Obsah (8)

§ 101§ 113§ 145§ 361§ 367§ 8§ 76§ 34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-13330 Tsivi

) § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 101

lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 361

kohaselt kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

§ 367

lõikes 1 on sätestatud, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. 2 2-12-13330 Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 1 lg 1 kohaselt käibemaksu objekt on käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 11 lg 4 kohaselt teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade regulaarsel võõrandamisel loetakse kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel. Teenuse, mille puhul maksukohustus tekib teenuse saajal, regulaarsel osutamisel pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta, loetakse käive tekkinuks teenuse osutamise algusest arvates järgmise kalendriaasta

1. detsembril, kui selle perioodi jooksul ei ole teenuste eest tasutud ning teenuste osutamist ei ole lõpetatud. Pooled on avaldanud kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kohus on 31.05.2012 kohtumäärusega määranud asja lahendamise lihtsustatud korras.
2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja XXXosaühing 04.07.2008 sõlminud liisingulepingu nr XXX ning lepingu punkti 8 kohaselt on hageja ja kostja XXX04.07.2008 sõlminud käenduslepingu (tl 5), mille alusel hageja finantseeris liisingueseme Segway model i2 (commuter, mettalik) omandamist. Hagiavalduse kohaselt kostja XXX osaühing ei täitnud igakuise liisingumakse tasumise kohustust, kostja tagastas liisingueseme 03.11.2009 (tl 9) ning hageja ütles liisingulepingu nr XXX 17.11.2009 erakorraliselt üles (tl 12-13). Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled kokku liisingueseme väärtuses tagastamise hetkel, milleks oli 3 500 eurot (tl 10) ning kuna kostja XXX osaühing liisingueset peale ülesütlemist omandada ei soovinud, võõrandas hageja liisingueseme 30.11.2009 hinnaga 3 500 eurot (tl 14). Hagiavalduse kohaselt on kostja põhivõlgnevus hageja ees peale liisingueseme müüki (tasumata liisingujääk 981.53 eurot, tasumata liisingumaksed 239.67 eurot, liisingumaksete käibemaksu võlg 47.93 eurot) 1 269.15 eurot ning viivisevõlgnevus 965.82 eurot, võttes arvesse, et liisingulepingu üldtingimuste punkti 8.1 järgi (tl 6) on lepinguliseks viivise määraks 0,15% päevas. Asjaolud ja menetluse käik
3. Hageja esitas 02.04.2012 hagiavalduse XXX osaühingu ja XXX vastu võla nõudes. Kostjad leiavad oma 23.07.2012 ühises vastuses hagile, et vastavalt liisingulepingu üldtingimuste punktile 13.6 kuuluvad vaidlused lahendamisele Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus. Hageja leiab 12.09.2012 menetlusdokumendis, et hagi on õigesti esitatud Harju Maakohtusse, mitte Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule, sest lepingu põhitingimuste punkt 8.5.3 ja üldtingimuste p 13.6 on omavahel vastuolus ning lepingu üldtingimuste punkti 13.7 kohaselt kohaldatakse sellisel juhul põhitingimust. Põhitingimuste p 8.5.3 kohaselt lahendatakse käendusega seotud vaidlused Harju Maakohtus Eesti Vabariigi seadusandluses sätestatud alustel ja korras. Hageja leiab, et üldtingimuste punkt 13.6 võib olla isegi tühine, kuna loob täiesti ebamõistliku ja ebaloogilise vaidluse tee ning mõistlikuks võib pidada asja läbivaatamiseks esitamist kostja XXX kohtualluvuse järgi. Hageja peab võimalikuks kostjaga XXX osaühing kohtualluvuse osas kokkuleppe saavutamist. Kohus on 23.10.2012 kohtumäärusega jätnud rahuldamata kostjate vastuväite XXX osaühingu vastu hagi menetlusse võtmisele Harju Maakohtu poolt. 3 2-12-13330 23.10.2012 kohtumäärus, millega lahendati kostja vastuväide tsiviilasja menetlusse võtmise kohta ja 28.01.2013 kohtumäärus, millega kohustati menetlusosalisi esitama lõplikud seisukohad hiljemalt 27.02.2013, on kostjatele hoiustamisega kätte toimetatud. Harju Maakohtu 15.08.2013 kohtumäärusega lõpetati menetlus kostja XXX osaühingu suhtes, kuna XXX osaühing on äriregistrist kustutatud 07.08.2013 ilma õigusjärglaseta. Põhivõlgnevus (981.53 + 287.61) 1 269.14 eurot
4. Hagiavalduse kohaselt oli liisingulepingu ülesütlemise hetkel tasumata liisingumaksete jääk 70 120.67 krooni. Liisingueseme jääkmaksumuse nõue on esitatud liisinguobjekti jääkväärtuse ning liisingueseme turuhinna vahe suuruses ehk summas (liisingu põhiosa jääk maksegraafiku kohaselt summas 70 120.67 krooni – liisingueseme turuhind summas 54 763.10 krooni) 15 357.57 krooni (981.53 eurot). Hageja leiab 12.09.2012 menetlusdokumendis, et 03.11.2009 turuväärtuse määramise kokkuleppega on fikseeritud seaduses nõutud turuväärtus 3 500 eurot liisingueseme tagastamise hetkel ning kuna kostja XXX on samaaegselt käendaja ja kostja XXX osaühingu juhatuse liige, omistati 03.11.2009 kokkuleppe olemasolu ja sisu ka kostja XXX. Hageja leiab, et kuna kostja XXXon käenduslepingu kohaselt solidaarvõlgnik, ei mõjuta hagejapoolne kostja XXXosaühingu vastu esitatud nõue kostja XXX vastu esitatud nõude asjaolusid või lubatavust ning hagiavalduses esitatud nõuded on siduvad ka kostjale XX. Hageja leiab, et XXX on liisingueseme turuväärtuse määramisel spetsialist, kuna tegeleb tasakaaluliikurite maaletoomise ja edasimüümisega nii Eestis kui Lätis, mistõttu puudub alus kahelda 03.11.2009 kokkuleppes määratud tasakaaluliikurite turuväärtuse õigsuses. Samuti toob hageja välja, et liisingueset ei müüdud alla selle turuväärtuse. Hageja leiab, et kostja väide, et turuhinna määramise kokkulepe sõlmiti hageja survel ja ähvardusel, ei vasta tegelikkusele. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab 23.07.2012 hagi vastuses, et 03.11.2009 kokkuleppes ei ole järelejäänud rahaliste nõuete tasumise kohustust kinnitanud kostja XXX, vaid seda on teinud ainult kostja XXX osaühing. Kostja vastuse kohaselt sõlmiti 03.11.2009 kokkulepe hageja survel ning XXX osaühingu rasket olukorda ära kasutades ning kokkuleppe mittesõlmimisel sanktsioonide kohaldamisega ähvardades. Kostja XXX leiab, et 03.11.2009 kokkulepe kahjustab tema õiguseid ning ei ole tema suhtes siduv, kuna tegemist on tehinguga, mille põhivõlgnik on teinud pärast käenduslepingu sõlmimist. Kostja leiab, et 03.11.2009 kokkulepe ei ole pooltele siduv, kuna kokkuleppes kajastatud turuväärtus ei pruugi kajastada reaalset turuväärtust liisingueseme tagastamise hetkel. Kostja leiab, et hageja nõude suurus ja olemus ei ole selge. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 11.4 sätestab, et kui pooled ei jõua kokkuleppele ja leping lõpeb lepingu üldtingimuste punktis 11.1 või 11.2 nimetatud alustel, siis on liisinguvõtja kohustatud täitma kõik oma lepingust tulenevad kohustused, samuti a) täitma kõik täitmata rahalised kohustused, mis tekkisid seoses liisinguobjektiga liisinguandja ja/või kolmandate isikute ees enne lepingu lõppemise kuupäeva; b) tasuma vahe liisinguobjekti jääkväärtuse ja turuhinna vahel (turuhind – summa koos käibemaksuga, millega on võimalik realiseerida (müüa) liisinguobjekti või analoogset asja Eesti Vabariigis kindlal ajavahemikul. Liisinguandjal on õigus määrata turuhind ilma kohtu vahenduseta, oksjonita, hoiatuseta või liisinguvõtjaga kooskülastamata ja c) kandma kõik kulud seoses liisinguobjekti tagastamise, müügiks vajalikku seisukorda viimise, hoidmise, turuhinnaga müümise (kaasa arvatud liisingulepingu sõlmimine kolmanda isikuga), väärtuse vähenemisega ja muu materiaalse kahju, mis on tekkinud liisinguandjal seoses lepingu lõppemisega, samuti liisinguandja poolt kantud vajalikud kulud. Liisinguandja esitab liisinguvõtjale arve, kus märgib liisinguvõtja võlgnevuse üldsumma ja millise liisinguvõtja on kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. 4 2-12-13330

§ 145

lg 4 kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1, kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt

§ 76

lõikele 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Asjas ei esine asjaolusid, mis välistaksid kostja poolt lepinguliste kohustuste täitmise tulenevalt

§ 8

lõikest 2, kuivõrd kohtu hinnangul ei ole kostja vastavaid asjaolusid esitanud ega tõendanud. Kohus leiab, et kostja XXX ei ole tarbija võlaõigusseaduse mõistes, kuna

§ 34

järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. XXX on liisinguvõtja XXX osaühingu juhatuse liige ning on käendanud XXX osaühingu majandustegevuse raames sõlmitud liisingulepingut, mistõttu kohus leiab, et käendusleping ei ole sõlmitud tarbijakäenduslepinguna. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-148-11 punktis 13 sedastanud, et äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene võlaõiguse tarbijakaitsesätted. Kohus leiab, et 03.11.2009 kokkuleppega ei ole laiendatud käendaja kohustust ning tegemist ei ole esialgse liisingulepingu tingimustest väljuva tehinguga, kuna liisingulepingu üldtingimuste punkti 11.4.b) kohaselt oli liisinguandjale jäetud ka õigus määratleda liisingueseme turuhind liisinguvõtjaga kooskõlastamata, mistõttu tuleb liisingueseme turuhinna määramist pidada esialgse liisingulepingu tingimustesse kuuluvaks toiminguks. 03.11.2009 sõlmitud kokkulepe turuhinna määramiseks ja kohustuste täitmiseks on liisingvõtja (endise ärinimega XXX osaühing) XXX osaühing esindajana alla kirjutanud XXX(tl 10), millest tulenevalt oli XXX eelnimetatud kokkulepetest teadlik ja tal oli võimalus tarvitusele võtta abinõud enda õiguste kaitseks. Kohus leiab, et kostja väited hageja poolt kostja XXX osaühingu raske olukorra ärakasutamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, et turuhinna määramise kokkulepe sõlmiti hageja survel ja ähvardusel. Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud oma seisukohta, et 03.11.2009 poolte vahel kokku lepitud liisingueseme väärtus 3 500 eurot ei vasta liisingueseme tegelikule väärtusele. Kohus toob välja, et liisingueseme müügihind 30.11.2009 oli 3 500 eurot (tl 14). Kostja peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited, kuid kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et liisingueseme tegeliku väärtus oli erinev poolte vahel sõlmitud kokkuleppes kajastatust. Kohus leiab, et liisingueseme väärtuse määratlemiseks

§ 367

lg 3 hüvitise nõude arvutamisel ei ole sätestatud liisingueseme väärtuse määratlemise viisi või meetodit, mistõttu poolte kokkuleppel liisingueseme tagastamise hetkel liisinguesemele väärtuse omistamine on aktsepteeritav. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et

§ 145

lg 1 ja § 367 lõigete 1 ja 3 alusel hageja nõue liisingueseme jääkmaksumuse väljamõistmiseks summas (70 120.67 – 54 763.10) 15 357.57 krooni ehk 981.53 eurot on põhjendatud ning tuleb rahuldada. 5. Hagiavalduses on esitatud nõue lepingujärgsete 17.11.2009 tasumata liisingumaksete tasumiseks summas (osamaksete võlgnevus summas 2 549.39 krooni + rendimaksete võlgnevus 1 200.69 krooni + käibemaksu võlgnevus 750 krooni) 4 500.08 krooni ehk 287.61 eurot. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud liisingulepingu maksegraafiku (tl 7-8), laekunud maksete arvestuse (tl 58) ning lepingu ülesütlemise teatise koos võlgnevuse arvestusega (tl 11-13). Kostja ei ole tasumata liisingumaksete nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et 04.07.2008 liisingulepingu nr XXX puhul on tegemist kasutusrendi tüüpi liisingulepinguga, kuna erinevalt kapitalirendi tüüpi liisingulepingust ei tulene 04.07.2008 liisingulepingus nr XXX liisinguvõtja kohustust liisinguese liisingulepingu lõppedes omandada. Liisingulepingu kohaselt võimaldatakse liisinguvõtjale liisinguobjekti kasutamine ning 5 2-12-13330 liisinguvõtja kohustub liisinguobjekti kasutamise eest tasuma igakuiseid makseid. KMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt käibemaksu objekt on käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. Poolte vahel puudub vaidlus, et teenuse osutamise ja käibe tekkimise kohaks on Eesti. Kohus leiab, et maksuõiguslikult on kasutusrendi näol tegemist teenuse osutamise lepinguga ning liisingulepingust tulenev liisingueseme kasutamise teenus on KMS § 1 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 p 1 kohaselt käibemaksu objekt ja käive teenuse osutamisest ettevõtluse käigus. KMS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on teenus osutatud teenuse osutamise päeval. KMS § 27 lg 1 esimese lause kohaselt on maksustamisperiood kalendrikuu. KMS § 11 lg 4 teise lause kohaselt samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade regulaarsel võõrandamisel loetakse kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel. Kohus leiab, et liisingulepinguga on kokku lepitud, et teenus osutamise eest tasutakse igakuiselt, millest tulenevalt maksustatakse liisingulepingu alusel teenuse osutamist KMS § 4 lg 1 ja § 11 lg 4 kohaselt igakuiste teenuse osutamistena. Ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-124-08 punktis 21 on sedastatud, et kasutusrendi tüüpi liisingulepingu puhul arvestatakse ja makstakse käibemaksuseaduse järgi käibemaksu igakuiselt makselt. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja käibemaksu nõue tasumata liisingumaksetelt arvestatud käibemaksu osas on põhjendatud käibemaksuseaduse § 11 lg 4 alusel. Kohus leiab, et hageja on põhistanud nõude tekkimise aluseks olevaid asjaolusid ning nõude suuruse kujunemist liisingulepingu maksegraafiku (tl 7) ja laekunud maksete arvestuse (tl 58) alusel. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue on põhjendatud 17.11.2009 tasumata liisingumaksete osas summas (osamaksete võlgnevus 2 549.39 krooni, rendimaksete võlgnevus 1 200.69 krooni, käibemaksu võlgnevus 750 krooni) 4 500.08 krooni ehk 287.61 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue tasumata liisingumaksete väljamõistmiseks summas 287.61 eurot on põhjendatud liisingulepingu maksegraafikust (tl 7) ja laekunud maksete arvestusest (tl 58) lähtuvalt ning tuleb

§ 76lg 1, § 145 lg 1 ja § 361 alusel rahuldada.

Viivis 6. Lepingu tüüptingimuste punkti 8.1 kohaselt (tl 6) on lepinguline viivisemäär 0,15% päevas tähtajaks tasumata summalt. Viivis tasumata liisingueseme jääkmaksumuselt vastavalt hagiavaldusele kuni hagi esitamiseni 656 päeva eest (15 357.57 x 0,15% x 656) 15 111.85 krooni ehk 965.82 eurot. Kohus leiab, et hageja põhinõude rahuldamisest tulenevalt on põhjendatud hageja viivise nõude rahuldamine ajavahemiku 16.06.2010 kuni 02.04.2012 eest summas 965.82 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks on

§ 113

lg 1 ja liisingulepingu üldtingimuste punkti 8.1 (tl 6) alusel põhjendatud summas 965.82 eurot ning tuleb rahuldada. 7. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud lepingujärgse viivise 0,15% päevas väljamõistmist, mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja põhinõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, ning kuna hageja on esitanud vastavasisulise taotluse ja kostja ei ole nimetatud nõudele vastu vaielnud, tuleb kostjalt XXX liisingulepingu üldtingimuste punkti 8.1,

§ 113lg 1 ja Ts

MS § 367 alusel välja mõista lepingujärgne viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks 6 2-12-13330 muutunud, protsendina liisingueseme jääkmaksumuselt 981.53 eurot alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni 0,15% päevas.

1. Kohus on eelnevalt leidnud, et hagi tuleb rahuldada ja hageja põhinõue liisingueseme jääkmaksumuse 981.53 euro ja tasumata liisingumaksete 287.61 euro, kokku (981.53 + 287.61) 1 269.14 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja põhinõudele lisanduvad hagi esitamise ajaks sissenõutavad viivised 965.82 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest lisanduvad viivised protsendina liisingueseme jääkmaksumuselt (981.53 eurot) viivisemääraga 0,15% päevas.
2. Muud poolte seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Menetluskulud
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 7