Obsah (7)

§ 423§ 162§ 651§ 190§ 109§ 179§ 184

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-11-20340 T

§ 423lg 1 p 1 alusel ning jättis O.

Bobkovi hagi KÜ Aruküla vastu alusetult saadu 1 918 euro tagastamiseks rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud O. Bobkovi kanda ja mõistis O. Bobkovilt välja 415,42 eurot riigituludesse riigilõivu katteks. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt on kohtule esitatud tuvastushagi, tuvastamaks, et hagejal puudub KÜ Aruküla ees kohustus tasuda kütte eest kuni küttesüsteemi kordategemiseni. Hiljem on tuvastushagi täpsustatud ning palutud tuvastada, et hagejal puudub kohustus KÜ Aruküla ees kütte tasumiseks alates 10.01.2011 ja seejärel leitud, et seoses KÜ Aruküla juhatuse poolt küttearve vähendamisega 50% võrra on õige tuvastada, et hagejal puudub kohustus alates 01.01.

1. Kohus leidis, et asjas on tõendamist leidnud, et hageja korteris oli kuni 22.12.2010 olemas tsentraalse kütte võimalus kogu ettenähtud ulatuses ja alates 22.12.2010 on olemas küttevõimalus vähendatud ulatuses. Sellises olukorras oli kohus veendumusel, et puudub nii faktiline kui ka õiguslik alus rääkida kütte eest maksekohustuse puudumisest ehk tuvastushagi rahuldamisest. Kohus oli seisukohal, et hageja olukorras on käsitletaval perioodil (hagis märgitud alates 01.01.2008 kuni käesoleva ajani ja edaspidi) toimunud muutus 22.12.2010 sündmuse tõttu, mis on aluseks hageja poolt esitatud nõuete erinevale käsitlemisele enne nimetatud kuupäeva ja pärast seda kuupäeva. Ka hageja ise on need nõuded erinevalt esitanud ja juba möödunud perioodi kohta ehk 01.01.2008-01.01.2011 kohta on ta esitanud alusetult saadu tagastamise nõude. Muutus on toimunud ka 08.02.2011, mil juhatus otsustas O. Bobkovil küttearveid vähendada perioodi eest 01.02.2011-31.12.
2. Hageja on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et tal puudub KÜ Aruküla ees kohustus tasuda kütte eest. Kohus viitas

§-le 439, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada hagi piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, ning märkis, et kohtule ei ole esitatud tuvastushagi tuvastamaks hageja maksekohustus KÜ Aruküla ees kütte eest väiksemas ulatuses, kui hageja on senini olnud kohustatud tasuma. Kohus oli seisukohal, et hageja ei ole läbinud seaduses nõutavat kohtuvälist menetlust ning sisuliselt on tegemist nõudega, mis on esitatud KÜS § 13 lg 3 korras korteriühistu koosoleku otsuse (kus otsustati, et hageja küttearveid vähendatakse poole võrra) tühistamiseks. Korteriühistu on 08.02.2011 juhatuse koosolekul otsustanud vähendada O. Bobkovi korteri küttearvet poole võrra perioodil 01.02.201131.12.

1. Kohus leidis, et sellise otsustuse tegemisega on kostjaks oleva korteriühistu juhatus käitunud põhikirja p 4 kohaselt ning otsus on kooskõlas korteriühistu põhikirja sätetega ning KÜS § 151 lg-s 1 ja KOS § 13 lg-s 1 sätestatuga. Juhatuse otsust ei ole vaidlustatud ja see kehtib. Selline otsustus tähendab sisuliselt, et korteriühistu juhatus on otsustanud vähendada O. Bobkovil tasumisele kuuluvaid makseid ja maksete vähendatud ulatuses puudub O. Bobkovil kütte eest maksekohustus. Kohus leidis, et tuvastushagi nõue – tuvastada soojusenergia eest tasumise 3 kohustuse puudumine – on kostja juhatuse poolt juba lahendatud perioodi kohta 01.02.201131.12.2011 ja selle perioodi kohta tuleb tuvastushagi jätta rahuldamata. Perioodil 01.01.2008-22.12.2010 oli hageja korteris nõutaval hulgal radiaatoreid, hageja ei ole sel perioodil esitanud kaasomanike üldkoosolekule ega juhatusele avaldusi kütteteenuse kohta ega vaidlustanud tehtud otsustusi. Seetõttu jättis kohus kohustuse puudumise tuvastamise nõude ka selle perioodi kohta rahuldamata. Kohus viitas korrale, mis tuleb läbida korteriühistu liikmel eesmärgiga vähendada temal lasuvaid sihtotstarbelisi makseid: selleks tuleb esitada põhjendatud avaldus kaasomanike (ehk korteriühistu liikmete) üldkoosolekule. KÜ Aruküla põhikirja järgi on sihtotstarbeliste maksete vähendamise võimalus ka juhatusel. Hageja ei ole seni selliseid avaldusi esitanud, juhatus on temale teadaoleva info põhjal sellise otsustuse teinud 08.02.2011 ja otsustus hõlmab perioodi kuni 31.12.
2. Seetõttu ei ole võimalik väita, et hageja huvid jääksid korteriühistu piires kaitseta või, et hageja on tagajärjetult teinud kõik oma huvide realiseerimiseks ja tema ainus võimalus on olnud pöörduda kohtu poole. Tuvastushagis on taotletud tuvastada kohustuse puudumine alates 01.01.
3. Kohus leidis, et puudub alus asuda tegutsema kaasomanike üldkoosoleku ja korteriühistu juhatuse eest ja võtta vastu otsustusi nende eest, kuna korteriühistu juhatus on 08.02.2011 otsust tehes käitunud asjakohaselt ja puudub alus arvata, et seda edaspidi ei tehta. Seetõttu ja

§ 423

lg 1 p 1 alusel jättis kohus hageja nõude läbi vaatamata perioodi kohta alates 01.01.2012 ja hagejal on võimalus esitada soovitud avaldus korteriühistu juhatusele või üldkoosolekule. Hageja on taotlenud kostjalt alates 01.01.2008 alusetult saadud 1 918 eurot tagastamist. Kohus leidis, et hageja sellesisuline taotlus on tõendamata ning põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leidis, et kuna VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevad eeldused ei ole täidetud, siis puudub hagejal alus üleantu tagasi nõudmiseks. Kohus leidis, et kuna hageja ei ole alates 01.01.2011 kütte eest KÜ-le Aruküla maksnud, siis ei ole hagejal üleantut, s.o makstud raha, mida tagasi nõuda. Hageja on kostjale tasunud

1. a jooksul 497,07 eurot. Hageja kohustus KÜ Aruküla ees arveldusperioodil 01.02.2011 kuni 30.11.2011 on 495,30 eurot (664 eurot – 50% summast 337,40 eurot ehk 168,70 eurot), millele lisanduvad O. Bobkovi võlgnevused. Seega ei ole O. Bobkovil alusetult tasutud makseid. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Lisaks tuleb O. Bobkovilt välja mõista riigi tuludesse talle antud menetlusabi, s.o riigilõiv summas 415,42 eurot, ning riigi õigusabi osutamise tasu ja kulud. Hageja esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi hüvitamise ulatuse kindlakstegemiseks lahendab kohus eraldi määrusega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. O. Bobkov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2012 otsuse tühistamist menetluskulude jaotamise ja riigilõivu tasumise kohustuse osas ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda ning mitte kohustada O. Bobkovi tasuma riigilõivu 415,42 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole õiglane O. Bobkovilt menetluskulusid välja mõista, sest esinevad mõlemad

§ 162lg-s 4 ettenähtud tingimused.

Apellandi tervislik seisund ei ole just kõige parem ja majanduslik olukord on väga halb. Apellandi sissetulekuks on ainult pension, millele lisandub sotsiaaltoetus summas 258 euro. Esindatavale kuulub küll korteriomand XXX külas, kuid sellest omandist ei saa ta kasu ning seda ei õnnestu maha müüa; 2) on O. Bobkovilt menetluskulude väljamõistmine ebamõistlik, sest tulenevalt TMS § 132 lg-st 1 ei saa O. Bobkovi sissetulekule sissenõuet pöörata. See tähendab, et sissenõudja püüdlus 4 pöörata nõue täitmisele ei too tulemusi või teeb selle ebamõistlikuks, sest ta saab kätte väga väiksed summad. Kohus oleks pidanud kohaldama

§ 162

lg-t 4 ning jätma menetluskulud poolte endi kanda; 3) on riigilõivu väljamõistmine riigituludesse ebamõistlik, sest kui koormata apellanti riigilõivu tasumise kohustusega, siis tekib tal vajadus pöörduda sotsiaalabiametisse sotsiaalabi saamiseks.

1. KÜ Aruküla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt lõhkus apellant ise küttesüsteemi ja ei maksa kommunaalmakseid vastavalt esitatud arvetele. 01.01.2013 oli Oleg Bobkovi võlgnevus korteriühistule Aruküla 1 632,38 eurot. Tunnistaja sõnul võttis korteriomanik radiaatorid maha, et viia need läbipesemisele. Hiljem aga väitis O. Bobkov, et radiaatorid olid lõhki. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2012 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas, milles mõisteti O. Bobkovilt välja 415,42 eurot riigituludesse riigilõivu kattes. Ringkonnakohus vabastab O. Bobkovi riigilõivu, summas 415,42 eurot, riigituludesse tasumise kohustusest. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud menetluskulude jaotuse osas ja osas, millega mõisteti apellandilt välja riigilõiv riigituludesse. Ringkonnakohus kontrollibki

§ 651

lg 1 alusel maakohtu vaidlustatud otsust vaid menetluskulude jaotuse ja apellandilt riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas. 8. Maakohus on õigesti jätnud menetluskulu

§ 162lg 1 alusel O.

Bobkovi kanda ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht ei ole aluseks maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmisele. Alusetu on apellandi väide, et menetluskulud tuleks jaotada lähtuvalt

§ 162

lg-st 4 ning jätta poolte endi kanda.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-142-10 asunud seisukohale, et „

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.“ Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt esile toodud asjaolu, mille kohaselt tal on halb tervislik seisund ja raske majanduslik olukord, ei ole aluseks

§ 162lg 4 kohaldamisele.

Hageja on esitanud hagi korteriühistu vastu ning see jäeti rahuldamata. Äärmiselt ebaõiglane oleks jätta mingiski osas menetluskulud korteriühistu kanda, sest arvestades hagi rahuldamata jätmist ei saa väita, et hagi esitamine oleks tingitud korteriühistu käitumisest.

1. Asjakohatu on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et O. Bobkovilt menetluskulude väljamõistmine on ebamõistlik seetõttu, et tulenevalt TMS § 132 lg-st 1 ei saa tema sissetulekule sissenõuet pöörata. Asjaolust, kas menetluskulude rahalise kindlaksmääramise määrus on täitemenetluses täidetav või mitte, ei olene menetluskulude jaotus. 5
2. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse ka osas, milles O. Bobkovilt mõisteti välja riigilõiv 415,42 eurot riigituludesse. Tartu Maakohtu
3. novembri 2011 määrusega (I kd tl 73-75) on O. Bobkovi menetlusabi taotlus rahuldatud ja vabastatud ta hagi esitamisel täiendava riigilõivu, summas 415,42 eurot, tasumisest.

§ 190

lg 4 alusel kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna hagi jäeti rahuldamata, siis on maakohus iseenesest õigesti, lähtudes

§ 109

lg-st 4 ja

§ 179lg-st 1, välja mõistnud O.

Bobkovilt riigilõivu 415,42 eurot riigituludesse. Samas aga on hageja esitanud apellatsioonkaebuses taotluse vabastada ta riigilõivu, summas 415,42 eurot, riigituludesse tasumise kohustusest. Taotlust on hageja põhjendanud oma raske majandusliku olukorraga. Vastavalt

§ 190

lg-le 7 käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

§ 190

lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Hageja on esitanud ringkonnakohtule 02.01.2013 puudulikult täidetud majandusliku seisundi teatise. Ringkonnakohus luges

§ 184lg 4 kohaselt maakohtu poolt antud menetlusabi jätkuvaks.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja majanduslik olukord menetluse kestel muutunud. Ringkonnakohus leiab, et lähtudes maakohtu poolt tuvastatud hageja majanduslikust olukorrast (I kd tl 73-75), samuti sellest, et antud tsiviilasjas on Tartu Maakohtu 12. novembri 2012 määrusega mõistetud hagejalt välja riigituludesse riigi õigusabi tulu ja kulu katteks 328,22 eurot (määrus on jõustunud), tuleb hageja vabastada

§ 190

lg 7 alusel riigilõivu, summas 415,42 eurot, riigituludesse tasumise kohustusest. Samal mõjuval põhjusel tuleb hageja vabastada ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu, summas 75 eurot, tasumise kohustusest riigituludesse. 11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata osas, mis puudutab teise poolega seonduvate menetluskulude jaotust, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 162lg 1 alusel apellandi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Viivi Tomson 6