← Eesti

4-13-1071/10

Obsah (5)§ 242§ 33§ 30§ 2§ 239

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.september 2013.a. Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-13-1071 Kohtunik Roomet Sõnna Liia Tigane Kohtuistungi sekret

§ 242lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o.

60 eurot ning lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullpolitseiniku 09.02.2013.a. kiirmenetluse otsusega karistati T. L. Liiklusseaduse § 242 lg 1 alusel selle eest, et ta 09.02.2013 kell 04:15 ajal Võru linnas Lembitu tänaval juhtides mootorsõidukit sõidutas sõitjat Janno Lintsi, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, millega T. Laidmets rikkus

§ 33lg 11 p 4 ja 33 lg 2 p 6 nõudeid, 15 trahviühiku suuruse s.o.

60-eurose rahatrahviga (tl 10-11, 20-21). MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUSE SISU Kaebuse kohaselt vaidlustab menetlusalune isik politsei poolt temale koostatud 09.02.2013 kiirmenetluse otsuse täies ulatuses.

§ 30

lg 2 p 3 tulenevalt ei pea sõitjal turvavöö olema kinnitatud, kui tal on kaasas arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta.

§ 2p 79 tulenevalt on T.

L. sõidukis viibinud kaasreisija Janno Lints käsitletav sõitjana

mõttes. J. Lintsile on väljastatud tervisetõend, mille kohaselt ei pea J. Lintsil turvavöö vigastuse tõttu kinni olema. Käesoleval juhul ei pöördunud politsei mitte kordagi selle isiku poole, kelle turvavöö lahti oli. Juhul, kui politsei oleks vastavaid selgitusi küsinud J. Lintsilt, oleks J. Lints saanud ka vastavad selgitused anda ja esitada ka oma väiteid kinnitava ning turvavöö mittekinnitamist lubava arstitõendi. Ainuüksi see asjaolu, et J. Lints väidetava väärteo toimepanemise ning auto kinnipidamise hetkel magas (öösel kell 4:15), ei muuda politsei kui väärteomenetleja uurimisprintsiibi järgimist kui ka tõendamiskoormust olematuks. Karistamise aluseks saab olla vaid isiku süü. Käesoleval juhul puudub T. Laidmetsal antud väärteos igasugune süü, sest kaasreisijal J. Lintsil oli olemas tõend selle kohta, et ta võib sõita kinnitama turvavööga, mis välistab T. Laidmetsa süü. 09.02.2013 koostatud kiirmenetluse otsus tuleb tühistada väärteokoosseisu puudumise tõttu. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses Tartu Maakohtule (tl 18) leiab kohtuväline menetleja, et T. L. poolt koostatud kaebus Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku poolt koostatud kiirmenetluse otsuse kohta väärteoasjas nr 2860,13,000402 ei ole põhjendatud. Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 4 sätestab, et mootorsõiduki juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud. Samuti on mootorsõiduki juht vastavalt

§ 33

lg 2 p 6 kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud. Oma kiirmenetluse otsuses on T. Laidmets andnud ütlusi, et ta juhtis mootorsõidukit ja sõidutas Janno Lintsi, kellel oli turvavöö kinnitamata, kuna sõber oli napsitanud ja ta tuli autosse aidata ning selle tegevuse juures ununes kinnitada sõbra turvavöö. Kaebuse esitaja on koos kaebusega esitanud Janno Lintsile väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendi nr 1345, mis on antud välja Vabariigi määruse „Mootorsõidukijuhi ja 2

(5)juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord, tervisetõendite vormid ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille puhul mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud" alusel. Mootorsõidukijuhi tervisetõendis on arsti poolt välja toodud erisus, et Janno Lints võib mootorsõidukit juhtides sõita kinnitamata turvavööga seoses vasaku õlavarrepõimiku kahjustusega isiku omal vastutusel. Mootorsõidukis kõrvalistmel sõitnud J. Lintsil oleks turvavöö läinud üle parema õla, mis ei oleks vastunäidustatud tema terviseseisundiga. Liiklusseaduse § 2 p 19 sätestab, et juht on isik, kes juhib sõidukit. Antud määruse alusel väljastatud tõend on antud mootorsõiduki juhile liiklusseaduse mõistes, mitte mootorsõidukis kaasreisijana viibivale isikule. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades VTMS 5.peatükis sätestatud erisusi. Menetlusalune isik T. L. avaldab kohtuistungil (tl 29-30), et ta jääb kaebuses toodu juurde ja leiab, et kuna sõitjal oli arstitõend, et ta ei pea olema turvavööga kinnitatud, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. VTMS § 57 lg 1 p 7,8 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses teo lühikirjeldus ja väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid. Väärteomenetluse otsusest nähtub (tl 20-21), et T. L. , juhtides mootorsõidukit Audi Q7 sõidutas 09.02.2013.a. kell 04.15 sõitjat Janno Lintsi (isikukood 37206150213), kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga; menetleja on väärteo toimepanemisel tõendina tuginenud menetlusaluse isiku ütlustele.

§ 33

lg 11 p 4 ja lg 2 p 6 tulenevalt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga, samuti peab juht enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud.

§ 30

lg 2 p 3 tulenevalt ei pea sõitjal turvavöö olema kinnitatud, kui tal on kaasas arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud 14.05.2012-14.05.2017 kehtiva mootorsõidukijuhi tervisetõendi (tl 14), mille kohaselt on Janno Lintsil lubatud sõit kinnitamata turvavööga seoses vasaku õlavarrepõimiku kahjustusega isiku omal vastutusel. Kohtuväline menetleja leiab, et selline tõend on antud mootorsõiduki juhile liiklusseaduse mõistes, mitte mootorsõidukis kaasreisijana viibivale isikule ja mootorsõidukis kõrvalistmel sõitnud J. Lintsil oleks turvavöö läinud üle parema õla, mis ei oleks vastunäidustatud tema terviseseisundiga. 3

(5)Liiklusseaduse § 2 p 19 sätestab, et juht on isik, kes juhib sõidukit.

§ 2p 79 järgi on sõitja isik, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et T. L. sõidukis viibinud kaasreisija Janno Lints on käsitletav sõitjana

mõttes. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kohtule esitatud tõend on välja antud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a. määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord, tervisetõendite vormid ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille puhul mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud" § 10 alusel. Samas ei ole kehtestatud näidisvormi, milline peab olema konkreetselt

§ 30

lg 2 p 3 järgi sätestatud arsti kirjalik otsus sõitjal turvavöö kasutamise vastunäidustuste kohta. Seega ei ole välistatud, et sõitja esitab kontrollimisel ka VV 16.06.2011.a. määruse alusel välja antud tervisetõendi, kui sellega on võimalik tõendada asjaolu, et sõitjale on vastunäidustatud turvavöö kasutamine. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on Janno Lintsil lubatud sõit kinnitamata turvavööga seoses vasaku õlavarrepõimiku kahjustusega isiku omal vastutusel. Seega ei ole arstitõend kinnitamata turvavööga sõiduks antud ainult mootorsõiduki juhtimiseks. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et tõendi p 1 ja 2 annavad juhile terviseseisundist sõltuvalt õiguse teatud konkreetse kategooria sõiduki juhtimiseks. Kohtuvälise menetleja väide, et mootorsõidukis kõrvalistmel sõitnud J. Lintsil oleks turvavöö läinud üle parema õla ja see ei oleks vastunäidustatud tema terviseseisundiga, on tõendamata, sest käesolevas asjas puuduvad põhjalikumad andmed Janno Lintsi terviseuuringute ja tervisliku seisundi kohta, mis olid tervisetõendi väljastamise aluseks. Kohtuväline menetleja ei ole ümber lükanud kaebuse esitaja väiteid, et politsei ei pöördunud kordagi isiku poole, kellel turvavöö oli lahti ja kes magas kõrvalistmel. Samuti ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks kaalunud sõitja vastutust

§ 30

lg 1 rikkumise eest

§ 239lg 1 p 2 järgi.

Süütuse presumptsiooni üheks oluliseks põhimõtteks on, et keegi ei ole kriminaal- ja väärteomenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Antud asjas on kaebuse esitaja esitanud oma väite kinnitamiseks arsti tõendi sõitjal turvavöö kasutamise vastunäidustuste kohta, puuduvad tõendid sõitja küsitlemise kohta, mistõttu ei ole kummutatud kaebuse esitaja väide, et kinnitamata turvavööga kõrvalistmel olnud isikul oli kaasas arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuste kohta. Vastavasisuline tervisetõend on välja antud juba 14.05.2012.a. Kohus, hinnanud menetlusaluse isiku ütlusi ja asja materjale kogumis, leiab, et KrMS § 7 lg 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus leiab, et T. L. süü Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 4 ja lg 2 p 6 nõuete, mille kohaselt ta juhtides mootorsõidukit sõidutas sõitjat, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, mis toob kaasa vastutuse

§ 242lg 1 järgi, ei ole usaldusväärselt tõendatud. 4

(5)VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kuna menetlusaluse isiku T. L. käitumises ei tuvastatud süüteokoosseisule vastavat asjaolusõitja, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, sõidutamist, sest sõitjal oli turvavöö kasutamine vastunäidustatud ja

§ 30

lg 2 p 3 järgi kinnitamata turvavööga sõit lubatud, tuleb asja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna asjas esinevad väärteomenetlust välistavad asjaolud ei käsitle kohus käesolevas otsuses teisi VTMS § 133 sätestatud küsimusi. Neil asjaoludel rahuldab kohus T. L. kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullpolitseiniku 09.02.2013.a. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2860,13,000402 T. L. süüdi tunnistamises Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi ja karistamises rahatrahviga 15 trahviühiku suuruses, s.o. 60 eurot ning lõpetab väärteoasja menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtunik: 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.