Kohtutoimik 2-13-18098 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo E i n u l a Otsuse kuupäev 27. mai 2013 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja k
) § 65 lg 1 alusel võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise vastu. Hageja on seisukohal, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning poolte kooselu ei ole võimalik taastada. Vastavalt TsMS § 363 lg 5 avaldab hageja, et pooltel on üks ühine alaealine laps, XXX sündinud poeg XX X. Selle kinnituseks on hageja kohtule esitanud koopia lapse sünni tõendist (XXX Tallinna Perekonnaseisuameti poolt väljastatud tõend nr XXX). RLS § 57 lg 2 alusel on XXX tasunud abielu lahutamise hagilt riigilõivu summas €75. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§ 65ning 67 lg 1 ning Ts
MS § 363 palub hageja kohtul
- lahutada XXXja XXXvahel XXXsõlmitud abielu; määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta kõik menetluskulud XXXkanda. Hagiavalduse juurde lisatud abielutunnistuse koopia nähtub, et XXXja XXXabiellusid XXXTallinna Perekonnaseisuametis. Abielu sõlmimisel on koostatud abieluakt nr XXX. Kohus võttis hagi menetlusse
- aprillil 2013 ja kutsus pooled isiklikult kohtusse ärakuulamisele
- mail
- Asja arutamiseks määratud kohtuistungil
- mail 2013 jäi hageja abielulahutuse nõude juurde ja kinnitas, et abielusidemed on pöördumatult katkenud ja nende taastamine välistatud ning hageja ei soovi leppida kostjaga ega nõustu menetluse peatamisega ja leppimiseks aja andmisega, millise ettepaneku on teinud istungil kostja. Hageja palus abielu lahutada, kinnitades, et tema otsus abielu lõpetada on lõplik ning seda otsust ta ei soovi revideerida. Hageja seletas, et kostja on küll perekonda materiaalselt toetanud, kuid pärast poja sündi pole ta oma mehega kordagi olnud seksuaalvahekorras, st pooltel 3
(9)Kohtutoimik 2-13-18098 puudub intiimelu. Kui kostja Soomest kord kahe nädala jooksul nädalalõpuks Eestisse tuleb, on pooled küll ühiselt söönud ja ka magavad ühes voodis, kuid intiimvahekorras ei ole. Hageja soovib lahutada. Kui kostja Eestis viibib, on tal „sõbrad ja joomised“ ning kostja ei viibi kodus. Kostja räägib hagejale kogu aeg, et tal on uus naine, kellega koos magab jne. Hageja mingil juhul kostjaga leppida ei soovi ega vaja aega, et leppida või endas selgusele jõuda. Hageja näitas kohtule arvukaid sõnumeid, mida mobiiltelefoninumbrilt XXX, mis kuulub kostjale ja mida kostja kasutab, on saatnud kostja hageja kasutuses olevale mobiiltelefoninumbrile XXX. Sõnumites on kostja hagejale teatanud, et ta ei armasta hagejat enam, vaid armastab uut naist, kelle nimi on XXX. Hagejaga on armastus läbi saanud. Kostja on seda kõike teatanud hagejale korduvalt ka vahetult. Sõnumeid saatis kostja veel alles hiljuti – aprillis 2013, tehes seda öösel ja varahommikutel. Hageja positsiooni ei suuda kõigutada miski ning ta on lõplikult veendunud ja kindel, et soovib lahutada ja palub hagi rahuldada. Ülaltoodust lähtuvalt palub XXXkohtul lahutada tema ja XXXvahel XXXsõlmitud abielu. Kostja ei olnud nõus hagiga abielulahutuse nõudes ja seletas, et hagiavalduses on hageja valesti märkinud, nagu elaksid pooled teineteisest poolteist aastat lahus, samuti eitas kostja, et tal on uus elukaaslane, kellega ta on loonud uue perekonna. Kostja seletas, et Soomes ta viibis tööl ja tänaseks on ta töötu. Lähetatuna Eestis registreeritud ettevõttest, enne töölepingu sõlmimist antud ettevõttega tööle asumiseks välismaale oli kostjal abikaasaga läbirääkimine, et perekondliku majandusliku olukorra parandamiseks on võimalus asuda Soome tööle. Abikaasa oli sellega nõus ja sellest lähtudes kostja sõlmis töölepingu. Tööleping jõustus 10.02.2012. Tööleping lõppes peatöövõtja pankrotistumise tõttu. Seoses sellega on kostja alates 19.03.2013 jäänud töötuks. Seega ei vasta tõele hageja väide, et poolteist aastat on kostja Soomes töötanud. Samuti on oluline see, et kostja on regulaarselt viibinud oma kodus ja pere juures nädalavahetustel vastavalt võimaluste kas igal nädalavahetusel või üle nädalavahetuse. Seda on võimalik tõestada laevapiletite olemasoluga. Kostja kinnitas, et ei vasta tõele, et tal oleks uus elukaaslane. Esiteks Soomes ta elab korteris, kus on peale tema ka veel olenevalt hooajast 5-7 töölist. kostjal on oma 4
(9)Kohtutoimik 2-13-18098 tuba, kus elab veel üks inimene. Kostja ülemus ja kostja toanaaber võivad tõestada, et Soomes kostjal mingit elukaaslast ei ole. Samuti eitas kostja uute perekondlike suhete olemasolu. Soome on kostja registreerinud enda püsielukohaks, kuna tal on Soomes äriettevõte, milles kostja on ainuomanik. Soome on kostja ametlikult sisseregistreeritud alates 13.11.2012. Kostja palus kohtult kuu aega lepitusaega. See oleks piisav, et lõplikult selgusele jõuda, kas abielu saab jätkata. Kui kuu aja pärast on olukord sama, siis on kostja lahutusega nõus. Kostja ütles, et on Soomes tööl ja tema ka ei tea, mida tema abikaasa Eestis teeb. Kostjal on säilinud pangakonto ülekanded ja see tõestab, et ta on andnud oma pere ülalpidamiseks raha. Kostja ei olnud lahutusega nõus ka veel seetõttu, et lisaks registreeritud abielule on pooled ka laulatatud. Kostja on usklik. Pooltel on ühine laps ja kostja on kindel, et poisslaps ilma isata ei saa kasvada. Samas kostja möönis, et saab ka abieluväliselt lapsega tegeleda. Kostja avaldas, et ta ei ole hagiavaldusega nõus, kuna see ei vasta tõele. Kostja kordas, et tal ei ole uut elukaaslast, tal ei ole uusi perekondlike suhteid ja vale on, et poolteist aastat ei ela pooled koos. Kostja jaoks on hagiavaldus šokeeriv ja selle sisu ootamatu. Ta palub jätta hagi rahuldamata ja anda pooltele leppimisaeg. Kostja kinnitas, et mobiiltelefoninumber XXX kuulub küll temale, ent kostja ei mäleta, et oleks saatnud hagejale sellise sisuga sõnumi, kus teatanud, et ei armasta enam hagejat ega taha temaga koos elada. Pärast seda kui hageja oli näidanud kohtunikule telefonis olevaid sõnumeid, millised on saatnud kostja, võttis kostja omaks, et ta tõepoolest on selliseid sõnumeid kirjutanud hagejale. XXXon perekonna naaber Tallinnas. Kostja teatas kohtuistungil, et ta ei armasta XXX, aga tookord olid sellised emotsioonid. Kostja leiab, et keegi ei suuda abikaasade vahelisi suhteid klaarida, mistõttu ta soovib kuu aega leppimiseks. Kostja kinnitas, et hagejaga on tal leivad ühes kapis. Samuti kinnitas kostja, et pärast poja sündi poolte vahel suguelu puudub täielikult. Eestis ostetud kaup on 98% ulatuses ostetud kostja rahadega. Seda fakti ei ole hageja ka eitanud. Kohtu põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 5
(9)kohaselt võib Kohtutoimik 2-13-18098 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Perekonnaseaduse (
) § 65 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt
§ 67lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Ts
MS § 346 lg 2 lähtuvalt tuleb asi lahendada suulises menetluses. Võttes arvesse käesolevas hagiasjas välja selgitatud asjaolusid leiab kohus, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja abieluliste suhete taastamine on võimatu. põhjendused Seetõttu puuduvad mõistlikud abielu lahutamata jätmiseks, so hagi mitterahuldamiseks või TsMS § 357 lg 1 sätestatud menetluse peatamise võimaluse rakendamiseks. Perekonnaseaduse (
) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.
§ 65
lg 1 kehtestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisasutus ei ole pädev abielu lahutama.
§ 66
p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
§ 67
lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
§ 67lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on 6
(9)Kohtutoimik 2-13-18098 asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on hageja arvates ja hageja jaoks pöördumatult katkenud ja hageja välistab leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Pooled elavad praktiliselt lahus rohkem kui aasta. Sel ajal on nad kohtunud üksikutel nädalalõppudel. Hageja ei ole eitanud, et kostja võtab osa perekonna materiaalsest kindlustamisest. Kuigi kostja vaidles abielulahutusele vastu, on ta kohtu hinnangul faktiliselt õigeks võtnud haginõude, kuna kinnitas, et tõepoolest pooltevahel abielusuhted puuduvad, see tähendab et abieluside on katkenud. Pooled ei suhtle intiimselt pikemat aega – alates oma ühise poja sündimisest. Kostja tunnistas, et ta on hagejale oma mobiiltelefonilt saatnud sõnumeid, milles kinnitanud, et hagejat ta enam ei armasta ja kõik, mis pooli sidus, on nüüdseks lõppenud, kuna kostja on leidnud uue armastuse – teise naise, keda ta ainsana armastab. Samas avaldas kostja korduvalt, et ta leiab, et pooled peaksid saama aja, et leppida, avaldades lootust, et kõik saab taas korda ja abielu võib säilitada. Kostja poolt kohtus öeldu, et saatis hagejale sõnumeid, milles kirjeldas oma kiindumust XXX, emotsioonide ajel, ei ole asjakohane. Kohtu hinnangul ei ole normaalne, kui üks abikaasa teisele taolisi sõnumeid korduvalt saadab ja hiljem ütleb, et tegelikult ikka nii polnud. Tegemist on tõsise hoobiga abielusuhetesse, mida on põhjust hagejal mitte andestada. Kohtu veendumust, et abielu ei saa säilitada süvendab veelgi tõik, et abikaasad on teineteisest seksuaalselt kaugenenud, kuna nad mõlemad on kinnitanud kohtule, et nad ei suhtle üldse intiimselt juba pikema aja kestel. Perekonnale raha anda ja aeg-ajalt ühise laua taga süüa – see ei ole kindlasti abielusuhete terviksisu, vaid pigem üks väike osa. Poolte ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud, käesoleval juhul hageja, endas lõplikule ja kindlale selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks, ei pea kohus 7
(9)Kohtutoimik 2-13-18098 abielu jätkamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste ning perspektiivi üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Poolte ärakuulamisel jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Abieluliidu aluseks saab olla tingimusteta armastus. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) mitte mingil juhul jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Hageja on veenvalt ja enesekindlalt kohtule avaldanud, et ta kindlasti ei taha kostjaga leppida ning ta palub hagi rahuldada. Ainuüksi lapse nimel ei saa abielu säilitada. Abielu ei tähenda vaid last. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagimenetluses esitatud abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 164 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4 ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei leidnud asjaoludega tutvumisel ja asja arutamisel ning pooli ära kuulates ühtki põhjendust, mis lubaks jagada poolte menetluskulud sellest üldreeglist teisiti. Raivo E i n u l a 8
(9)