Isegi juhul, kui täitedokumendid ei oleks avaldajale 17.08.2012 kätte toimetatud, esinevad alused eelarestimise kohaldamiseks. Avaldajal puudub põhjendatud huvi täitedokumentide kättetoimetamisel tehtud kohtutäituri toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja toimingute tühisuse tuvastamiseks. Avaldajal ei ole ühtegi sisulist vastuväidet täitedokumendi osas, vaieldakse vastu täitemenetluse korraldusele. Kaebuse rahuldamisel saab avaldaja täiendava aja vara võõrandamiseks ja muude pahausklike toimingute tegemiseks, millega rikutakse sissenõudja huve. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus jättis OÜ SGA Production kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi 08.10.2012 otsuse peale täiteasjas nr 025/2012/2965 rahuldamata ja menetluskulud OÜ SGA Production kanda. Puudub vaidlus, et avaldaja asukohaks on Sepa 14, Tallinn. Antud asjaolu on nähtav äriregistrist ja kohtule esitatud avaldusest. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis lahendis nr 3-22-6-10, et
§-st 323 tulenevalt saab menetlusdokumenti lugeda kättetoimetatuks eelkõige eeldusel, et koht, kus dokumenti proovitakse üle anda, on juriidilise isiku äriruum. Kohtutäitur koostas võlgnikule 23.07.2012 täitmisteate. Lisaks käis kohtutäitur koos kohtutäituri abiga 02.08.2012 kell 17:05 võlgniku asukohas Sepa 14, Tallinnas, kus võlgniku töötajas teatasid kohtutäiturile, et võlgniku seaduslik esindaja (Ai Krivoruka) on puhkusel ja tuleb tööle alles 13.08.2012. 17.08.2012 kell 10:30 käis kohtutäituri büroo töötaja (A. R) võlgniku asukohas aadressil Sepa 14, Tallinnas, kus ilmnes, et võlgniku seaduslikke esindajaid kohal ei viibi, kohal viibis kodanik X X, kes avaldas, et on äriühingus direktor ning et võlgniku seaduslik esindaja naaseb tööle alles 21.08.2012, samuti täpsustas, et keegi teine peale seaduslike esindajate ei või dokumente vastu võtta. 12.03.2013 kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle X X, G S ja A R. Kohus leidis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kohtutäituri büroo töötaja A. R viibis 17.08.2012 SGA Production OÜ territooriumil. Tunnistajate S. Xi ja G. Si ütlused olid vastuolulised selles osas, kas A. R üritas dokumente üle anda võlgniku juhatuse liikmele. Kohus leidis, et A. R selgitas kohtuistungil usutavalt, et üritas 17.08.2012 võlgniku seaduslikule esindajale dokumente, sh täitmisteadet, üle anda. Kohtutäitur esitas kohtule foto, millelt nähtuvalt oli ümbrik adresseeritud avaldajale ja ümbriku peal oli kirjas, et see on postitatud postkasti kell 11:40 17.08.2012, kuna keelduti dokumendte vastu võtmast. Sama ümbrikut pildistati ka koos postkastiga. Kohus jättis esitatud foto tõendina tähelepanuta, kuna konkreetselt fotolt ei selgunud, millal foto oli tehtud ja ei nähtunud, kellele kuuluva postkasti kõrval oli ümbrikku pildistatud. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis lahendis nr 3-2-1-168-11, et
36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui on tehtud menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ettenähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest. Kohus leidis, et isegi kui kättetoimetamisteatis ei vasta formaalselt kõigile
lg 1 nõuetele, nähtub sealt, et avaldaja aadressil tehti kaks kättetoimetamise katset, s.t kahel korral ei õnnestunud saadetist kellelegi üle anda, misjärel jäeti see teise katse ebaõnnestumisel 17.08.2012 saaja postkasti. Seadus ei nõua saadetise postkasti jätmiseks kolmandat kättetoimetamiskatset. Seega võib kättetoimetamisteatise lugeda vähemalt
nõuetele, mh prooviti saadetist üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja saadetis jäeti avaldaja postkasti aadressil, mille ta ise avaldas ega ole oma aadressina vaidluse alla seadnud, nagu ta ei vaidlustanud ka postkasti olemasolu. Pooled ei vaidle selle üle, et dokumente prooviti üle anda saaja äriruumis. Riigikohtu halduskolleegium leidis määruses nr 3-3-1-100-1, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Avaldaja kohustuseks on tagada, et tema registrijärgsel aadressil oleks post (sh menetlusdokumendid) kättesaadav juhatuse liikmetele või muudele volitatud isikutele. Kohus leidis, et eeldused võlgnikule täitmisteate kättetoimetamiseks
kohaselt on täidetud ja menetlusdokumendid (sh täitmisteade) on võlgnikule nõuetekohaselt kättetoimetatud 17.08.2012, millest tulenevalt olid kohtutäituri täitetoimingud seaduslikud. Kohtutäituri vaidlustatud otsus oli piisavalt põhjendatud ja õigusselge ning kooskõlas kehtiva õiguskorraga, mistõttu puudub alus otsuse tühistamiseks. Määruskaebus OÜ SGA Production palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus millega tühistada Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 08.10.2012 otsus täiteasjas nr 025/2012/2965 ning jätta menetluskulud kohtutäitur Kaire Põltsi kanda. Kohus leidis ekslikult, et antud juhul esineb alus kohaldada
Avaldaja oli menetluse käigus läbivalt seisukohal, et 17.08.2012 ei üritanud keegi avaldajale ega muule isikule (
Selle asjaolu kontrollimiseks kuulas kohus üle avaldaja endise töötaja (G S), praeguse töötaja (X X) ja kohtutäituri töötaja (A R). Avaldaja töötajad kumbki ei saanud tol hetkel aru, et tegemist oli kohtutäituri töötajaga. Samuti ei saanud kumbki tunnistaja aru, et see mees soovis OÜ-le SGA Production mingeid dokumente üle anda, kohtutäituri töötaja selleks mingitki soovi ei avaldanud ega palunud OÜ SGA Production nimel dokumente vastu võtta. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et paarisõnaline vestlus toimus õues, kuna tunnistaja G. S tegi seal suitsu. Kohtutäituri töötaja A. R andis tunnistajana ütluseid, mis ülejäänud tunnistajate ütlustega absoluutselt ei haakunud. Ta väitis, et käis kontoris sees, kus rääkis kahe mehega, kellest üks tutvustas ennast X. Xina ja mõlemad keeldusid dokumentide vastuvõtmisest. Kohus eeldas ilma ühegi põhjenduseta, et usaldusväärsed on kohtutäituri büroo töötaja ütlused, mitte avaldaja endise töötaja ütlused. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et tunnistajate X. Xi ja G. Si ütlused on vastuolulised. Kohus luges usaldusväärseks ütlused, mis enamikus ei kattunud ülejäänud kahe tunnistaja ütlustega.
Kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja ühekülgselt ning kohaldas alusetult ja valesti
lg 1 kättetoimetamise fiktsiooni.
lg 2 kohaselt on
326 lg 1 kohaldamise vältimatu eeldus - menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule. Täituri büroo töötaja käitus antud juhul selliselt, et ei olnud võimalik teha järeldust, et toimub täitmisteate kättetoimetamine võlgnikule, ta ei tutvustanud end, ei esitanud ametitunnistust, ei teatanud sealviibimise eesmärgist, ei teinud ettepanekut võtta vastu OÜ-le SGA Production mõeldud dokumendid. Kohtu viide Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-100-1 ei ole asjakohane, kuna antud juhul on küsimus konkreetse
§-s 326 sätestatud fiktsiooni, kui täitur ei proovinud täitmisteadet kätte toimetada kohtumenetluse esindajale. Seetõttu ei ole kohaldatavad ka kohtutäituri poolt kaevatavas otsuses viidatud Riigikohtu lahendid, kuna faktilised asjaolud erinevad käesolevast juhtumist.
lg 2 alusel võib menetlusdokumendi kätte toimetades anda üle muule isikule kui saajale üksnes käesolevas osas sätestatud juhul. Sellele sättele kehtestab erandi TMS § 10 lg 3. Käesoleval juhul ei esinenud aluseid rakendada kättetoimetamise erijuhte. Seega täitedokumendid toimetati võlgnikule kätte 06.09.2013 ja ebaõige on kohtutäituri ekirjas ja kaevatavas otsuse sisalduv väide, et need on võlgnikule juba toimetatud varem. Seaduse eesmärgipärasel tõlgendamisel, mille kohaselt on eesmärgiks eelkõige täitmisteatest võlgniku tegelik teavitamine, tuleb asuda seisukohale, et
lg 3 ei ole täituri suvaotsus ja seda tuleb igal juhul eelistada täitmise fiktsiooni kohaldamisele. Kohus jättis põhjendamatult menetluskulud avaldaja kanda, mis on vastuolus
lg-ga 1, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Termin „põhjendamatu taotlus, väide või tõend“ ei ole käesolevas asjas kohaldatav ja kohus ei ole selle kohaldamist määruses põhjendanud. Avaldaja esitas põhjendatud kaebuse. Vastused määruskaebusele AS Frelok palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts määruskaebusele vastanud ei ole. Menetluse edasine käik Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle
Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 28.03.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt
lg-st 6 korrata.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või 6
lg 1 nõuetele, nähtub sealt, et avaldaja aadressil tehti kaks kättetoimetamise katset, s.t kahel korral ei õnnestunud saadetist kellelegi üle anda, misjärel jäeti see teise katse ebaõnnestumisel 17.08.2012 saaja postkasti. Seadus ei nõua saadetise postkasti jätmiseks kolmandat kättetoimetamiskatset. Seega võib kättetoimetamisteatise lugeda vähemalt
Kättetoimetamine vastab
nõuetele, mh prooviti saadetist üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja saadetis jäeti avaldaja postkasti aadressil, mille ta ise avaldas ega ole oma aadressina vaidluse alla seadnud, nagu ta ei vaidlustanud ka postkasti olemasolu. Riigikohus on rõhutanud lahendis 3-2-1-168-11 rõhutanud, et et
36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui on tehtud menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ettenähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. Kolleegium leiab, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Avaldaja kohustuseks on tagada, et tema registrijärgsel aadressil oleks post (sh menetlusdokumendid) kättesaadav juhatuse liikmetele või muudele volitatud isikutele. Avaldaja ei ole tuginenud asjaolule, mille kohaselt oleks tema poolt dokumentide vastuvõtt registrijärgses asukohas (äriruumis) korraldatud. Seda ei kinnitanud ka tunnistajad. Kolleegium leiab, et TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse eelkõige dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos. Kohtutäitur on põhjendatult järginud täitmisteate kättetoimetamisel tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud. TMS § 10 lg 3 alusel võib kohtutäitur toimetada täitedokumendi kätte ka võlgniku esindajale, kuid see asjaolu ei välista nende kättetoimetamist TMS § 10 lg-s 2 sätestatud korras. Maakohus on andud hinnangu kõigile asjas kogutud tõenditele ja põhjendatult jätnud avalduse rahuldamata.
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Avaldajaks antud hagita asjas oli OÜ SGA Production, selles vaidlus puudub. Maakohus jättis avalduse rahuldamata. Seega maakohus jättis põhjendatult menetluskulud
Ülaltoodu alusel ei anna ükski määruskaebuses toodud väide alust kaevatava määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja OÜ SGA Production kanda. Reet Allikvere Ele Liiv Imbi Sidok-Toomsalu 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.