoodi puhul eraldi, millist kasu isikud taotlesid ning suure varalise kasu saamise eesmärgi tuvastamisel ei ole põhjust hakata tuvastama, mis hinnaga isik ostis aine, 28 mis hinnaga müüb ja siis arvutada palju isik teenis kasu. Suure varalise kasu saamisel tuleb arvestada ainult summat, mille narkootikumi müüja aine eest enda kätte saab. Apellant leiab, et ei ole vajalik tuvastada hinda, millega müüdi narkootikume Vene Föderatsioonis asuvale ostjale. Vajalik on ainult tõendada seda, kui suure summa raha isikud said aine eest või lootsid saada. Samuti tuleb Western Unioni kaudu laekunud rahasummad lugeda üheselt V. Ossipovi ja D.Teplõhhi poolt narkootikumide müügist teenitud tuluks ning narkootiliste ainete suures koguses käitlemisel isikute poolt suure varalise kasu saamise eesmärgi tõendamisel tuleb lähtuda isikute poolt aine eest kätte saadud rahasummadest tervikuna, mitte lahutada sealt maha nn käitlemiskulusid. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et süüdistus on konkretiseerimata. Apellant, viidates mitmetes riigikohtu lahendites toodud seisukohtadele (3-1-1-83-11 p 10, 31-1-24-05, p 14, 3-1-1-46-08, p 30, 3-1-1-85-08, p 9, 3-1-1-106-10, 3-1-1-96-06, p 13), on seisukohal, et D. Teplõhhi ja V. Ossipovi puhul on süüdistuses ära toodud, millise

paragrahvi järgi kvalifitseeritava kuriteo (

§ 184lg 21 p 1) toimepanemises neid süüdistatakse.

Samuti nähtub süüdistusaktist, et isikuid süüdistatakse narkootiliste ainete käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil ning selles on ära toodud iga narkootilise aine käitlemise juhtumi osas narkootilise aine turuväärtus EV-s. Suure varalise kasu saamise eesmärki on võimalik tõendada narkootilise aine koguse, turuväärtuse, hulgihinna, isikute poolt narkootilise aine müügist saadud rahasummade, samuti isikute käitumise eesmärke (kas nad olid aine vedajad, pakkijad, omanikud, aine müügist saadud tulu omandajad või pidi isikud saama ainu pisike osa sellest rahast nt narkootilise aine vedamise, peitmise, salakaubaveo, teistele isikutele üleandmise eest) jt tõendite kaudu tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates. Tulenevalt eeltoodust on apellant seisukohal, et kohtuistungil leidis tõendamist V. Ossipovi ja D. Teplõhhi süü

§ 184

lg 21 p 1 järgi sätestatud kuriteo toimepanemises ning maakohus, kvalifitseerides V. Ossipovi ja D. Teplõhhi tegevuse

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi, on ebaõigelt kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning sellest tulenevalt on teinud ebaseadusliku kohtuotsuse. Apellant leiab, et V. Ossipovi ja D. Teplõhhi poolt 2006-2008 toimepandud suure varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult narkootilise aine suurtes kogustes käitlemist võib vaadelda ka jätkuva kuriteona. Tuvastatud on neli üksikjuhtumit, mil V. Ossipov ja D. Teplõhh käitlesid suurtes kogustes (kümned kilogrammid) narkootilist ainet. Ka teo tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule, eelnev narkootilise aine omandamine ja seejärel selle edasiandmine. Kõiki üksiktegusid iseloomustab ka sama õigushüve ründamine. Objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus laseb selles tegevuses näha narkodiilerlust, mis seisneb süstemaatilises narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises - konkreetsel juhul suurtes kogustes narkootiliste ainete omandamise ja edasimüümises Vene Föderatsiooni suure varalise kasu eesmärgil pikema aja (aastate) jooksul ühele ja samale ostjale (D.O. ). V. Ossipovi kaitsja Sven Sillar esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning V. Ossipovi õigeksmõistmist või kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Viru Maakohtusse. 29 Apellatsiooni põhjenduste järgi määratles maakohus ekslikult kohtukõlbulikud tõendid. Apellant taotleb tõendite eksliku tõlgendamise tunnistada menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis tõi kaasa põhjendamatu kohtuotsuse tegemise. Apellant leiab, et ilma maakohtu esimehe vastava volituseta ei või iga maakohtunik jälitustegevuse luba välja anda. Apellant ei pea õigeks arusaama, et kirjaliku loa puudumine annab aprioorselt aluse väita, et kohtunik on saanud maakohtu esimehelt pädevuse suulise volitusega. Selline seisukoht ei ole õige ning ei olnud kooskõlas ka enne 01.09.2011 kehtinud õigusliku regulatsiooniga. Käesoleval juhul on kõik olulised jälitustegevuse load väljastanud kohtunik J.S. . Ühestki asjas kogutud tõendist ei tulene maakohtu arvamust, et Viru Maakohtu esimees, kui haldusorgan, on kunagi volitanud kohtunik S. it jälituslubasid välja andma. Kohtuotsusest ei nähtu, millele tuginedes asus maakohus seisukohale, et kuigi kirjalikku luba ei ole olemas, on maakohtu esimees vastava loa andnud suuliselt. Apellandi arvates ei ole asjakohane jutt kohtuniku aususe ja korralikkuse presumptsioonist. On üldteada, et kohtunik, kes väljastas jälituslubasid, on kurjategija ja kannab reaalset vabaduse kaotust kohtunikuna toimepandud kuriteo eest. Seega ei olnud kohtunik J. S. aus ja korralik kohtunik, mistõttu sellele presumptsioonile viitamine tundub J. S. i puhul ebaõnnestunud. Samuti on suulise loa olemasolu tõendamata ja kontrollimata. Samuti ei saanud J. S. il vastav pädevus tekkida Viru Maakohtu kohtu üldkogu tööjaotusplaani alusel. Viru Maakohtu esimehel ei ole seadusest tulenevat pädevust volitada seadusega ainult talle pandud õigust edasi teisele haldusorganile, ehk siis näiteks kohtu üldkogule. Viru Maakohtu üldkogul ei olnud õigust jälitustoimingute lubade väljastamiseks, seega ei saanud üldkogu sellist õigust ka J. S. ile anda. Kohtute seadusest tuleneva tööjaotusplaani kinnitamine kujutab endast üksnes faktilise tegelikkuse õiguslikku reguleerimist. Jälituslubade väljastamise kontekstis tähendas see seda, et sätestada jälituslubade väljaandmiseks pädevust omavate isikute tööjaotus. Ehk siis, kui Viru Maakohtu esimees määranuks kohtunik J. S. i jälituslubasid väljaandvaks eeluurimiskohtunikuks, siis tööjaotusplaaniga reguleeriti kahe pädevust omava kohtuniku omavaheline tööjaotus. Kuna Viru Maakohtu esimees ei ole määranud J. S. it jälituslubasid väljastavaks kohtunikuks, on kõik tema poolt väljaantud load antud ilma pädevuseta ning pädevuseta väljastatud lubade alusel ei tekkinud kaitsepolitseil õigust telefonikõnede salvestamiseks, mistõttu on jälitustegevuse protokollid kohtukõlbmatud tõendid. KrMS § 111 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave üksnes siis tõend, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid. Pärast kohtukõlbmatute tõendite tähelepanuta jätmist, muutub oluliselt asjas kogutud tõendite kogum. Apellandi arvates toob jälitusprotokollide ebaseaduslikkus kaasa selle, et puuduvad üldse tõendid, millest nähtuvalt oleks V. Ossipov toime pannud süüdistusaktis kirjeldatud teod. Kaitsja leiab, et kuna oluliselt muutunud tõendikogumi pinnalt ei ole võimalik teha V. Ossipovi suhtes süüdimõistvat otsust, tuleb viimane õigeks mõista või saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Maakohtusse. V. Ossipov esitas apellatsiooni, milles taotleb enda õigeksmõistmist ning asja saatmist uueks arutamiseks maakohtule, maakohtu otsuse muutmata jätmisel mõista talle kergem karistus. Apellatsiooni põhjenduste järgi ei ole V. Ossipovi süü

§ 392lg 2 p 2 järgi tõendatud.

Maakohtu seisukohad on ümberlükatud tunnistajate ütluste ja Vene Föderatsiooni kohtuotsusega. Süüdistuse järgi osales V. Ossipov organiseeritud grupi koosseisus 30 salakaubaveos, grupis olid V. A. , P. G. , T. O. . Kuid Vene Föderatsiooni kohtuotsusega mõisteti O. , A. ja G. õigeks. V. Ossipov leiab, et VF kohtuotsus on tõend vastavalt KrMS §

1. Kuna eelnimetatud isikud mõisteti õigeks, ei ole võimalik V. Ossipovi süüdi mõista episoodides: 10-22.12.2006, 12-15.10.2007 ja 12.04.
2. 26.10.2006 episoodi A. Dubro ja V. A. i osavõtuga on samuti tõendamata, kuna süüdimõistev otsus I astme kuriteos ei saa rajaneda kaudsetele tõenditele ja paljasõnalistele süüdistustele, mida ei tõenda teised objektiivsed tõendid. Toimikus on fotod
3. a äravõetud 10 kg hašiši kohta Venemaal. See on minimaalselt 50 briketti, a`200 grammi igaüks, rääkimata veel MDMA tablettidest 2000 tk. Sellise koguse peitmine autosalongi ei ole reaalne, seda enam, kui auto läbiotsimisi tehti korduvalt. Maakohtus ei esitatud võetuse akti, spetsialisti tunnistusi ega eksperdi ütlusi, mis selgitaksid ekspertiisiakti sisu, samuti sõrmejälgi, DNA-analüüsi ega ka äravõetud narkootikume Eesti territooriumil ega Venemaal. Ei ole ühtegi tõendit, mille alusel saaks V. Ossipovi süüdi tunnistada § 392 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning pidada seda episoodi tõendatuks. Samuti on tõendamata V. Ossipovi süü 26.10.2007 episoodis hašiši 2931 grammi hoidmises kindlakstegemata kohas ja R.T. ile üleandmises viimiseks Tallinnast Narva. Maakohtus andis R.T. põhjalikke ütlusi ning selgitas, kus ja millistel asjaoludel ta hašišit ja marihuaanat omandas. Maakohus jättis arvestamata kohtus antud ütlustega, küll aga võttis tõendina arvesse telefonikõned. V. Ossipov on seisukohal, et kogu süüdistus rajaneb pealtkuulatud telefonikõnede materjalidele, kusjuures telefonikõnedes narkootikume ei mainita. Kohtusse ei kutsutud ühtki tunnistajat nende isikute seast, kes V. Ossipoviga räägivad. Samuti nõustub V. Ossipov oma kaitsja S. Sillari seisukohaga, et telefonikõnede pealtkuulamine oli ebaseaduslik. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui luba operatiivjälitustoimingu tegemiseks oli antud ebaseaduslikult, siis tõendid, mis sellega on kogutud, ei ole kõlbulikud. Samuti ei nõustu V. Ossipov temalt 15 022,95 euro väljamõistmisega. D. Teplõhh esitas apellatsiooni, milles taotleb enda õigeksmõistmist, samuti ei nõustu ta temalt 15 022,95 euro väljamõistmisega. Apellatsiooni põhjenduste järgi põhineb kogu süüdistus arusaamatutel telefonikõnedel, D. Teplõhhi lähedastel suhetel V. Ossipoviga ja eelmistel süüdimõistmistel. Apellant leiab, et telefonikõnede pealtkuulamine oli ebaseaduslik. Viru Maakohtu esimees ei saanud anda suuliselt kohtunik J. S. ile luba viimase poolt telefonikõnede pealtkuulamiseks kirjaliku loa väljaandmiseks. Telefonikõnedes, mis on esitatud tema süü tõenditena, ei ole midagi kuritegelikku. Prokurör arvamused telefonivestluses räägi tõlgendamisest on absurdne ja põhjendamatu. D. Teplõhh kinnitab, et V. Ossipov on tema lapsepõlvesõber ning mingisugust salakaubavedu ja narkootilise aine ostmist-müümist ja edasiandmist ei ole nad toime pannud. Neil olid äriprojektid, mis olid seotud kauba toomisega Saksamaalt, kuid nendes ei olnud midagi ebaseaduslikku ja kuritegelikku. Asjaolu, et ta ei ole deklareerinud kõiki oma tulusid ega kasuta pangaarveid, ei anna alust teda süüdistada narkokuritegudes. Samuti ei ole tõendatud, et Western Unioni ülekanne tuli D. Teplõhhile. D. Teplõhh ei ole tuttav V.M. i, V.Š. i, A.N. i, V. A. i, A. Dubro, D.O. i, B.G. iga, seega ei saanud ta kellelegi neist edasi anda ega kelleltki soetada narkootilisi aineid, et neid vedada teistesse riikidesse. 31 Episoodis 2004.a detsembris kindlakstegemata kohas hašiši soetamises ja edasi andmises A.B. ile, ei nõustu D. Teplõhh tõendiga - mobiiltelefoni kõnega D. Teplõhhi ja A.B. i vahel. Sellest kõnest ei ole aru saada, millest jutt käib. Samuti ei ole tõendatud episood 2006.a aprilli alguses isikute grupis 2000 tableti MDMA ja 9 kg hašiši omandamises ja edasisaatmise ettevalmistamises Vene territooriumile. D. Teplõhh ei tunne A. Dubrovi ja nägi teda esimest korda kohtuistungil. Episoodis D. Teplõhh koos V. Ossipoviga ajavahemikul 08-10.10.2006, 10.-22.12.2006 ja pärast 23.12.2006 narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises, D. Teplõhh oma süüd ei tunnista ning leiab, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud telefonikõnede sisu. Samuti ei ole V. Ossipovil 319 000 krooniga mingisugust seost. Maakohus on jätnud arvestamata D. Teplõhhi ütlused, et seda raha oli vaja vaid auto ostmiseks. Sellest summas andis D. Teplõhh 100 000 kroroni võlgu Julia Ossipovale, samuti ostis mööblit ja olmetehnikat korterisse. Selles episoodis ei saa D. Teplõhhi süüd tõestada V. Ossipovi telefonikõnedega V. A. i ja D.O. iga. D. Teplõhh ei nõustu ka talle esitatud süüdistusega episoodis 2007.a oktoobri alguses koos V. Ossipoviga Vene Föderatsiooni territooriumile 7500 MDMA tableti veo organiseerimises. Maakohus on leidnud, et D. Teplõhh süü on tõendatud telefonikõnedega, milles räägitakse „velgedest“ ning et D. Teplõhhi nimetatakse sõnaga „vend“ . D. Teplõhh eitab täielikult oma süüd ka episoodis, mille kohaselt tema koos V. Ossipoviga pani toime 2008.a aprilli alguses 10 kg hašiši ebaseadusliku käitlemise. D. Teplõhh ei tunne D.O. i, V. A. it, B.G. it ja ka nemad ei ole väitnud, et nad on tuttavad. Samuti ei tunne ta A. Dubrod. Ei ole nendevahelisi telefonikõnesid ega ütlusi. Vene kohus mõistis B.G. i, V. A. i, D.O. i süüdi ainult narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures ulatuses, mitte salakaubaveos. A. Dubro esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist, kuna maakohus tunnistas teda põhjendamatult süüdi kuritegudes

§ 184

lg 2 p 1 ja

§ 392lg 2 p 2 järgi.

Apellatsiooni põhjenduste järgi lähtus maakohus vaid oletustest. A. Dubro ei ole kunagi varjanud oma tutvust ja suhtlemist B.G. iga ja V. A. iga, kuid ta ei teadnud ega huvitunud, millega nad tegelevad. A. Dubro on koos A. iga Venemaal käinud, s.h ka 2006.a jooksul, kuid need ei olnud spetsiaalselt planeeritud sõidud. A. Dubro käis peamiselt Venemaal bensiini ja odava kauba ostmise eesmärgil. A. Dubrol oli 24.05.2009 ülekuulamise ajal raske meenutada, mida ta tegi 09-10.04.2006, s.o nii palju aastaid tagasi. A. Dubro ei ole ise ega ka koos A. iga mingeid narkootikume Eestist saanud, üle piiri toimetanud ega ammugi neid Venemaal andnud D.O. ile, nagu leidis maakohus. Tutvust V. Ossipoviga ei ole A. Dubro sihilikult varjanud. Ülekuulamise ajal ei olnud ta isegi ettekujutust, kellest on jutt. Alles kohtuistungi alguses sai A. Dubro teada, et inimene, kellega ta suhtles ja nimetas Vladiks, on V. Ossipov. Enne seda A. Dubro tema täisnime ei teadnud ning äratundmist eeluurimisel ei tehtud. A. Dubro kinnitab, et tema pinnapealne tutvus V. Ossipoviga rajanes sellel, et viimane ostis mõnikord A. Dubrole bensiini, kuid eelnevalt ta helistas ja uuris, kas bensiini on. A. Dubro ostis V. Ossipovilt värsket kala ja autovaruosi. Seetõttu on ka telefonikõned nende vahel s.h ka 2006.a aprillis. D. Teplõhhi ei ole A. Dubro kunagi tundnud ega temaga suhelnud. 32 A. Dubro leiab, et tema tutvus Ossipovi ja A. iga ega ka uurimistoimingute (telefonikõnede) andmed ei ole tema kuriteost osavõtu tõenditeks. D. Teplõhhi kaitsja A. Jaroslavski esitas oma kirjalikud seisukohad, milles leiab, et süüdistus D. Teplõhhi suhtes ei ole põhjendatud. Maakohtu otsus ei rajane uuritud tõenditel vaid oletustel. KrMS § 7 lg 3 järgi tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja märgib, et B. nimetanud D. Teplõhhi kaasosaliseks ning B. i süüdimõistmise ajal ei olnud D. Teplõhhile süüdistust esitatud. Epsioodis 2006.a aprilli alguses 9 kg hašiši ja 2000 MDMA tableti osas ei ole maakohus põhjendatud milles seisnes D. Teplõhhi poolt väljavedamise organiseerimine. Ka Vene Föderatsiooni kohtuotsusest ei selgu, et V. Ossipov ja D. Teplõhh transportisid narkootikume. Ei ole tuvastatud, et D. Teplõhh sai narkootikumide müügi eest raha. V. Ossipov ega keegi teine ei ole kinnitanud, et D. Teplõhh oli rahaga seotud. Maakohtu otsuses ja süüdistuses on motiveerimata, milles seisnes D. Teplõhhi tegevus süüdistuses märgitud sõnas organiseeris V. Ossipov esitas kirjalikud vastuväited prokuröri apellatsioonile, mille kohaselt süüdistatav leiab, et prokuröri väited on põhjendamatud, mistõttu apellatsioonis toodud taotlused kohtuotsuse muutmiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud kaebuste juurde. Prokurör palus süüdistatavate ja kaitsja S. Sillari apellatsioonid jätta rahuldamata. Kaitsjad S. Sillar ja A. Jaroslavski ning süüdistatav V. Ossipov omakorda palusid prokuröri apellatsiooni jätta rahuldamata. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et Viru Maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsioonides taotletud viisil puudub alus, mistõttu maakohtu kõikide põhjenduste kordamiseks puudub vajadus. Alljärgnevalt käsitleb ringkonnakohus apellatsioonide peamisi väideid. 1. Süüdistatav V. Ossipov, tema kaitsja S. Sillar ning süüdistatav D. Teplõhh on apellatsioonides asunud seisukohale, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna süüdimõistva kohtuotsuse aluseks on võetud tõendid, mis on saadud ebaseaduslikult. Nimelt on kõik olulised jälitustegevuse load väljastanud maakohtunik J. S. . Apellandid on seisukohal, et maakohtu esimehe vastava volituseta ei või iga maakohtunik jälitustegevuse luba välja anda. Samuti ei saa pidada õigeks arusaama, et kirjaliku loa puudumine annab aluse väita, et kohtunik sai kohtuesimehelt pädevuse suulise volitusega. Samuti ei saanud J. S. il tekkida vastav pädevus maakohtu üldkogu tööjaotusplaani alusel. Ringkonnakohus apellantide arvamusega menetlusõiguse olulisest rikkumisest maakohtu poolt ei nõustu ning soostub kohtuotsuses toodud vastavate seisukohtaga (kohtuotsuse lk 1719). Kriminaalasja kohtuliku menetluse käigus maakohtus esitas V. Ossipovi kaitsja taotluse jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks (kohtutoimik 2 kd, tl 43). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt teatas eesistuja menetlusosalisetele, et maakohus kontrollis jälitustoimingute lubatavuse eelduseks olevate kohtu ja prokuratuuri lubade olemasolu. Samuti kontrolliti, kas tõendina kasutatav teave saadi lubatud toimingute käigus. Kontrolliti 33 ka kohtunik J. S. il pädevuse olemasolu jälituslubade andmiseks. Seoses sellega avaldas maakohus osaliselt Viru Maakohtu tööjaotusplaanid aastatest 2007 ja 2008 (istungi protokoll, 2 kd, 56 p-63). Kontrolli tulemusena jõudis maakohus järeldusele, et tõendina kasutatav teave saadi lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kõikide jälitustoimingutega saadud jälitusprotokollide puhul on tegemist seaduslike ja lubatud tõenditega ning rikkumisi jälitustoimingute läbiviimisel ei esinenud. Viru Maakohtu kohtunik J. S. i volitustega seonduvalt asus maakohus seisukohale, et maakohtu esimees sai määrata loa andva kohtuniku suulise korralduse alusel, kuna varem kehtinud (kuni 01.09.2011) KrMS § 24 lg 4 ei nõudnud kirjaliku vormi järgimist jälitustoiminguks loa andmise pädevuse andmisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellise järeldusega, kuna tõepoolest kuni 01.09.2011 kehtinud KrMS § 24 lg 4 tekstist tulenevalt ei reguleeritud, millises vormis peab maakohtu esimees jälitustoiminguks loa andva kohtuniku määrama. Tuvastamaks, kas kohtunik J. S. ile oli maakohtu esimehe poolt antud pädevus jälitustoiminguks loa andmiseks, käsitles maakohus käesoleva kriminaalasja juurde lisatud Viru Maakohtu tööjaotuspaanides kajastatut. Tulenevalt osundatud dokumentide p-s 4 d märgitust annab eeluurimiskohtunikuna loa jälitustoiminguks Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna taotlusel J. S. . Kohtu esimehe äraolekul annab J. S. loa jälitustoiminguks ka Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva ja Kohtla-Järve osakonna taotlusel. Apellant S. Sillari arvamuse kohaselt ei saanud J. S. il tekkida vastavat pädevust maakohtu üldkogu tööjaotusplaani alusel, kuna üldkogule kui haldusorganile ei ole antud seadusest tulenevat pädevust määrata jälitustoiminguteks lubasid väljastavat kohtunikku. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on kohtuotsuses käsitlenud kaitsja eelnimetatud tõlgendust seonduvalt maakohtu üldkogu tööjaotusplaanides p-s 4 d märgituga ning peab kohtuotsuses toodud seisukohta õigeks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtunik J. S. ile KrMS § 24 lg-s 4 sätestatud volitusi andnud mitte Viru Maakohtu üldkogu, kuna sellise volituse andmise õigus ei tulenenud ühestki seadusest, vaid selle on andnud maakohtu esimees. Nimetatud järeldusele võimaldavad asuda maakohtu üldkogu tööjaotusplaanid. Nimetatud dokumentides on fikseeritud töö jaotumine erinevate kohtunike vahel ning muuhulgas on selles fikseeritud ka maakohtu esimehe poolt J. S. ile eeluurimiskohtunikuna antud jälitustoiminguks loa andmise pädevus. Apellant S. Sillar leiab, et kohtunik J. S. ile kohtu esimehelt suuliselt pädevuse andmine on tõendamata ja kontrollimata. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu ning märgib, et J. S. ile kohtu esimehelt suuliselt antud luba on tõendatud just nimelt Viru Maakohtu üldkogu tööjaotusplaanides p-s 4 d kajastatuga. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et alates 01.09.2011 on KrMS § 24 lg 4 teksti muudetud ning vastavalt sisse viidud muudatusele annab jälitustoiminguks eeluurimiskohtunikuna loa tööjaotusplaaniga määratud kohtunik, kes ei ole kohtu esimees. Jälitustoiminguks loa andmiseks määratakse tööjaotusplaaniga igas maakohtus kaks kohtunikku. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud muudatuse eesmärgiks oli muuta jälituslubade andmisega tegelevate kohtunike määramine läbipaistvaks ning välistada konkreetse kaasuse järgi kohtuniku valimise ja muutmise otsustamise võimalus. Samuti on muudatuse tinginud kohtute erinev praktika, mille kohaselt on mõnes kohtus seda tehtud tööjaotusplaani alusel, samuti on olukordi, kus kohtu esimees on määranud seda küsimust otsustava kohtuniku suulise korraldusega. Seega on eeltoodud muudatuse tinginud erinev kohtupraktika ning 34 selline muudatus toetab ringkonnakohtu arvamuse kohaselt ka antud kriminaalasjas kohtute seisukohta jälituslubadeks pädevuse andmise seaduslikkusest. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas jälitustoiminguks loa andmise pädevus kohtunik J. S. il saadud Viru Maakohtu esimehelt suuliselt, see on kontrollitav maakohtu üldkogu tööjaotusplaanides p-s 4 d fikseeritu alusel ning ei ole vastuolus jälitustoiminguks loa andmise ajal kehtinud KrMS § 24 lg-s 4 sätestatuga. Kaitsja S. Sillari arvamuse kohaselt ei ole asjakohane maakohtu otsuses märgitu kohtuniku aususe ja korralikkuse presumptsioonist, kuna on teada, et kohtunik, kes väljastas jälituslubasid, on toime pannud kuriteo ja kannab reaalset vangistust kohtunikuna toimepandud kuriteo eest. Seega ei olnud J. S. aus ja korralik kohtunik, mistõttu maakohtu vastavasisulised mõttearendused on käesoleval juhul ebaõnnestunud. Ringkonnakoh