ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) esitas 02.10.2012 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (
) § 1361 alusel taotluse anda luba seada Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek X X järgmistele kinnisasjadele: 1) registriosa nr xxxxxxxxxxx, elamumaa, xxxxxxxxxxxxxx (summas 100 000 eurot); 2) registriosa nr xxxxxxxx, elamu- ja ärimaa, xxxxxxxxxxx üldpinnaga 114,60 m2 (summas 44 707,07 eurot). 1) Taotluse kohaselt määrati PMTK 15.07.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/7175-12 OÜ-le EuroActive maksustamisperioodi juuni-juuli
Active maksuotsusega määratud maksusumma 111 313,13 eurot. Arvestades asjaolu, et J. X on äriühingu juhatuse liikmena toime pannud maksupettuse, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. 10) Tulenevalt
lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui J. X on esitanud tagatise
lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 144 707,07 eurot (põhivõlg maksuotsuse alusel 111 313,13 eurot + 30% sundtäitmise kulud) ning valinud tagatise liigi vastavalt
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.10.2012 määrusega maksuhalduri taotluse ja andis PMTK-le loa taotleda Eesti Vabariigi (PMTK kaudu) kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmist X X järgmistele kinnisasjadele: 1) registriosa nr 4217101, elamumaa, Tallinna linn, Nõmme linnaosa, Metsa tn 35 (summas 100 000 eurot); 2) registriosa nr 5755001, elamu- ja ärimaa, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Magdaleena tn 3, korter nr 27 üldpinnaga 114,60 m2 (summas 44 707,07 eurot). 1) Maksuhalduri taotlus vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. OÜ EuroActive ei ole 15.07.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/7175-12 määratud maksukohustust vabatahtlikult täitnud. Äriühingul puudub registervara ning maksuvõla sissenõudmine on jäänud tulemuseta. Väljaandest Ametlikud Teadaanded nähtuva 23.08.2012 pankrotimenetluse teate kohaselt lõpetati OÜ EuroActive pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning otsustati lõpetada OÜ EuroActive kui juriidiline isik. Seega võib antud juhul eeldada, et OÜ-l EuroActive puuduvad rahalised vahendid temale määratud maksukohustuse tasumiseks. J. X oli maksuvõla tekkimise perioodil (26.05.2005–30.11.2010) OÜ EuroActive juhatuse liige. PMTK on alustanud J. X suhtes maksumenetlust vastutusotsuse koostamiseks, et nõuda temalt OÜ EuroActive maksuvõla tasumist 111 313,13 euro ulatuses. Äriühing ei ole määruse tegemise ajal äriregistrist kustutatud, seega on kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega asjas nr 3-3-1-75-09 vastutusotsuse tegemine põhimõtteliselt võimalik. Taotluses on põhjendatud, miks on maksuhalduri arvates juhatuse liige rikkunud
§-s 8 ja muudes õigusaktides sätestatud kohustusi. 3
lg 1 ei ole kohaldatav
alusel tehtava vastutusotsuse täitmise tagamiseks, sest sellise menetluse käigus ei kontrollita maksude tasumise õigsust, vaid nõutakse sisse kindlaks tehtud maksuvõlg isikult, kes vastutab solidaarselt teise isiku maksuvõla eest. 2) PMTK 15.07.2011 maksuotsusest tulenev maksunõue on vaieldav ning maksuotsus pole veel jõustunud. Kuigi maksuotsus on kehtiv ja täidetav kuni selle tühistamiseni, ei pruugi maksuhalduri väited majandustehingute näilisuse kohta paika pidada, sest maksuotsus on vaidlustatud haldusasjas nr 3-11-
Taotluse lubatavust kinnitab ka maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri, millest nähtub, et eelaresti võimaluse sätestamise eesmärgiks on vajadus tagada nii maksuotsuse kui ka vastutusotsuse täitmine. Asjaolu, et vastavat taotlust saab esitada just maksude tasumise õigsuse kontrollimisel, on sättes rõhutatud eesmärgiga mitte lubada eelaresti taotlemist enne maksumenetluse alustamist (Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2012 määrus nr 3-11-2818). 2) Eksitav on kaebaja väide, et 15.07.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/7175-12 määratud tasumisele kuuluv käibemaks 78 591,20 eurot ja tulumaks 32 722 eurot on kaebaja poolt ära tasutud. Kaebaja viidatud ettemaksukonto väljavõtted ei tõenda maksuvõla tasumist. Neist 4
regulatsioon oleks sisutühi, kui maksukohustuslane saaks vältida täitmist tagavate toimingute rakendamist, deklareerides hilisemas maksudeklaratsioonis alusetult enammakstud käibemaksu summas, mis on võrdne või suurem varasemalt määratud maksukohustusega. Maksukohustuslane võib esitada maksudeklaratsioone iga kuu, mistõttu ei jõua maksuhaldur igal juhul väljastada lõplikke haldusakte deklareeritud maksusummade ebaõigsuse kohta enne, kui toimub automaatne maksuvõlgade tasaarveldamine. 4) Vaidlus puudub selles, et isegi kui arvestada põhjendamatut tagastusnõuet summas 126 939,34 eurot, on ettevõttel täiendavalt tasumata maksuvõlg summas 75 933,03 eurot. 5. Vastuseks MTA seisukohale lisas J. X, et
lg-st 3 tulenevalt toimubki tasaarveldamine jooksvalt ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta. Asjaolu, et maksuhaldur kontrollib OÜ EuroActive poolt esitatud käibemaksudeklaratsioonides sisalduvate andmete õigsust, ei anna alust kahelda tasaarvestuse toimumises ja tagastusnõude arvelt kohustuse täitmises. Maksuarvestuse muutmine ja tasaarvestuse tühistamine saab toimuda ainult maksuotsuse andmise teel. Maksuhaldur pole tõendanud, et maksuvõlg on tegelikult suurem kodulehel kajastatust. On ebaselge, millel põhineb maksuhalduri väide, et osaühingul on tekkinud ja sissenõutavaks muutunud maksuvõlg summas 111 313 eurot, mille eest vastustab just J. X. 6. Maksu- ja Tolliamet esitas 30.11.2012 kohtule kontrollakti nr 12.2-3/4104-10, millest nähtub, et EuroActive OÜ 2011. a augustikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud enammakse summas 126 936,34 eurot on põhjendatud 80,14 euro ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Määruskaebuse väide, et
lg 1 ei ole kohaldatav
Ringkonnakohus jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et
pealkirja, teksti ning maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse 377 SE III seletuskirja kõrvutades saab asuda seisukohale, et täitmist tagavate toimingute tegemise eelduseks on asjaolu, et maksumenetlus on algatatud ning selle menetluse käigus on maksuhalduril tekkinud kahtlus, et maksukohustuslase tegevuse tõttu võib maksuvõla sissenõudmine pärast selle kindlaks määramist osutuda võimatuks või raskendatuks. Asjaolu, et vastavat taotlust saab esitada just maksude tasumise õigsuse kontrollimisel, on sättes rõhutatud eesmärgiga mitte lubada eelaresti taotlemist enne maksumenetluse alustamist. Täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamist on võimalik taotleda ka juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontroll äriühingu osas on lõppenud ning maksuotsus äriühingule tehtud, kuid maksumenetlusega minnakse edasi selleks, et määrata kindlaks kolmanda isiku rahaline kohustus (Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2012 määrus nr 3-11-2818, p 7). Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise võimalikkust vastutusotsuse koostamise menetluses on kinnitanud ka Riigikohus 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12. 5
lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvale hoidutakse, vaid piisab kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Maksuhalduril ei pea olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik.
§-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed.
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning korraldada äriühingu raamatupidamist (
Kui juhatuse liige jätab tahtlikult või raskest hooletusest nimetatud kohustused täitmata, vastutab ta tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (
Active juhatuse liikmena fiktiivseid arveid kasutades ja maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades käitunud pahatahtlikult eesmärgiga hoida kõrvale maksude tasumise kohustusest. Seda arvestades on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või muutuda võimatuks. 10.
lg 5 sätestab, et äriühingu seaduslikule esindajale (
) võib vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist
lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale on välja kuulutatud pankrot. PMTK 01.10.2012 taotluse kohaselt on maksuhaldur OÜ EuroActive maksuvõla sundtäitmiseks rakendanud
Active pangakonto arestimiseks ja raha ülekandmiseks), kuid maksuvõlga pole õnnestunud sisse nõuda. Samuti ei oma OÜ EuroActive registervara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Käesoleval juhul on maksuhaldur põhjendanud, miks ei ole maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt osutunud võimalikuks, mistõttu oli vastutusmenetluse alustamine ja nõude pööramine äriühingu endise juhatuse liikme vastu õigustatud. Kuna maksuhaldur käsitleb J. X tegevust maksude tasumata jätmisel tahtlikuna, pole möödunud maksusumma määramise aegumistähtaeg (
Käesolevas asjas ei esine
Active on likvideerimisel, pole ettevõtet äriregistrist kustutatud. Seega pole OÜ EuroActive lõppenud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2) ning vastutusotsuse tegemine on võimalik. 11. J. X väide, et 15.07.2011 maksuotsusega määratud maksuvõlg on tasutud tasaarvestamise teel äriühingu 2011.a augusti käibedeklaratsioonis deklareeritud enammakse tagastusnõudega, ei ole usaldusväärne ning seetõttu ei saa vastutusotsuse tegemist pidada võimatuks.
lg 1 esimene lause näeb ette, et maksukohustuslane on kohustatud maksusumma ja kõrvalkohustusest tulenevad summad tasuma selleks määratud pangakontole. Sama lõike viimane lause näeb ette, et eelmises lauses sätestatut ei kohaldata, kui maksukohustuslane esitab maksudeklaratsiooni tähtaja jooksul ning tema rahalised kohustused on võimalik tasaarvestada tagastusnõudega. Praegusel juhul on maksuhaldur veenvalt põhjendanud, miks selline tasaarvestamine võimalik pole, ning esitanud ringkonnakohtule äriühingu 2011 augusti maksustamisperioodil maksude arvestamise ja tasumise kontrolli akti. Kuigi maksuotsust pole ringkonnakohtule esitatud, nähtub kontrollaktist, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus käibe6
lg-s 1 nimetatud loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. 13. Ringkonnakohus leiab, et J. X kinnisasjadele hüpoteegi seadmine on eeldatava maksukohustuse täitmise tagamiseks proportsionaalne vahend. Kohtuliku hüpoteegi seadmine ei takista isikul oma vara vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (AÕS § 333). Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Arvestades eeldatava maksuvõla suurust ja sundtäitmisega kaasnevaid kulusid (kokku 144 707,07 eurot), on ringkonnakohtu hinnangul hüpoteegi seadmine kahele kinnisasjale õigustatud, kuna kinnisasjade eeldatav turuväärtus eraldi võttes ei pruugi maksuvõla ja sundtäitmise kulude katteks piisav olla – kinnisvaraportaalidest on täpsemate kinnisasjade hindu mõjutavate andmete puudumisel võrreldavaid objekte keeruline leida; samas võib kinnisasjade asukoha ja suuruse järgi otsides leida nii taotletavast hüpoteegisummast madalamaid kui ka kõrgemaid hindu. Maksuhaldur on taotluses märkinud, et J. Xl on võimalik taotleda maksuhaldurilt hüpoteegi kustutamist, kui ta esitab maksuhaldurile tagatise. Kui maksumenetluses selgub, et J. Xl tõepoolest ei tekkinud maksukohustust ja maksuhaldur tema suhtes maksuotsust ei koosta, langeb täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu ära ja maksuhalduril on kohustus täitetoiming hiljemalt kahe tööpäeva jooksul lõpetada (
14. Eeltoodud põhjustel jääb J. X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.10.2012 määrus muutmata. J. X on taotlenud õigusabikulude summas 835,56 eurot ja riigilõivu summas 15 eurot hüvitamist. Kuludokumendid on esitatud. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud HKMS 108 lg 1 alusel J. X enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma Viive Ligi Lauri Madise 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.