) § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks, valides meetmena liiklusregistrisse kantud sõiduautole Mitsubishi Galant (registreerimisnumber xxxxxxx, ehitusaasta 1990) ja kaubikule Mercedes-Benz (registreerimisnumber xxx xxx, ehitusaasta 1996) käsutamise keelumärgete seadmise, ning
lg 1 p-s 6 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise Planmaster OÜ ettemaksukontole alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu summas 9574,63 eurot. 3-13-1327 MTA kontrollib 08.11.2012 korralduse nr 12.2-3/11599-1 alusel Planmaster OÜ
§-st 10. Seega on taotluse esitamise hetkel käimas nii 08.11.2012, 14.12.2012 ja 14.01.2013 korralduste alusel alustatud tagastusnõuete põhjendatuse kontrollid kui ka 17.06.2013 alustatud käibemaksuarvestuse õigsuse kontroll. MTA taotleb luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks 17.06.2013 alustatud maksukontrolli raames ja nimelt selle tulemusel antava maksuotsuse täitmise tagamiseks. Planmaster OÜ on arvestanud sisendkäibemaksu Antraks Grupp OÜ (viis arvet kogusummas 28 908 eurot, sh käibemaks 4818 eurot), Expertus Project OÜ (kaks arvet kogusummas 66 490, sh käibemaks 11 081,67 eurot) ja Helmond OÜ (kolm arvet kogusummas 46 000 eurot, sh käibemaks 7666,67 eurot) nimel väljastatud arvete alusel. Maksuhalduril on kontrolli käigus kogutud tõendite ja asjaolude analüüsimisel tekkinud kahtlus, et nimetatud äriühingute nimel väljastatud arvetel märgitud kaupade müüki Planmaster OÜ-le reaalselt ei toimunud, mistõttu puudub Planmaster OÜ-l õigus deklareerida nende arvete alusel sisendkäibemaksu kokku summas 23 566,34 eurot. Maksuhalduri kahtlused, et Planmaster OÜ ei soetanud Antraks Grupp OÜ ja Expertus Project OÜ nimel väljastatud arvetel märgitud kaupu, põhinevad asjaoludel, et tehingute tegemise ajal oli nimetatud äriühingute juhatuse liige X X, kes ei osanud maksuhaldurile antud selgitustes nimetada ühtegi konkreetset ettevõtet, kellelt olid soetatud Planmaster OÜ-le väidetavalt müüdud kaubad, märkides üksnes, et soetas need Lätist või Leedust. Kahtlust süvendab asjaolu, et arvete eest tasumine toimus sularahas. Antraks Grupp OÜ ja Expertus Project OÜ puhul on tegemist äriühingutega, mis omavad nn varifirmale iseloomulikke tunnuseid ja esineb kahtlus, et need ei tegelenud kõnealusel perioodil majandustegevusega. Kuna Helmond OÜ soetas väidetavalt Planmaster OÜ-le müüdud kaubad omakorda Antraks Grupp OÜ-lt ja samuti OÜ-lt Myart, millel on varifirma tunnused ja mille juhatuse liikmeks oli X. X, siis viitab see Helmond OÜ osalemisele reaalselt mittetoimunud tehingute kohta arvete väljastamise skeemis. Kahtlust lisab asjaolu, et Planmaster OÜ juhatuse liige X X on kauaaegne tuttav nii X. X kui ka Helmond OÜ juhatuse liikme X Xiga ning nimetatud isikud ja nendega seotud äriühingud tegutsevad samal tegevuskohal xxxxxxxxxx hoones. X. X või X. Xiga seotud ettevõtetelt väidetavalt soetatud kaubad on Planmaster OÜ edasi müünud 0% käibemaksu määraga. Maksuhaldur on seisukohal, et Planmaster OÜ kajastas kõnealuseid arveid oma raamatupidamises üksnes maksueelise saamise eesmärgil ja tehinguid reaalselt ei toimunud. Planmaster OÜ poolt deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõuete õigsuse kontrollimiseks oli maksuhaldur 17.04.2013 seisuga kasutanud ära kõik võimalused tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks, kuid polnud suutnud koguda kõiki maksuotsuse tegemiseks vajalikke tõendeid. MTA taotles 17.04.2013 halduskohtult luba Planmaster OÜ-le kuuluvate sõidukite Mitsubishi Galant (registreerimisnumber xxxxxx, ehitusaasta 1990), Mercedes-Benz (registreerimisnumber xxxxxxx, ehitusaasta 1996) ja Toyota Auris (registreerimisnumber xxxxxx, ehitusaasta 2010) suhtes liiklusregistrisse käsutamise 2
§-st 10. Planmaster OÜ-l puudub kinnisvara, kuid liiklusregistri andmetel on tema omandis sõiduauto Mitsubishi Galant
lg 1 p 3, §-de 121 ja 122 kohase tagatise esitamisel summas 30 636,24 eurot (23 566,34 eurot + 30% sundtäitmise kulude katteks) või täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemisel. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.06.2013 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-le loa käsutamise keelumärke kandmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) Planmaster OÜ-le kuuluvatele sõidukitele Mitsubishi Galant (registreerimisnumber xxxxxx, ehitusaasta 1990) ja Mercedes-Benz (registreerimisnumber xxxxxxxx, ehitusaasta 1996). Samuti andis halduskohus MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks Planmaster OÜ ettemaksukontole äriühingu poolt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu summas 9574,63 eurot.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast niisuguse otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei ole alust, kui esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Taotlus vastab
§-le 10). MTA teatas vastuseks Planmaster OÜ pöördumisele, et teate saatmine oli vajalik tulenevalt kohtupraktikast, kuid ei selgitanud ka siis uue iseseisva üksikjuhtumi kontrolli alustamist. MTA ei ole põhistanud, millistel asjaoludel ei ole maksuhalduril õnnestunud koguda kõiki maksuotsuse tegemiseks vajalikke tõendeid tagastusnõude täitmise ettenähtud tähtaja jooksul. Samuti ei ole maksuhaldur viidanud ühelegi täiendavale tõendile, mida oleks veel vajalik koguda. Kuigi
ei välista pärast tagastusnõude kontrollimiseks alustatud maksumenetluse lõppemist käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse 4
Taotluse kohaselt oli MTA juba 17.04.2013 asunud seisukohale, et Planmaster OÜ käibemaksuarvestus ei ole õige, kuid ka kaks kuud hiljem ei ole suudetud kontrolli tulemuste kohta koostada kontrollakti. Kui MTA veendumus põhineb üksnes asjaolul, et tehingutes osalenud isikute esindajad tunnevad üksteist aastaid, viitab see, et MTA-l puuduvad tegelikkuses tõendid, mille alusel oleks võimalik Planmaster OÜ maksukohustust suurendada. Seega ei ole kontrolli tulemusel Planmaster OÜ-le rahalise nõude või kohustuse määramine tõenäoline. Kohtumäärusest nähtuvalt on MTA poolt alustatud kontrollimenetluste eesmärk Planmaster OÜ-le maksuotsuse koostamine summas 23 566,34 eurot. Ükski kehtiv õigusakt ei anna maksuhaldurile õigust alustada maksumenetlust eesmärgiga suurendada maksukohustuslase maksukohustust. Seega ei ole MTA poolt sellisel eesmärgil maksumenetluse läbiviimine õiguspärane. Halduskohus on õigusvastaselt asunud seisukohale, et Planmaster OÜ on jätnud oma varalised kohustused määratud tähtajaks täitmata ning on esitanud käibemaksuarvestuses ebaõigeid andmeid. Maksuvõlgade info kohaselt Planmaster OÜ-l maksuvõlg puudub. MTA taotluses viidatud maksuotsusega seotud andmed on ebaõiged, kuna maksukohustuslane on maksuotsuse halduskohtus vaidlustanud ning halduskohus on esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise peatanud. Halduskohus on õigusvastaselt asunud andma sisulist hinnangut Planmaster OÜ tehingutele kontrollitavatel perioodidel, kuigi nende kohta ei ole seni koostatud isegi kontrollakti. 5. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. MTA ei jätka tuvastusmenetlust, vaid on 17.06.2013 teate alusel alustanud eraldiseisvat üksikjuhtumi kontrolli. Taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmiseks esitas maksuhaldur kohtule samal päeval Planmaster OÜ-le väljastatud teatisega. Seega on selge, et taotlus esitati nimelt maksu määramise menetluse raames. Üksikjuhtumi kontrolli alustamiseks puudub eraldi kord. Teade on käsitatav menetlusosalise teavitamisena menetlusest haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 2 tähenduses. Kaalutlusõigusest lähtudes on maksuhaldur käesoleval juhul esmatoiminguna piirdunud maksumaksjalt vabatahtlikus vormis teabe palumisega
Vajaduse korral annab maksuhaldur hiljem kirjaliku korralduse teabe esitamiseks. MTA teates on märgitud põhjendused, miks ei saa maksuhaldur deklareeritud enammakseid lugeda lõplikult kontrollituteks. Maksuhaldur ei pea põhjendama, miks tal ei õnnestunud tuvastusmenetluse jaoks ettenähtud 120 päeva jooksul lõppotsustuse tegemiseks vajalikke tõendeid koguda. Käesoleva ajani ei ole maksuotsuse tegemiseni jõutud, sest osad tõendiallikad vajavad veel kontrollimist. Planmaster OÜ-l käesoleval ajal maksuvõla puudumine tulenebki sellest, et maksuhaldur ei ole senini maksuotsust välja andnud. Kuna maksukohustuslane on pärast maksuotsuse tegemist kohustatud seda täitma, ei saa enammaksete tagastamata jätmine käesoleval juhul kaebaja õigusi riivata. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb taotluses eelaresti seadmiseks eelkõige põhjendada mitte arvetel näidatud tehingute asjaolusid ja nendega seotud kahtlusi, eelarest seatakse sisuliselt kontrolli algetapis, vaid pigem seda, millised asjaolud võimaldavad arvata, et hilisema võimaliku maksusumma sissenõudmine oleks keeruline või võimatu. Käesoleval juhul on MTA taotluses sellised põhjendused olemas. Planmaster OÜ-l oli ja on võimalus esitada tagatis hilisema maksunõude rahuldamise kohta, kuid ta pole seda kasutanud. Määruskaebuses puuduvad põhjendused, mille kohaselt oleks taolise tagatise esitamine maksukohustuslase majanduslikku olukorda silmas pidades raskendatud või võimatu. 5
Riigikohus märkis 30.04.2013 määrustes nr 3-3-1-4-13 (p-d 8-19) ja nr 3-3-1-8-13 (p-d 1020), et pärast tagastusnõude aktsepteerimisega tagastusnõude tuvastamise menetluse lõppemist saab täitmist tagava toiminguna isiku ettemaksukontot arestida vaid juhul, kui maksuhaldur on näidanud, et ta on uuel alusel alustanud uut kontrollimenetlust. Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud lahendites toodud tingimused
rakendamiseks käesoleval juhul täidetud, sest MTA alustas 17.06.2013 teate saatmisega Planmaster OÜ suhtes uut kontrollimenetlust uuel õiguslikul alusel ning selle menetluse raames on maksuhalduril võimalik
lg 1 alusel taotleda ka halduskohtult luba
lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamiseks või nende sooritamise taotlemiseks. Oluline ei ole see, et üksikjuhtumi kontrolli menetlus seondub samade tehingutega, mille toimumine seati kahtluse alla juba varasemates tagastusnõuete tuvastamise menetlustes. Asjaomaseid menetlusi ei liida üheks jätkuvaks menetluseks seegi, et üksikjuhtumi alustamisel on viidatud tagastusnõuete tuvastamise menetluste läbiviimiseks ettenähtud tähtaegade möödumisele ja neis menetlustes tõendite ebapiisavale kogumisele. Riigikohtu lahenditest nr 3-3-1-4-13 ja nr 3-3-1-8-13 tuleneb üksnes nõue, et
rakendamiseks peab esinema käimasolev kontrollimenetlus ning antud juhul on sellist uut menetlust ka alustatud. Määruskaebuse esitaja väited, et MTA 17.06.2013 teate (tl 25) tähendus jäi talle arusaamatuks ja selle põhjendused on tema hinnangul ebapiisavad, ei ole asjassepuutuvad. Kohus ei saa käesolevas asjas anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt üksikjuhtumi kontrolli menetluse alustamise õiguspärasusele, kuna see väljuks MTA 17.06.2013 taotluse piiridest. MTA 17.06.2013 teade on pealkirjastatud kui „Kontrolli teade“ ning selle põhisisu on leitav teate kolmandast lõigust, mis sisaldab järgmist: „MTA teatab, et alates 17.06.2013 toimub Planmaster OÜ 2012. a augusti- kuni novembrikuu käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestuse õigsuse kontroll tulenevalt maksukorralduse seaduse §-st 10.“ Sellisest teavitusest ei saa ringkonnakohtu hinnangul jääda mõistlikule maksukohustuslasele ebaselgeks, et maksuhaldur viib edaspidist menetlust läbi üldistel alustel üksikjuhtumi kontrollina. Sellise menetluse alustamiseks ei näe
ette eraldi menetluskorda, mistõttu on põhjendatud maksuhalduri viide, et maksumenetluse algushetkeks võib olla ka menetlusosalise teavitamine menetlusest (
7. Kohus ei hinda
alusel esitatud taotluse läbivaatamisel, kas maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kohtul tuleb kontrollida üksnes järgmiste eelduste täidetust (vt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 10): (
Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et maksukontrolli läbiviimise eesmärk ei saa olla maksukohustuslasele kindlas summas maksuotsuse koostamine. Maksuhalduril on seadusest tulenev kohustus selgitada maksumenetluses välja kõik isiku maksukohustust mõjutavad asjaolud, nii seda suurendavad kui ka vähendavad (
). Samas on ilmne, et üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise aluseks ongi üldjuhul maksuhalduri kahtlus maksudeklaratsioonides näidatud andmete õigsuses, mis on seostatav konkreetsete tehingutega ja väljendatav konkreetse summana. Lisaks tuleneb käesoleval juhul
lg 2 p-st 2 maksuhaldurile otsene kohustus näidata taotluses ära võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus. Muu hulgas ei oleks tõenäolise maksukohustuse kindlaksmääramiseta maksuhalduril võimalik esitada
lg 2 p-s 3 ja lg-s 3 nõutud andmeid tagatise kohta, mille esitamise korral maksuhaldur täitetoimingud lõpetab.
eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama või vähendab muul viisil enda võimet maksuvõlga tasuda. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab ratsionaalsest kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline.
§-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2013 määrus nr 3-12-2678, p 7). 9. MTA on 17.06.2013 taotluses märkinud, et Planmaster OÜ-le maksuotsusega tõenäoliselt määratava maksusumma suurus on 23 566,34 eurot. Maksuhaldur on seadnud kahtluse alla Planmaster OÜ maksuarvestuses kajastatud tehingute tegeliku toimumise äriühingutega Antraks Grupp OÜ (5 arvet), Expertus Project OÜ (2 arvet) ja Helmond OÜ (3 7
lg 1 rakendamise kohustuslikuks eelduseks on ka maksuhalduril põhjendatud kahtluse esinemine selles, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Ringkonnakohus leiab, et maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist. Vastupidi,
alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Maksuhaldur on taotluses esmajoones rõhutanud, et tegemist on olnud omavahel tuttavate isikute süstemaatiliselt läbiviidud ja organiseeritud skeemiga, tekitamaks Planmaster OÜ-le võimalust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tegelikkuses toimumata tehingute kohta vormistatud arvete alusel. Ehkki MTA 17.06.2013 taotluses ei ole eraldi põhjendatud kahtlust võimaliku maksusumma hilisema sundtäitmise võimatuse või raskendatuse osas, on see seostatav maksuhalduri viidetega Planmaster OÜ osalemisele süstemaatilise maksupettuse toimepanemises. Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud ratsionaalne kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud mingeid omapoolseid andmeid, mille alusel oleks põhjust selles maksuhalduri järelduses kahelda. Ka ei ole Planmaster OÜ esitanud andmeid, et halduskohtu poolt antud loa alusel ettemaksukonto arestimine ja sõidukite käsutamise piiramine võiks tuua talle kaasa sedavõrd koormavaid tagajärgi, et maksuhalduri taotluse rahuldamine oleks tema suhtes ebaproportsionaalne. Põhjendatud on ka MTA viide Planmaster OÜ suhtes tehtud maksuotsusele, mille aluseks olid 2012. a märtsis ja aprillis toimunud sarnased sularahatehingud sõidukite ja varuosadega samuti X. X juhitud VIP Arendus OÜ-ga. Kuigi Planmaster OÜ on vaidlustanud tema suhtes tehtud MTA 02.04.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/8556-14 (haldusasi nr 3-13-957) ja Tallinna Halduskohus on selle täitmise 17.05.2013 määrusega esialgse õiguskaitse korras peatanud, ei 8
kohaldamiseks peab seadusest tulenevalt olema üksnes põhistatud (
lg 2 p 1; HKMS § 63, § 264 lg 2), mitte selles toodud asjaolud või kahtlused lõplikult tõendatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.