S § 63 lg 1 alusel ja karistati rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses summas 1200 eurot. Menetlusalune isik Igor Prudnikov isikukood: 38102192247, xxx Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Igor Prudnikov´i kaebus Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Linduse 29.01.2013 otsuse peale väärteoasjas 2402,13,000015 rahuldada. Tühistada kohtuvälise menetleja 29.01.2013 otsus väärteoasjas 2402,13,000015 osaliselt, põhikaristuse osas. Teha asjas uus otsus. Mõista Igor Prudnikov´ile KarS § 63 lg 1 alusel
lg 1 ja § 249 lg 1 järgi karistusena raskema õigusrikkumise eest s.o.
Rahatrahvi summa tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik viitenumber 10220135023900. 1 Muus osas jätta otsus muutmata. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile, kohtutäitur Risto Küttile ja Igor Prudnikovile VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30-päevase tähtaja viimane päev langeb puhke- või pühapäevale, loetakse 30-päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev. MENETLUSE KÄIK 07.01.2013 koostas Ida prefektuuri liikluspolitseinik Mihkel Põder väärteoprotokolli 201301071200212537 (lk 10) Igor Prudnikovi suhtes selle fakti kohta, et xxx xxx-Virumaal xxx juures juhtis Igor Prudnikov mootorsõidukit xxx xxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kuupäeval 26.12.2012 oli juhi regulaarne igapäevane puhkeaja kestus nõutavast lühem kuni 2 tundi. Perioodidel 10.12.2012 kuni 12.12.2012 kell 11:23, 12.12.2012 kell 16:05 kuni 11.12.2012 kell 05:10 ja 26.12.2012 kell 02:19 kuni 07.01.2013 kell 10:06 puudus juhikaardil salvestus, samuti ei olnud juhil esitada salvesteid ega muid seaduslikke tõendeid nende kuupäevade kohta, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimaluse nõudeid. Nimetatud tegudega rikkus Igor Prudnikov
Igor Prudnikovi tegu on kvalifitseeritud
Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 07.01.
lg 1 ja § 131 lg 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus
Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Igor Prudnikovi
lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut summas 160 eurot ja
Kokku pidi Igor Prudnikov tasuma trahvi 1360 EUR. 2 05.07.2013 saabus Viru Maakohtule Igor Prudnikovi kaebus tema suhtes 29.01.2013 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2402,13,
lg 1 rikkumise eest määratud talle rahatrahv 300 trahviühikut, kuna maksimaalne karistusmäära nimetatud teo eest on 100 trahviühikut. Menetlusalune isik avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub teha asjas uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja, vanemliiklusametnik Heiki Lindus leiab, et peab nõustuma kaebuse esitajaga, et määratud karistus
lg 1 alusel 300 trahviühikut on vale, kuna sanktsiooni maksimum määr on 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja palub kohtul teha antud väärteoasjas uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda ning arvestades KarS § 63 lg 1 määrata karistus raskema õigusrikkumise eest s.t.
KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Süüdistus puudutab
lg 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud
lg 1 järgi ning
lg 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud
Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist lk 12 nähtub, et ta võtab rikkumise omaks. Kohus tuvastas, et Igor Prudnikov juhtis mootrosõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kuupäeval 26.12.2012 oli juhi regulaarne igapäevane puhkeaja kestus nõutavast lühem kuni 2 tundi. Perioodidel 10.12.2012 kuni 12.12.2012 kell 11:23, 12.12.2012 3 kell 16:05 kuni 11.12.2012 kell 05:10 ja 26.12.2012 kell 02:19 kuni 07.01.2013 kell 10:06 puudus juhikaardil salvestus, samuti ei olnud juhil esitada salvesteid ega muid seaduslikke tõendeid nende kuupäevade kohta, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimaluse nõudeid.
lg 1 kohaselt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.
lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumisel kehtestatust kuni 2 tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Seega pani menetlusalune isik toime
lg 1 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumise, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut rahatrahvi.
lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) mällu salvestatud andmete järgi.
lg 1 sätestab, et mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Seega pani menetlusalune isik toime
lg 1 sätestatud rikkumise, sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumise, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut rahatrahvi. Igor Prudnikov tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on põhikaristusena määratud rahatrahvi suurus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et rikkudes mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõudeid, rikkus menetlusalune isik
-st nimelt § 130 lg 1 tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Samuti, rikkudes sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid, rikkus menetlusalune isik
-st nimelt § 131 lg 1 tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. KARISTUS 29.01.2013 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega Igor Prudnikov tunnistati süüdi
S § 56 lg 1, KarS § 63 lg 1,3,
lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut summas 160 eurot ja
Kaebuse esitaja palus vähendada rahatrahvi suurust järgmistel põhjendustel: 4 Maksimaalne karistus
lg 1 järgi on ette nähtud 100 trahviühikut, kuid kohtuväline menetleja on määranud karistuseks 300 trahviühikut, mis on ebaseaduslik. Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumisel kehtestatust kuni 2 tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumise, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut rahatrahvi. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud põhikaristuse määr ei ole põhjendatud ja esinevad alused karistuse kergendamiseks. Eeskätt märgib kohus, et karistus on tegupõhine ehk obligatoorselt tuleb arvestada süüteo toimepanemise asjaolusid. Riigikohtu praktikas lahendis 3-1-1-43-06 on rõhutatud: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga, mille toimepanemisel ei ole kellelegi ega millelegi kahju tekitatud. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Kohus leiab, et Igor Prudnikovi süü
lg 1 ja § 217 lg 1 järgi ettenähtud väärteos on keskmisest vähem, arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Kohus leiab, et rahatrahv 50 trahviühikut summas 200 eurot on proportsionaalne toimepandule ja piisav isiku mõjutamiseks. Selline rahalise laadi väärteokaristuse puhul tunnetab isik majanduslike kitsenduste kaudu, et tema tegu on ühiskonnas taunitav, samuti paneb selline karistus isikut loobuma edaspidi seadusevastasest tegevusest. KOHTU MEETMED Igor Prudnikovi kaebus tuleb rahuldada. vanemliiklusametnik Heiki Lindus poolt Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri tehtud 29.01.2013 otsus väärteoasjas 5 2402,13,000015 tuleb tühistada osaliselt, põhikaristuse osas. Teha asjas uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda., mõistes Igor Prudnikovile põhikaristusena rahatrahv summas 200 eurot (50 trahvühikut). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.