Obsah (5)

§ 118§ 180§ 115§ 117§ 11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2013, Tallinn Tsiviilas

) (pärandi avanemise ajal kehtinud redaktsioonis) § 118 lõikes 3 sätestatud 10-aastane pärandi vastuvõtmise üldine tähtaeg, soovib hageja ema järgi pärandi vastuvõtmise tähtaega vastavalt

§ 118lõikele 2¹ ennistada.

Kostja ei ole andnud kohtuväliselt selleks nõusolekut. 4. Pärandi vastuvõtmise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, et pärimisasja menetlemisel ei olnud hageja objektiivselt teadlik pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast. Samuti asjaolu, et notar, vaatamata kontaktandmete olemasolule, ei teavitanud tütart tema õigustest. Notari vastav kohustus tulenes justiitsministri 25.01.2002 määrusest "Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord" (edaspidi Kord). Nimetatud Korra § 6 kohaselt oli notaril esmalt kohustus teavitada potentsiaalset pärijat otse ja vaid pärima õigustatud isikute või nende elukoha kohta usaldusväärsete andmete puudumisel avaldama tähtaja määramise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hageja ei ole vastuvõtmise avalduse esitamata jätmisega pärandist loobunud. Pärandist loobumine oli vastavalt

§-le 117 võimalik vaid ühel viisil – loobumisavalduse esitamisega notarile. Kostja vastuväited

1. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja pidi olema teadlik oma ema pärimismenetlusest, mis algatati tema isa avalduse alusel, samuti pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast. Hageja vaikimist tuli lugeda tahteavalduseks pärandit mitte vastu võtta. Nii Eesti Vabariigi kui ka Vene Föderatsiooni pärimisõigus lähtus tol ajal nn vastuvõtusüsteemist. Hageja otsustas mitte pärida, loobudes ema pärandist isa kasuks. X X teavitas pärimisavalduses esimese järjekorra pärija, see on hageja, olemasolust ja esitas notarile 3 tema kontaktandmed. Hageja väide, nagu saanuks ta alles jaanuaris 2012 teadlikuks, et notar andis tema
2. aastal surnud ema pärandi vastuvõtmiseks tähtaja ning tema isa päris juba
3. aastal abikaasa järgi, kinnitab üheselt, et hagejal puudus tahe emast allesjäänud pärandvara pärimiseks. Kostjale jääb mõistetamatuks, millisel arusaamisel pärimisõigusest rajanes hageja kavatsus pärida ema pärandvara ja missuguseid samme ta ema pärandi vastuvõtmiseks kavatses astuda, kui tema poolt vaidlustatud pärimisteadet ei oleks 23.01.2003 Ametlikes Teadaannetes avaldatud ning X X ei oleks 07.01.2012 surnud. Hageja viibis ema matustel ning külastas Tallinnas isa ajavahemikus 2003 kuni 2008 vähemalt kaks korda aastas, elades külaskäikude ajal elamus aadressil Silmu
4. Pärast seda, kui X X haigestus vähki aastal 2008, hageja külaskäigud sagenesid ning hageja viibis seetõttu Eestis kuni isa surmani 3–4 korda aastas. Tegelikkuses realiseeris hageja kokkuleppel isaga oma subjektiivse õiguse pärandist loobumiseks, jättes pärandi vastuvõtmise avalduse esitamata. X X ostis omakorda hagejale jääva pärandiosa hüvitamiseks tütrele Sankt-Peterburgi 3-toalise korteri, osutas regulaarselt rahalist abi ning korraldas hagejale ja tema lapsele puhkusereise, milledel osales ka ise. Kokkuleppel isaga, kes enda pärandiosast loobus, osales hageja pärijana
5. aastal ema vara pärimisel Ukrainas, võttes vastu pärandvarana korteri Zaporožjes (Zaporizhyas). Eeltoodu tõendab, et hageja pidi olema teadlik Eestis toimuvast ema pärimismenetlusest. Hageja ei ole pöördunud tähtaja möödalaskmise järgselt ligemale üheksa aasta jooksul isa poole ega taotlenud kuni viimase surmani temalt nõusolekut pärandi vastuvõtmise tähtaja kohtuväliseks ennistamiseks. Ka ei algatanud ta isa vastu hagimenetlust nimetatud küsimuses. Esimese astme kohtu otsus
6. 11.04.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja ennistas 17.12.2002 surnud X X pärimisasjas Tallinna notari Liia Aigro poolt pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaja. Kohus määras tühistada otsuse jõustumisel 02.04.2012 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
7. Alates 01.01.2009 kehtiva

§ 180

kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud seadust, kui viidatud seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. X X pärandi avanemise ajal 17.12.2002 kehtinud

§ 115lõikest 1 tulenes pärija õigus pärand vastu võtta või sellest loobuda.

Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuli

§-s 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestas (

§ 117lõige 1).

Pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise üldiseks tähtajaks oli 10 aastat (

§ 118lõige 3).

Samas võis notar üldist pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise tähtaega lühendada. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks võis notar

§ 118

lõike 1 kohaselt anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei võinud olla lühem kui kaks kuud.

§ 118

lõike 2¹ kohaselt võis

§ 118

lõikes 1 nimetatud tähtaja pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada vaidluse korral kohus, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel ning vaidluse puudumise korral notar, kui kõik pärandi vastuvõtnud isikud esitavad notariaalselt kinnitatud nõusoleku. 8. Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle: - nii hageja kui tema isa X X on 17.12.2002 surnud X X seadusjärgsed pärijad

§ 11

lõike 1 tähenduses; - hageja isa esitas tähtaegselt avalduse pärandi vastuvõtmiseks; - Tallinna notari Liia Aigro poolt oli kooskõlas

§ 118

lõikega 1 andnud X X pärandi vastuvõtmiseks tähtaja kolm kuud, avaldades 23.01.2003 vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (t lk 9); - notari poolt antud tähtaja jooksul hageja pärandi vastuvõtmiseks ega sellest loobumiseks avaldust ei esitanud; 4 - notar väljastas 14.05.2003 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse ainsaks pärijaks tunnistatud X Xile; - kostja ei ole X Xi õigusjärglasena (testamendijärgne pärija) andnud X X pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks nõutavas vormis nõusolekut (

118 lõige 21 punkt 2). X X pärandi avanemise ajal kehtinud

§ 118

lõike 2¹ punktist 1 tulenes, et sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tähtaja võib kohus pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada, kui kohus loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Hageja on 17.12.2012 esitanud notarile Liia Aigro avalduse X X pärandi vastuvõtmiseks (t lk 125– 126). Seega on avaldus esitatud enne kümne aasta möödumist pärandi avanemisest (

§ 118lõige 3).

Kuivõrd

§ 118

lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul võttis pärija X X X X pärandi vastu, saab hageja oma pärimisõigust teostada vaid juhul, kui kohus pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks antud tähtaja

§ 118

lõike 21 punkti 1 alusel ennistab (Riigikohtu 18.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-07, punkt 14). 9. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagis esitatud asjaolud annavad alust lugeda notari poolt kooskõlas

§ 118lõikega 1 antud pärandi vastuvõtmise tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel.

Kohtu hinnangul eeldab mõjuv põhjus

§ 118

lõike 21 punkti 1 tähenduses, et tähtaja möödalaskmiseks peab esinema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul alused notari poolt antud 3-kuulise pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. 10.

§ 118

lõikest 1 tulenevalt pidi notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tähtaja andmisel saatma selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldama teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Praegusel juhul esitas X X asja materjalidest nähtuvalt 08.01.2003 notar Liina Aigrole pärimisavalduse X X pärandi vastuvõtmiseks (t lk 7–8). Muuhulgas on X X notarile avaldanud, et pärandaja esimese järjekoha pärijaks on ka tütar (hageja) elukohaga xxxxxxxxxx. Tsiviilasja materjalidest, sealhulgas pärimistoimikust (t lk 73–130) ei nähtu, et notar oleks saatnud nimetatud aadressil kirjaliku teate pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks antud tähtaja kohta. Notar ei ole tõenditest ilmnevalt vastavat teadet hagejale saatnud ka ühelgi teisel aadressil. Notar on üksnes avaldanud teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded (t lk 9). Kohus leidis, et kuigi

§ 118

lõige 1 annab notarile valiku võimaluse tähtajast teavitamise vahendite valikul ning otseselt ei kohusta kirjalikku teadet saatma, peaks ametiülesandeid temalt eeldatava hoolsusega täitev notar seda siiski tegema olukorras, kus talle on teada pärima õigustatud isikute kontaktandmed. Notari poolt tähtaja andmise eesmärgiks on kutsuda pärima õigustatud isikud pärandit vastu võtma või sellest loobuma, eesmärgiks ei ole pärima õigustatud isikud pärandist ilma jätta. Ka eelpool mainitud Korra § 6 regulatsioonist järeldub, et esmalt ja eelkõige pidanuks notar saatma pärima õigustatud isikutele teate pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise tähtaja kohta ning juhul kui pärima õigustatud isikute või nende elukoha kohta puudunuks usaldusväärsed andmed, tulnuks avaldada tähtaja määramise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Praegusel juhul oli X X avaldanud notarile hageja kontaktandmed. Hageja kinnitusel olid need tema elukoha andmed pärimisavalduse esitamise ajal. Usaldusväärsete andmete olemasolul ei olnud õigustatud piirduda üksnes teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus nõustus seetõttu hagejaga, et notar ei ole teda pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise tähtajast kohaselt teavitanud. Notari toiminguid X X pärimisasjas ei saanud hageja vahetult mõjutada. Hageja väitel sai ta vaidlusalusest tähtajast teada alles seoses 07.01.2012 surnud X Xi pärimisasjaga. Kohtu poolt tuvastatu ei anna alust hageja nimetatud väites kahelda. Eeltoodut arvestades tuleb notari poolt hageja kohast teavitamata jätmist hinnata praegusel juhul kui mõjuvat põhjust pärandi vastuvõtmise tähtaja möödalaskmisel. Pärija teadmatus pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast võib olla tähtaja ennistamise aluseks ka siis, kui pärimisteade avaldati ametlikus väljaandes 5 Ametlikud Teadaanded. Taolist seisukohta toetab muuhulgas Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-09-12016 (punkt 15).
2. Seonduvalt poolte väidetega märkis kohus täiendavalt järgmist. Kostja poolt kirjeldatud hageja suhtlemisest isaga ei saa teha kindlaid järeldusi selle kohta, et hageja ema pärimismenetlusest ja selle raames notari poolt antud tähtajast teadlik oli. Vaidlusvälised asjaolud, et hageja teadis juba
3. aastal X X pärandi avanemisest ning pärandvara olemasolust, ei oma vaidlusaluse 3-kuulise tähtaja ennistamise seisukohast tähtsust. Kuivõrd hageja notari poolt antud tähtajast ei teadnud, võis ta otsustada pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise üle 10 aasta jooksul pärandi avanemisest (

§ 118lõige 3).

Kostja arvamus, et hageja ei kavatsenudki X X pärandit, ka

§ 118

lõikest 3 lähtuva tähtaja jooksul, vastu võtta, on tuvastatud asjaolude põhjal oletuslik. Kostja väidete kohaselt ei võtnud hageja X X pärandit vastu kokkuleppel X Xiga (jättes pärandi vastuvõtmise avalduse esitamata) ning vastutasuks ostis X X hagejale Sankt-Peterburgi 3toalise korteri, osutas regulaarselt rahalist abi ning korraldas hagejale ja tema lapsele puhkusereise. Kostja väited taoliste kokkulepete kohta ei ole asjas tõendamist leidnud.

1. Kohus ei nõustunud kostja väitega, mille kohaselt tõendab Ukrainast saadetud järelepärimine X X pärimisasja kohta asjaolu, et hageja on asunud pärima pärandijätja Ukrainas asuvat vara. Kohtule ei nähtunud nimetatud dokumendist (t lk 82-83), kes on X X vara Ukrainas pärima asunud. Lisaks ei oma võimalik Ukrainas toimunud pärimismenetlus käesoleva asja lahendamise seisukohast otsest tähtsust. Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (ratifitseeritud 26.04.1995) artikli 34 lõike 2 kohaselt reguleeritakse kinnisvara pärimise õigust selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil vara asub.
2. Hageja väidete kohaselt ei olnud ta teadlik, et pärandi vastuvõtmiseks Eestis tuleb esitada avaldus notarile. See asjaolu iseenesest ei oleks kohtu hinnangul objektiivne põhjus notari poolt määratud tähtaja möödalaskmiseks. Juhul, kui hageja soovis X X vara pärida, pidanuks ta ennast vajalikul määral Eestis kehtiva pärimisõigusega kurssi viima või kasutama õigusalaste eriteadmistega isikute abi.
3. Hageja on märkinud käesolevas asjas hagihinnaks 31 955.83 eurot, see on ½ pärandvara väärtusest (t lk 1). Pärandvara koosneb hagis avaldatu kohaselt ½ mõttelisest osast xxxxxxxxxxxx asuvast kinnisasjast. Kohus on tsiviilasja sellise hagihinnaga ka menetlenud. Kohtu poolt välja nõutud X X pärimisasja materjalidest ilmneb, et pärandvarasse kuulus ka muid asju ja õigusi (peale nimetatud kinnisasja osa). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lõike 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohtul puudub siiski piisav teave selle kohta, millises kooseisus oli X X pärandvara säilinud hagi esitamise ajaks. Seetõttu jättis kohus hagihinna muutmata. Apellatsioonkaebus
4. 10.05.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt, saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta hageja kanda.
5. Maakohtu otsus põhineb nii materiaal- kui menetlusõigusnormide rikkumisel. Otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, mistõttu ei vasta TsMS § 436 lõike 1 nõuetele.
6. Kostja jääb oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et olukorras, kus Tallinna notar on kooskõlas

§ 118

lõikega 1 määranud pärandi vastuvõtmiseks tähtaja, avaldades vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, on notar teostanud kõik seaduses nõutud toimingud pärimismenetluse läbiviimiseks. Hageja ei ole menetluse kestel esile toonud ühtegi objektiivset asjaolu, miks ta ei olnud ega saanud olla teadlik notari poolt määratud pärandi vastuvõtmise tähtajast ning miks ta kogu aja vältel pärast ema surma ei esitanud avaldust pärandi vastuvõtmiseks, tehes seda alles peale oma isa surma.

6 § 118 lõige 1 andis notarile võimaluse valida kahe alternatiivi vahel, mida notar ka tegi. Seega miski ei kohustanud notarit avaldama nii teadet väljaandes Ametlikud Teadaanded kui saatma vastavat teadet hagejale. Üksnes Korra mittejärgmist ei saa käsitleda sellise asjaoluna, mis põhjustas hageja väidetava teadmatuse pärandi vastuvõtmiseks antud tähtajast. Hagejale eraldi kirjaliku teate saatmata jätmine ei ole mõjuvaks põhjuseks

§ 118lõike 2 punkti 1 tähenduses.

Seega on kohus valesti tõlgendanud

§ 118lõiget 1.

Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
2. 12.06.2013 esitas kostja taotluse Harju Maakohtu 02.04.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu muutmiseks, paludes seada käsutamist keelav märge Harju Maakohtu kinnistusosakonda Harju maakonna kinnistusjaoskonna kinnisasjade kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxxxxx asukohaga xxxxxxxxxxxxx, registreeritud kinnisasjale kuni kohtumenetluse lõpuni või alternatiivselt, rakendada vajadusel muud abinõu kohtu omal algatusel ja äranägemisel.
3. Taotluse kohaselt tuleb hagi tagamise määrust muuta nõnda, et see hõlmaks või koormaks vaid vaidlusalust pärandvara, see on xxxxxxxxxxxx asuvat kinnistut. Vaidlusaluseks asjaoluks on antud juhul üksnes X X pärandvara hulka kuulunud kinnistu vastuvõtmise tähtaja ennistamine. Lahendamist vajab küsimus, kas hagejal on õigus esitada pärimisavaldus xxxxxxxxxxx kinnistu ¼ mõttelise osa pärimiseks või mitte. Maakohtu 02.04.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu hõlmab aga kogu X Xi poolt pärandamisele kuuluvat vara, sealhulgas ka kostja poolt 10.08.2011 testamendi alusel päritavat vara, mis ei oma puutumust X X varasema pärandavaraga ega pooltevahelise vaidlusesemega. X Xi testamendi alusel, sõltumata antud tsiviilasja tulemusest, on kostja õigustatud pärima kogu X Xi vallasvara, välja arvatud see, mis määrati tema tütrest hagejale ja tütretütrele. 07.01.2012 kostja pärandi vastuvõtmise avaldusest nähtub, et X Xi pärandvarasse kuulusid lisaks xxxxxxxxxx kinnistule ka mitmed vallasasjad (sealhulgas sõidukid, rahasummad kontodel jm). Seega on X Xi testamendi alusel igal juhul kostjal õigus lisaks sõidukitele pärida vallasvara pärandajale kuulunud arveldusarvetel, hoiu-, investeerimis- ja väärtpaberikontodel AS-is SEB Pank ning pärandaja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud hoiulaeka kasutamise lepingu alusel hoitav vallasvara. Maakohus keelas aga terviklikult X Xi pärandvarale pärimistunnistuse väljastamise. Seesugune hagi tagamise abinõu on kostja hinnangul tema suhtes põhjendamatult koormav ega ole kooskõlas TsMS § 378 lõikega 4, kuna piirab pärija õigustatud huvi pärida vara, mis ei ole käesoleva tsiviilasja vaidlusesemeks. Maakohus ei põhistanud, miks peaks hagi tagamise abinõu ajutiselt piirama menetlusosaliste pärimisõigust asjasse mittepuutuva pärandvara suhtes. Eeltoodu tõttu tuleks maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu muuta või asendada. Kuna osaliselt pärimistunnistust välja ei anta ja samuti ei tooda pärimistunnistuses välja pärandvara loetelu, siis on vaja hagi tagada selliselt, et vaidlusesemeks oleva kinnistu omandi käsutamine oleks menetluse lõpuni tagatud. X Xi pärimisasjas on pärijad välja selgitatud ning selles osas pooltel vaidlus puudub. Seega on alus andmaks välja pärimistunnistus testamendis nimetatud pärijale ja annakusaajatele.
4. Hageja vaidles taotlusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja sõnul on vaidluse all kogu X Xi nimele registreeritud vara, mitte ainult xxxxxxxxxx kinnistu, nagu kostja väidab. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 7
5. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna selle muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumist ega materiaalõigusnormide ebaõiget kohaldamist. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
6. Maakohus leidis õigesti, et pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise eelduseks olevaks mõjuvaks põhjuseks võib lugeda seda, kui hageja pärijana ei teadnud käimasolevast pärimismenetlusest ega pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast. Käesolevas tsiviilasjas poolte poolt kohtu ette toodud asjaoludest lähtuvalt võib sellise järelduse teha. See, et hageja oli pärandaja surmast teadlik ning viibis ka matustel, ei anna vastupidise otsuse tegemiseks alust. Puuduvad asjaolud, mis viitaksid sellele, et hageja oleks pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast teadnud, kuid oleks selle tahtlikult mööda lasknud. Hageja soovib oma ema järelt pärida ning oleks kõigi eelduste kohaselt esitanud ka pärimisavalduse, kui ta oleks notari poolt määratud pärandi vastuvõtmise tähtajast teadnud. Valitseva kohtupraktika (muuhulgas Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2010 otsus nr 2-09-12016) kohaselt loetakse asjaolu, et pärija pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast ei teadnud, pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise aluseks ka siis, kui pärimisteade avaldati ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.
7. Kuna ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu otsuse, milles muuhulgas on selle jõustumisel määratud tühistada rakendatud hagi tagamise abinõu, siis puudub mistahes menetluslik vajadus sisuliselt lahendada apellandi taotlust hagi tagamise abinõu muutmiseks või tühistamiseks.
8. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lõikest 1 ja § 171 lõikest 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Imbi Sidok-Toomsalu