Obsah (4)

§ 186§ 187§ 130§ 132

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 10. september 2013 Kohtuasja number 2-13-35330 Kohtuasi XXXavaldus nõusoleku saami

§ 186

lg 1 kohaselt Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutusse XXX nimele avatavale eraldi kontole ning konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

1. Jätta XXXmenetluses määratud esindaja kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtumääruse jõustumine Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Asjaolud ja menetluse käik XXXesitas 29.07.2013 Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks lapse XXX nimel tehingute tegemiseks. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut lapsele XXXkuuluva kinnisasja omandi üleandmise nõude realiseerimiseks ja selle nõudeõiguse realiseerimise tulemusel omandatud kinnisasja edasiseks võõrandamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 06.08.2013 määrusega, määras lapsele riigi õigusabi korras esindaja ja küsis esindajalt ning Tallinna Põhja-Tallinna Valitsuselt arvamust esitatud avalduse osas. Eestkosteasutus esitas arvamuse 26.08.
2. Lapsele menetluses määratud esindaja esitas arvamuse 27.08.
3. Avaldus XXXon XXXsurnud XXXainupärijaks. Pärandvara hulka kuulub XXXTallinnas asuva korteriomandi omandiõiguse üleandmise nõue, mille suhtes on XXX 22.01.2008 sõlminud OÜ-ga XXX notariaalse liisingulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu. Korteriomandile on seatud hüpoteek summas 182 000 krooni (11 632,36 eurot). 2 2-13-35330 Liisingulepingu lisaks on 25.09.2007 sõlmitud laenuleping nr XXXja selle lisad. Liisingulepingu p-st 2.1 nähtuvalt on maksegraafik sõlmitud tähtajaga 20.01.
4. Maksegraafiku täitmise järel või siis laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise korral seoses kogu laenusumma tasumisega, on pärijal õigus nõuda XXX, Tallinn korteriomandi üleandmist. Korteriomandi, asukohaga XXXTallinnas (kinnistusregistriosa nr XXX), omanik on Osaühing XXX. Avaldusele lisatud 22.01.2008 notari Robert Kimmel poolt tõestatud notariaalakti nr XXXkohaselt on Osaühingu XXX, XXXja Aktsiaseltsi Hansapank vahel sõlmitud asjaõigusleping, liisinguleping, avaldus eelmärke kinnistamiseks ja asjaõigusleping, mille esemeks on korteriomand asukohaga XXXTallinnas. Nimetatud notariaalakt on koostatud ja tõestatud 22.01.2008, seega puudutatud isiku ema ja XXXabielu ajal, varaühisuse režiimis. Sama notariaalakti p 3.3 ja p 6.1.1 kohaselt on 22.01.2008 Osaühinguga XXX, registrikood XXX, kui liisinguandjaga sõlmitud liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused korteriomandi asukohaga XXXTallinnas, suhtes omandatud lahutatud abielu kestel. Puudutatud isik elab koos avaldajaga Saksamaal ja käib seal koolis. Avaldajal ja puudutatud isikul puudub huvi ja ka otsene vajadus Eestis oleva kinnisvara omamiseks, samuti sellega seotud liisingulepingu edasise täitmise vastu. Laenu tasumiseks puuduvad avaldajal ja puudutatud isikul piisavad rahalised vahendid, pealegi korteriomandi haldamine on seotud kuludega, mida avaldaja on hetkel sunnitud kandma. Seega korteriomand koormab liigselt avaldajat ja puudutatud isikut. Pärandist loobumine ei olnud puudutatud isiku huvides, sest korteri müügist saadust piisab korteriga seotud kohustuste täitmiseks ja ilmselt jääb ülegi. Kuivõrd pool korteri omandi üleandmise nõudest kuulub perekonnaseadusest tuleneva varaühisuse režiimi tõttu avaldajale ja teine pool lisatud pärimistunnistuse kohaselt puudutatud isikule, ei saa avaldaja ilma kohtu loata teha puudutatud isiku nimel tehingut, millega ennetähtaegselt lõpetatakse liisingleping ning tasutakse laenulepingust tulenev võlakohustus XXX , võtta XXX korteriomandi omand vastu ja võõrandada see edasi kolmandale isikule, kellelt saadava ostuhinna arvelt kaetakse kõik korteriomandiga seoses vajalikud ja seni täitmata võlakohustused. Seega tulenevalt eeltoodust on avaldajal vajadus taotleda kohtu nõusolekut puudutatud isiku eest XXX pärimise teel saadud XXX Tallinnas (kinnistusregistriosa nr XXX) korteriomandi omandiõiguse üleandmisnõude realiseerimiseks ja selle alusel omandatava kinnisasja võõrandamiseks. Eestkosteasutuse arvamus Põhja-Tallinna Valitsus leiab 26.08.2013 esitatud arvamuses, et antud juhul, kus perekond elab Saksamaal ning lapse ema kinnitusel ei ole neil plaanis Eestisse naasta, puudub otsene vajadus kõnealuse korteri säilitamiseks Eestis, kusjuures lapse emal tuleb tasuda liisingulepingust tulenevaid makseid ja seeläbi võib 3 2-13-35330 kannatada lapse heaolu. Samuti on ebamõistlik korteriga seonduvate kommunaalkulude tasumise kohustus, kui pere korterit ei kasuta. Antud juhul võib eeldada, et eluruumi võõrandamine ja sellest tulenevalt korteriga seotud kohustustest vabanemine vastab alaealise huvidele. Eeltoodust tulenevalt toetab Põhja-Tallinna Valitsus alaealise XXX huve silmas pidades avaldust tingimusel, et kinnisvara võõrandamisest saadud summast täidetakse kõigepealt korteriga seonduvad rahalised kohustused ning ülejäänud rahasummast ½, ehk XXXkuuluv osa, paigutatakse

§ 186

lg 1 alusel krediidiasutusse eestkostja varast eraldi ning paigutamisel tehakse märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Lapsele määratud esindaja arvamus Lapsele menetluses määratud esindaja advokaat Kadi Mägi esitas arvamuse 27.08.2013 ning on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja lapse huvides. Avaldaja soovib võõrandada XXXkuuluvat õigust. Avaldaja märgib, et ei tema ega tema poeg ei ela enam Eestis ning neil ei ole ka kavatsust Eestisse tagasi pöörduda. Tsiviilasja materjalide põhjal on alust arvata, et XXXei hakka kunagi seda eluruumi ise kasutama ning korteri müügist saadav tulu läheks lapse õpingute eest tasumiseks. Eelnevast tulenevalt peab esindaja nõudeõiguse võõrandamist põhjendatuks. Esindaja leiab, et ei ole vajadust kohustada avaldajat paigutama müügitehingust saadavat raha oma varast eraldi, sest eestkostja ja eestkostetav, kelleks on alaealine laps, elavad koos ning esindajal ei ole alust arvata, et eestkostja ei kasuta tehingust saadavaid rahalisi vahendeid eestkostetava huvides. Eeltoodust tulenevalt leiab esindaja, et avalduse nõusoleku saamiseks alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks, võib rahuldada. Kohtu seisukoht Kohus peab avaldust, milles taotletakse kohtu nõusolekut alaealise lapse XXX nimel lapsele kuuluva kinnisasja omandi üleandmise nõude realiseerimiseks ja selle nõudeõiguse reaaliseerimise tulemusel omandatud kinnisasja edasiseks võõrandamiseks, põhjendatuks ja nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega ja osaliselt lapsele määratud esindaja ning eestkosteasutuse seisukohaga. Kohus leiab, et taotletav tehing lähtub alaealise lapse huvidest ega kahjusta tema õigusi. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb 4 2-13-35330 rahuldada. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Perekonnaseaduse (

) § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda

§ 187

ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 187

p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust.

§ 187

p 2 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet.

§ 130

kohaselt, vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut.

§ 186

lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

§ 186

lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks.

§ 132

lg 1 kohaselt, lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. Kohus leiab, et ei esine takistusi puudutatud isiku nimel tehingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek oma lapse XXX nimel tehingu tegemiseks, so XXXkuuluva kinnisasja, asukohaga XXXTallinnas (kinnistusregistriosa nr XXX), omandi üleandmise nõude realiseerimiseks ja selle nõudeõiguse realiseerimise tulemusel omandatud kinnisasja, s.o. korteriomandi asukohaga XXXTallinnas, edasiseks võõrandamiseks ning vastavate asjaõiguslepingute sõlmimiseks. Kohus on seisukohal, et kinnistu (registriosa nr XXX) võõrandamisest saadud summast tuleb täita kõigepealt korteriga seonduvad rahalised kohustused. Ülejäänud rahasummast ½, ehk XXXkuuluv osa, tuleb paigutada

§ 186

lg 1 kohaselt Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutusse XXX nimele avatavale eraldi kontole ning konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Taotletavad toimingud lähtuvad lapse huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalikud. 5 2-13-35330 Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 kohaselt, hagita perekonnaasja menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et lastele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda. Raivo Einula 6