← Eesti

2-13-37647/16

Obsah (5)§ 1§ 2§ 29§ 23§ 39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Deniss Minzatov Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2013, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-37647 Tsiviilasi GO Agency OÜ avaldus pankroti väljaku

§ 1lõige 2).

  1. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta Ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Samuti puudub tervendamise võimalus. Võlgniku majandustegevuse jätkamiseks vajalik klientide leidmine, kes telliksid võlgniku poolt pakutavaid teenuseid. Võlgnikul neid alates 2012 aasta märtsist leida pole õnnestunud. Arvestades, et võlgnikul puudub igasugune vara, müügitööga tegelevad töötajad, puudub äritegevus ja –kogemus, millele müügitöö osas toetuda, pole klientide leidmine võimalik ka edaspidi.
  2. Tagasivõitmise võimalused Ajutine pankrotihaldur ei ole selgitanud tagasivõitmise võimalusi.
  3. Võlgniku juhataja seisukoht pankrotiavalduse kohta Võlgniku juhatus seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja ei suuda oma kohustusi täita. Võlgniku juhataja seisukohal, et maksejõuetus tekkis 2012 aastal.
  4. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja aja kohta Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankroti põhjuseks muu asjaolu Pankotiseaduse tähenduses. Samuti pole ajutine pankrotihaldur tuvastanud selgeid juhtimisvigu, mis võisid põhjustada maksejõuetuse. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et Võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud kuriteo tunnustega teod. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on klientide puudumine, mistõttu võlgnik ei suutnud kanda majandustegevuse jätkamiseks ja uute klientide leidmiseks vajalikke kulusid. Ajutine pankrotihaldur pole tuvastanud ka võlgniku äriplaani olemasolu ega finantsplaneerimist. 5

(10)2-11-19033 Võlgniku 2011 aastaaruande kohaselt oli võlgnik maksejõuetu juba seisuga 31.12.2011.a., millal Võlgniku omakapital oli – 5027 (negatiivne) EUR. Viimane makse kliendilt on laekunud 15.02.2012 summas 400 EUR, mis on sularahas Võlgniku poolt pangast välja võetud. Pärast seda pole Võlgniku arveldusarvel rahalisi liikumisi toimunud. Seega saab väita, et Võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2012 aasta veebruarikuus, millal netovara ei vastanud juba mitu kuud seaduses ette nähtud nõuetele ja puudusid kliendid, kellele müüa teenuseid edasise majandusseisu parandamiseks. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlgnik on pärast 31.12.2011.a., millal Võlgniku omakapital ei vastanud seadusega ette nähtud nõuetele ja oli negatiivne, teinud makseid 2 690 EUR ulatuses. Nimetatud maksete seost Võlgniku majandustegevusega ja nende vastavust korraliku ettevõtja hoolsusele on võimalik kontrollida edasise pankrotimenetluse käigus. Pankroti peamisteks põhjusteks peetakse:
  1. ebakorrektset raamatupidamist ja sisekontrolli puudumist.
  2. äriplaani mittevastavus majandusolukorrale või äriplaani puudumine
  3. äripartnerite liigne usaldamine
  4. äripartneri või võlgniku kuritegelikud kavatsused
  5. turumuutused (toorme, teenuste jms hindade tõus, konkurentsi tihenemine). Antud juhul võib pidada võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks
  6. põhjust, ehk äriplaani puudumist. ülalnimetatud
  7. Võlgniku eelmiste majandusaasta aruanne finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse põhjustega Võlgniku 2011 ja 2012 majandusaasta aruannete analüüsimisel puudub vajadus, kuna Võlgnik tegutses 2011 aastal neli ja pool kuud, kuid netovara oli majandusaasta lõppedes juba negatiivne. Võlgniku 2011 majandusaasta kahjum oli 7527 EUR. 2012 majandusaastal Võlgniku seis ei paranenud, vaid vastupidi 2012 majandusaasta kahjum oli 1349 EUR. Võlgniku müügitulu oli 2011 aastal 9765 EUR ja 2012 aastal 2480 EUR. Võlgniku majandustegevuse omapäraks oli, et täielikult puudus põhivara, mis viitab sellele, et Võlgnik pigem vahendas tööjõudu (tööjõu rent), kui tegutses väidetaval tegevusalal (viimistlustööd). Seetõttu seda enam omab tähendust käibevara olemasolu, mis Võlgniku endal täielikult puudus. Võlgniku majandusnäitajad 2011 ja 2012 kinnitavad maksejõuetuse põhjuseid. Puudusid kliendid ja sellest tulenev müügikäive. Võlgnikul endal puudusid vahendid, et majanduslikult raskemas olukorras jätkata. 6
(10)2-11-19033 9. Kokkuvõte Kokkuvõttes on võlgniku majanduslik olukord järgmine: Vara on 0 EUR Kohustused min. 7 751 EUR Kohustused ületavad vara min. 7 751 EUR. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, puuduvad kindlad võimalused vara tagasivõitmise kohta, ei ole tuvastatud selgeid tagasinõuete esitamise võimalusi, sealhulgas juhatuse liikme vastu esitatavate nõuete täitmise saavutamine ei ole teada, siis kokku võtvalt ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Ajutine haldur palub määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 1 500 eurot, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud kulutusi. Nimetatud summast kaetaks esmalt kulud võlgniku tehingute ja võlgniku nõudeõiguste sissenõutavuse täiendavale selgitamisele, samuti ajutise halduri tegevusega seonduvad ja esmased kulud pankrotimenetluse läbiviimisel. Kui selguvad võimalused haginõuete esitamiseks juhatuse liikme või eraisikutest võlgnike vastu, siis vastavate kulude suurus selgub juba faktilistest asjaoludest (haginõuete esitamisel hetkel suurim ebaselgus, kas võlgnikule antakse menetlusabi).

§ 2

tuleneb pankrotimenetluse eesmärgid - Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad hetkel võimalused vara müügiks või siis võlgniku ettevõtte tervendamiseks. Puudub vara ja ka ettevõte. Vara moodustumine sõltub kahjunõuete esitamise võimalustest, milles hetkel puudub lõplik selgus. Võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja juhtimisvigade täiendavaks selgitamiseks rahalised vahendid puuduvad. Hetkel esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetus ei tulene selgetest kuriteo tunnustega tegudest või siis selgetest juhtimisvigades, puuduvad selged võimalused tagasivõitmise/-nõuete nõuete esitamiseks, puudub selged võimalused raha/vara saamises kolmandatelt isikutelt (juhtorganite liikmetelt, tagasivõitmisnõuete vastaspoolelt, nõudeõiguste sissenõudmine). Seetõttu võlgniku pankrotimenetlus kuuluks lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, kuna puuduvad reaalsed vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning puuduvad võimalused maksevõime taastamiseks. 7

(10)2-11-19033 Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29, 30 haldur palub:
  1. Määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summas 1 500 eurot, avaldades ka vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded;
  2. Juhul, kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, vabastades ajutine haldur oma kohustustest alates võlgniku likvideerimise läbiviimisest.
  3. Juhul, kui huvitatud isik tasub määratud summa määratud tähtajaks või võlgnik esitab kohustustest vabastamise avalduse, kuulutada välja võlgniku pankrot (ajutine haldur kinnitab valmidust asuda täitma halduri ülesandeid), avaldada pankrotiteade, määrata 1.üldkoosoleku aeg;
  4. Mõista välja ajutise halduri tasu. Ajutise halduri tasu kindlaksmääramise taotluse kohaselt haldur palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 650 EUR, millele lisandub sotsiaalmaks summas 214 EUR. Tasu palub välja mõista Robert Sprengk pangakontole nr XXX. Juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse pankrotti välja kuulutamata raugemisega

§ 29

alusel määrata, et välja mõistetud ajutise halduri tasust kuulub 397 EUR (ei sisalda sotsiaalmaksu) hüvitamisele riigi vahenditest (ei sisalda sotsiaalmaksu) ning riigi vahenditest hüvitatav tasu osa kuulub välja maksmisele Robert Sprengk arveldusarvele XXX. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt

§ 29

lg-le 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri aruandest tulenevalt on tõendatud, et võlgnikul puudub vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 7 751 eurot. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub, samuti puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. 8

(10)2-11-19033 Äriseadustiku (ÄS) § 201 p 22 kohaselt lõpetatakse osaühing osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt

§ 29

lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik GO Agency OÜ ja likvideerida likvideerimismenetluseta. ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. GO Agency OÜ dokumentide hoidjaks tuleb määrata juhatuse liige Georgi Kuprašvili. Ajutise halduri taotlus ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Lähtuvalt

§ 23

lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 10 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 65 eurot/tund. Kokku on ajutise halduri tasu 650 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 650 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Lähtuvalt

§ 23

lg-st 4 kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna pankrotivara puudub, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu määras 397 eurot ja sotsiaalmaks 131,01 eurot, kokku 528,01 eurot ning Riigi Tugiteenuste keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile kokku 528,01 eurot ajutise halduri pangakontole. Riigi vahenditest makstava hüvitise 528,01 eurot ning ajutise halduri tasu 253 eurot (sotsiaalmaksuga vahe kokku 336,14) eurot tuleb välja mõista võlgnikult. 9

(10)2-11-19033 Kooskõlas

§ 29

lg-ga 4 avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt

§ 39

lg-le 1 kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.