3-13-1268/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-1268 Määruse kuupäev

1. september 2013 Kohtunik Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – Priit Keel Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Kohtuasi Priit Keele kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.01.2013 otsuse nr 12-6/127 ja 08.05.2013 vaideotsuse nr 12-4/250 tühistamiseks Resolutsioon
2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks.
3. Lõpetada haldusasja menetlus.
4. Edastada käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud
5. Priit Keel esitas 08.05.2012 PRIA-le pindalatoetuste taotluse nr 11012670134, milles taotles ühtset pindalatoetust ja ebasoodsamate piirkondade üheaastast toetust. Vello Sommer võttis
6. aastal loomade karjatamise toetuse kohustuse ning pidi võetud kohustust täitma kuni
7. maini
8. 08.08.2012 esitasid Priit Keel ja V. Sommer avalduse loomade karjatamise toetuse üleandmiseks V. Sommerilt P. Keelele. Samal kuupäeval esitas P. Keel pindalatoetuste taotluse muudatusavalduse ja vormi MT62A, millega taotles loomade karjatamise toetust 16 lambale. PRIA 28.01.2013 otsusega nr 12-6/127 jäeti loomade karjatamise toetus määramata. Nimetatud otsusega kohaldati taotlejale seoses üledeklareerimisega ka nn tulevikusanktsiooni. V. Sommerile esitati tagastusnõue kohustuse nõuetekohase mittetäitmise tõttu aastate 2009, 2010 ja 2011 eest.
9. 15.02.2013 esitas Priit Keel vaide PRIA 28.01.2013 otsuse nr 12-6/127 peale. 08.05.2013 vaideotsusega nr 12-4/250 jäeti vaie rahuldamata.
10. P. Keel esitas 11.06.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA nõude vastu. 1
11. 03.07.2013 määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale 15 päeva alates määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks (nõude täpsustamiseks ning vajadusel kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks). Kaebaja saatis kohtule 15.07.2013 kaebuse täienduse, millele oli lisatud vastustajale adresseeritud 15.02.2013 vaie. Kaebuse täienduse kohaselt on kaebaja eesmärgiks nagu PRIA-le esitatud vaideski PRIA kolme aasta (2009, 2010, 2011) toetuste tagasinõude tühistamine. Kaebaja selgitab, et PRIA vaideotsus nr 12-4/250 sai talle teatavaks 08.05.
13. Tartu Halduskohtu 16.07.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse. Kohus leidis, et kaebusest, selle täiendusest ja lisatud materjalidest nähtuvalt võib mõista, et kaebus on esitatud PRIA 28.01.2013 otsuse nr 12-6/127 ja 08.05.2013 vaideotsuse nr 12-4/250 tühistamiseks. Kaebaja ei ole kohtu tõlgendust kaebuse nõuete osas vaidlustanud. Kohus tuvastas ühtlasi, et kaebetähtaeg kaebuse esitamiseks on möödunud. Kuna kaebaja oli esitanud koos kaebusega taotluse, selgitades selles kaebusega hilinemise põhjuseid ning ka kaebuse täienduses põhjendanud muu hulgas kaebuse esitamise tähtaja ületamist, küsis kohus vastustajalt tähtaja ennistamise osas seisukohta. Ennistamise taotlus ja põhjendused
14. Kaebaja väitel sai PRIA vaideotsus talle teatavaks 08.05.
15. Kaebetähtaja ületamine tuleneb kaebaja väitel sellest, et pärast edasikaebamise tähtaja möödumist leidis kaebaja juhuslikult dokumente sirvides PRIA saadetud kirja. Eestist eemal viibides ei olnud võimalik dokumente üle vaadata, sest nimetatud kiri saadeti paberkandjal. Eestisse saabudes oli vaja teha mitmeid koolitöid, viibida mitmel päeval teises maakonnas ning õppida eksamiteks. Vastustaja seisukoht
16. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebaja on kaebuses väljendanud kaebuse eesmärgina PRIA kolme aasta toetuse tagasinõude tühistamist, on kaebuse esitanud vale isik. Kuigi nii PRIA 28.01.2013 otsus nr 12-6/127 kui ka 08.05.2013 vaideotsus nr 12-4/250 puudutavad nii V. Sommerit kui P. Keelt, on kohustuseaastate 2009, 2010 ja 2011 eest esitatud PRIA 25.01.2013 otsusega nr 12-6/106 tagasinõue V. Sommerile.
17. Kaebetähtaja ennistamise taotlust puudutavas osas leiab vastustaja, et kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja poolt esitatud põhjendused tähtaegselt kaebuse esitamata jätmise kohta ei ole mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 ega § 150 lg 1 mõttes. Vastustaja on vaideotsuse edastanud e-kirjaga ja kaebaja on selle kättesaamist 09.05.2013 kinnitanud. Seetõttu pidi kaebaja ka olenemata oma kogenematusest kohtumenetluses mõistma, et tal on halduskohtusse pöördumiseks aega 30 päeva. Juhul, kui kaebaja ei saanud kaebuse esitamise ajal Eestis viibida, oli tal võimalus leida usaldusväärne isik, kes oleks seda tema eemalviibimise ajal teha saanud, või palgata esindaja. Põhjendusi, millele kaebaja tugineb, saab pidada pigem olukorraks, mil protsessitoimingu sooritamine oli raskendatud või ebamugav, kuid kindlasti võimalik. Kaebaja põhjendused kaebetähtaja ennistamiseks on otsitud, põhjendamatud ning asjakohatud. 2 Kohtu seisukoht
18. Vastusena vastustaja poolt viidatud kaebeõiguse puudumisele käesolevas asjas märgib kohus, et kaebus on menetlusse võetud PRIA 28.01.2013 otsuse nr 12-6/127 ja 08.05.2013 vaideotsuse nr 12-4/250 tühistamiseks. Kaebaja on kaebuse täienduses selgitanud, et tema eesmärk ühtib PRIA-le esitatud vaidega taotletud eesmärgiga, milleks on tagastusnõudest vabanemine. PRIA-le 15.02.2013 esitatud vaidest ja selle osas tehtud PRIA 08.05.2013 vaideotsusest aga nähtub, et kaebaja vaidlustas PRIA 28.01.2013 otsust nr 12-6/127, millega jäeti rahuldamata loomade karjatamise toetuse taotlus. Tegemist on kaebajale ebasoodsa haldusaktiga, mille vaidlustamiseks on tal kaebeõigus. Kaebaja ei ole kohtu tõlgendust kaebuse nõuete osas vaidlustanud. Selleks, et vaidlustada V. Sommerile PRIA poolt esitatud tagasinõuet kohustuseaastate 2009, 2010 ja 2011 eest, tuleks V. Sommeril endal vaidlustada seda PRIA otsust, millega talle tagasinõue esitati. Kohus märgib lisaks, et Tartu Halduskohtu 16.07.2013 määruse, millega võeti kaebus menetlusse, pealkiri on sõnastatud ekslikult, mis aga ei mõjuta määrusega menetlusse võetud nõudeid. Kohus on määruse põhjendavas osas selgitanud, millised nõuded on menetlusse võetud.
19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 sätestab kohtu kohustuse kontrollida eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et kaebus on esitatud tähtaega ületades. Kaebaja sõnul on ta vastustaja vaideotsusest teatavaks saanud 08.05.2013, vastustaja väitel on kaebaja 09.05.2013 vaideotsuse kättesaamist elektrooniliselt kinnitanud. Seega oleks kaebus halduskohtule tulnud esitada hiljemalt 10.06.
20. Vastustaja vaideotsus sisaldas ka vaidlustamisviidet, mille kohaselt oli kaebajal õigus kaebusega Tartu Halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul alates vaideotsuse teatavakstegemisest. Kaebetähtaegade eesmärgiks on kaitsta õiguskindlust ning kaebetähtaja rikkumise tagajärjeks on seetõttu isiku kaebeõiguse kaotus. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Põhjuseks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist, on kohtupraktikas üldreeglina peetud objektiivset asjaolu, mis on kaebajast sõltumatult tinginud kaebetähtajast mittekinnipidamise. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja käesoleval juhul viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mis oleks vältimatult põhjustanud kaebetähtaja rikkumise ning mida võiks seetõttu pidada mõjuvaks põhjuseks. Eestist eemal või teises maakonnas viibimine ning eksamite tegemine ei õigusta kaebusega kohtusse hilinemist. Oma õiguste kaitsel tuleb isikul olla hoolas ning leida endale vajadusel kohtumenetluses esindaja. Kohus osundab ühtlasi, et nimetatud asjaolud ei saanud takistada kaebuse elektroonilist esitamist. Mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel ei saa olla ka kadunud tõend, kuna tõendi kättesaadavusest ei sõltu halduskohtusse kaebuse esitamise õigus. Erandjuhtudel on peetud kohtupraktikas küll võimalikuks kaebuse tähtaja ennistamist ka subjektiivsetel põhjustel. Riigikohus on märkinud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemusest (3-3-1-57-02, p 19). Kaebaja ei ole nimetanud subjektiivseid põhjuseid tähtaja ületamisel ning kohtu hinnangul käesolevas asjas selliseid põhjuseid ka ei esine. Kaebaja on kaebuse esitamise hetkel ise mõistnud, et on kaebusega 3 hilinenud, ning esitanud kaebusele lisatud taotluses ka hilinemise põhjused. Tegemist ei ole ka tavapärasest keerukama haldusmenetlusega, mis oleks võinud kaebajat kohtusse pöördumise korra osas eksitada.
21. Eelnevale tuginedes jätab kohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 4