lg 1; § 132 p 1; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Jätta PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 29.07.2013.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,13,005520 muutmata ning Raido Jõelaini kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Taivo Veersalu koostas 30.06.2013.a väärteoprotokolli AB1270476 selle kohta, et 30.06.2013.a kella 12:47 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Pärnu maanteel Tondi suunas juhtis Raido Jõelain mootorsõidukit Yamaha YFM 700r registreerimismärgiga XXX kiirusega 113+/-4 km/h asula sisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 59 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse 29.07.2013.a otsuse alusel väärteoasjas nr 2316,13,005520 määrati Raido Jõelainile karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel kohaldati Raido Jõelaini suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Raido Jõelain oma kaebuses tunnistab süüd antud väärteoasjas ja kahetseb oma teguviisi ning palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse otsus väärteoasjas nr 2316,13,005520 lisakaristuse määramise osas. Taotlust põhjendab kaebaja asjaoludega, et mootorsõiduki juhtimisõigus on vajalik Norras autojuhina töötamiseks ning juhtimisõiguse ära võtmine lõpetaks ka tema töösuhte. Uut tööd Norras või Eestis oleks aga väga raske leida. Samuti tähendaks töö kaotamine kaebajale sissetuleku kaotamist, mistõttu tõsise löögi alla satuks tema pere sh alaealine laps. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Raido Jõelaini süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 100 trahviühikut, so 400 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega on põhikaristus määratud ettenähtud sanktsiooni 1/2 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni miinimummääras. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et LS § 227 lg 3 sätestatud rikkumise alammäära ületamise osas on kaebuse esitanud isiku süü suur. Raido Jõelainile on määratud põhikaristusena rahatrahv ettenähtud sanktsiooni keskmises määras 100 trahviühiku ulatuses s.o. 400 eurot. Seega vastab määratud karistus isiku süüle. Kohtuvälises menetluses on karistuse määramisel arvestatud kergendava asjaoluna isiku kahetsusega, raskendavaid asjaolusid ilmnenud ei ole. 2 Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis on lisakaristus kohaldatud sanktsiooni alammääras ning kohtuväline menetleja asub seisukohale, et kui isiku käitumises tuvastatakse juba LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo koosseis ja väärtegu on toime pandud asulasisesel ning suure liikluskoormusega teel, siis on selline juht liikluses teadlikult ja tahtlikult ohtlik ning ta tuleb kas põhi- või lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest ning sellest võib teha järelduse, et antud rikkumine ei olnud tema jaoks juhuslik ning kaebaja näol ei ole mitte tegemist liikluses vastutustundliku ja õiguskuuleka liiklejaga. Samuti näitab menetlusaluse isiku karistusregister, et varasemad karistused ei takistanud tal asulasisesel teel ületamast lubatud suurimat sõidukiirust nii suures ulatuses, so enam kui kaks korda lubatud sõidukiirusest, mis näitab menetlusaluse isiku äärmiselt üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Kaebuses kohtule on kaebaja selgitanud, et ta on päri määratud rahatrahviga, kuid ei saa olla päri lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 3 kuuks. Seda seepärast, et ta töötab Norras autojuhina ning juhtimisõiguse ära võtmine lõpetaks tema töösuhte. Töö kaotamine tähendaks sissetuleku kaotamist, mistõttu kannataks tema pere sh alaealise lapse ülalpidamine. Kaebaja leiab, et töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena tuleks kohtul vältida. Nimetatud väidete tõendamiseks ei ole kaebusele lisatud ühtegi dokumenti, seega on need väited paljasõnalised ning esitatud eesmärgiga kohut eksitada. Teadmine juhtimisõiguse vajalikkusest aga ei takistanud kaebajat käitumast viisil, mis on ohtlik nii temale enesele kui ka teistele liiklejatele ning juhtimisõiguse saanud isikuna pidanuks ta teadma, et sellise käitumise tulemusena võidakse tema suhtes kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kas põhivõi lisakaristusena. Seetõttu peaks kaebaja olema teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel. Isik peab ise piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva selleks, et tema olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks ning see tagaks temal lasuvate kohustuste kohase täitmise. Seega sõltub menetlusaluse isiku ja tema lähedaste heaolu tema enese käitumisest muu hulgas ka liikluses. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud käitumine aga näitab menetlusaluse isiku ükskõiksust liiklusohutusse, mille järgimine on juhile kohustuslik. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades menetlusalusele isikule määratud karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud Raido Jõelaini karistamine antud rikkumise eest rahatrahviga s.o 100 trahviühiku 400 euro ulatuses ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 3 kuuks. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karistatud. Eripreventiivselt aitab selline karistus menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul temale ebameeldiv tagajärg. Rahatrahvi ja lisakaristuse tähtaja vähendamist ja kohtuväline menetleja põhjendatuks ei pea, kuivõrd sellisel juhul kaotaks karistus kohtuvälise menetleja hinnangul vajaliku üld- ja eripreventiivse toime. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Kohtuotsuse põhjendused 3 Väärteomenetluse seadustiku (
) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et Raido Jõelaini kaebus tuleb jätta rahuldamata. Liiklusseadus § 15 lg 1 p 2 sätte kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Vaidlust ei ole selles, et Raido Jõelain juhtis 30.06.2013.a kella 12:47 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Pärnu maanteel Tondi suunas mootorsõidukit Yamaha YFM 700r registreerimismärgiga XXX kiirusega 113+/-4 km/h asula sisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 59 km/h. Väärteo toimepanek on mh tõendatud: menetlusaluse isiku 02.07.2013.a edastatud ekirjaga, mille kohaselt 30.06.2013.a päeval võttis sõbralt ATV, et linnas üks väike ring proovisõiduks teha. Enne Pärnu mnt viadukti kiirendas veidi ning kiirus tõusis hetkeks üle lubatud 50 km/h. Jõudes Tondi tänavale ning kuuldes tagant lähenevat sireeni heli, tõmbas tee äärde arvates, et mõni operatiivsõiduk soovib mööduda. Tema üllatuseks oli see politsei kes teda peatas väites, et nad mõõtsid hetk tagasi tema kiiruseks 113 km/h. Kahetseb väga oma teguviisi, ilmselt ei osanud arvestada sellega kui erinev on sõiduauto ja ATV kiirendus. Vajab juhilube välismaal tööle sõiduks; tunnistaja Raul Annuka ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt 30.06.2013.a olles patrullis teostasid liiklusjärelevalvet Tallinnas Pärnu mnt viaduktil kella 12:47 paiku märkas mootorsõidukit mis tugevalt kiirendades liikus Pärnu mnt-l Vineeri tn poolt Tondi tn suunas. Sõiduki suurimaks liikumiskiiruseks mõõtis kiirusemõõteseadmega Ultra Lyte, 113 km/h. Lubatud on 50 km/h. Rikkumine salvestati ka videokaameraga. Järgnes sõidukile ja sõiduk peatati Tondi 18 juures. Sõidukit Yamaha YFM 700R riikliku registreerimisnumbriga XXX juhtis Raido Jõelain (17.12.1982), kes oma sõnul korra lihtsalt kiirendas; liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Raul Annuka teostas riikliku järelevalve korras 30.06.2013.a kell 12:47 Raido Jõelaini poolt juhitud mootorsõiduki Yamaha YFM 700R registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseadet Ultra Lyte LTI 20-20 nr UX020596 (taatlemistunnistus TTRSS-13/00075). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 113 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 4 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 59 km/h. Juht on nimetatud protokolliga tutvunud ja seda oma allkirjaga kinnitanud. 4 Nimetatud tõenditega on tõendatud, et menetlusalune isik Raido Jõelain rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõudeid. Menetlusalune isik on toime pannud LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Antud juhul ei esine
sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel. Menetlusalune isik oma 02.07.2013.a edastatud e-kirjas tunnistab oma süüd ning selgitab, et võttis sõbralt ATV, et linnas väike proovisõit teha. Enne Pärnu mnt viadukti kiirendas veidi ning kiirus tõusis hetkeks üle lubatud 50 km/h. Seega on Raido Jõelain pannud süüteo toime otsese tahtlusega. Kaebaja rikkumine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Kaebaja taotleb määratud lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks – tühistamist. Vastavalt liiklusseaduse § 227 lg 3 sättele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Juhtimisõigust omav kaebuse esitaja peab olema teadlik sellest, et sama paragrahvi lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 227 lg 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Seega on põhikaristus määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni miinimummääras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus osas, mis puudutab põhikaristuse mõistmist, on tulenevalt õiguskorra kaitsmise huvidest ja üldpreventiivsetest eesmärkidest põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel võtnud arvesse karistust kergendava asjaolu esinemist. Kaebuses on menetlusalune isik selgitanud, et ka varasemalt on kiiruse ületamisega patustanud ja palub kohtul käesoleval juhul arvestada sellega, et kiiruseületamine oli tingitud hetkelisest kiirendamisest ning seega ka hetkelisest kiiruse piirangu ületamisest, proovimaks korra sõbralt laenatud ATV mootorisse kätketud võimsust, seejuures veendudes enne eelmainitud kiirendamist, et see oleks ohutu ega takistaks või ohustaks teisi liiklejaid. Sellistest väidetest saab kahtlusteta järeldada, et süütegu on toime pandud tahtlikult ning kaalutletult. Õigusnormides kehtestatud nõuded kehtivad kõikidele adressaatidele ühtemoodi ning kaebuse esitaja subjektiivne hinnang teiste ohtu mitteseadmise kohta pole rikkumist õigustavaks või teo õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Sõidukiiruse valik ei saa sõltuda juhi suvast, vaid juht peab jälgima liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ja järgima liiklusnõudeid. Samuti selline subjektiivne suhtumine teosse näitab üheselt seda, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik ja kaasliiklejate suhtes hoolimatu, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu teistele ja ka temale endale. Kui isik ei ole suuteline 5 liiklusnõudeid järgima või ei soovi seda teha, nagu nähtub menetlusaluse isiku suhtumisest ja ka karistusandmetest, siis tuleb selline isik liiklusest kõrvaldada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis on lisakaristus kohaldatud sanktsiooni alammääras. Karistusregistrist nähtuvalt on menetlusalust isikut liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud korduvalt rahatrahvidega, milledest osad on täidetud. Sellised karistusandmed näitavad, et kaebuse esitaja ei teinud eelmistest karistustest järeldusi ja nimetatud karistus ei mõjutanud teda hoiduma uue süüteo toimepanemisest. Kohtule esitatud kaebuses märgib menetlusalune isik, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lõpetaks tema töösuhte autojuhina Norras ning töö kaotamisega satuks tõsise löögi alla pere sh alaealine laps. Samas ei ole menetlusalune isik esitanud kohtule ühtegi tõendit oma töötamise kohta autojuhina. Samuti märgib kohus, et nimetatud asjaolud olid kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist ning ükski neist asjaoludest ei tekkinud ootamatult ja pärast kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamist. Seega oli kaebuse esitaja teadlik sellest, et tal on tööl käimiseks juhtimisõigus vajalik. Kohus leiab, et menetlusalune isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi menetlusalune isik vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Samuti koondab mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine menetlusaluse isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Seega arvestades süü suurust ja varasemaid karistusi, olnuks lisakaristuse kohaldamine ka pikemaks ajaks täiesti õigustatud ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Leili Raedla Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.