3-13-788/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord 3-13-788

1. september 2013 Eda Muts Indrek Jatsõšõni kaebus Tartu Vangla 09.01.
2. a käskkirja nr 6-2/50 tühistamiseks Kirjalik menetlus Kaebaja Indrek Jatsõšõn Vastustaja Tartu Vangla
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 02.10.
5. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Vangla määras 09.01.
7. a käskkirjaga nr 6-2/50 kinnipeetav I. Jatsõšõnile distsiplinaarkaristuseks noomituse Tartu Vangla kodukorra p-s 14.10 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt edastas I. Jatsõšõn
8. a novembrikuus vanglale puudulikud andmed enda kasutuses olnud kõnekaardiga nr 001090305860008 teostatud telefonikõnede osas.
9. I. Jatsõšõn esitas Tartu Vangla 09.01.
10. a käskkirja nr 6-2/50 tühistamiseks vaide, mis jäeti Tartu Vangla direktori 12.03.
11. a vaideotsusega nr 1-11/62-1 rahuldamata.
12. 12.04.2013 saabus Tartu Halduskohtule I. Jatsõšõni kaebus Tartu Vangla 09.01.
13. a käskkirja nr 6-2/50 tühistamiseks. Kaebuse esitaja põhjendused
14. Kaebaja hinnangul on distsiplinaarmenetluses hinnatud tõendeid kallutatult ning määratud karistus on ebaproportsionaalne. Kaebaja väitel esitas ta
15. a novembris kõik helistamisavaldused õigeaegselt ning väärad telefoninumbrid võis ta telefoniavaldusse märkida ekslikult, kuna aja jooksul on märkmikusse ühe nime taha kogunenud mitu telefoninumbrit ning telefoni juures ei ole võimalik koheselt helistamisavaldust täita. Kaebajal ei ole võimalik täita kohustust esitada helistamisavalduses ees- ja perekonnanimed, kuna ta ei ole teadlik enamus isikute perekonnanimedest ning need isikud ei soovi, et vangla nende kohta andmeid koguks. Lisaks kaebaja õele nimega Kati on kaebajal üks tuttav sama eesnimega ning kuni
16. a lõpuni ei teadnud kaebaja kõnealuse naistuttava perekonnanime. Vangla on vaideotsuses eksinud 20.11.
17. a telefoniavalduses olnud telefoninumbri märkimisega ning see väljendab vastustaja ükskõikset suhtumist teabe ümberkäimisega. Vastustaja vastuväited
18. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
19. Vastustaja märgib, et jääb 12.03.
20. a vaideotsuses nr 1-11/62-1 väljendatud seisukohtade juurde. Kaebaja ei ole kordagi eitanud, et tema poolt 20.11, 27.11 ja 30.11 vanglale esitatud andmed teostatud telefonikõnede kohta olid puudulikud. Kaebaja leiab, et kuna tema ei teadnud isikute nimesid ning võis ka telefoninumbritega eksida, siis ei olnud tema karistamine õigustatud. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 63 saab kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada ka sellise distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest.
21. Kaebaja ei ole kordagi märkinud, et temale ei olnud teada Tartu Vangla kodukorra p-s 10.14 sätestatud kohustus esitada telefoni helistamiste kohta nimetatud andmed. Olles teadlik temale pandud kohustusest pidi kaebaja tegema ise kõik endast oleneva, et tema poolt saaksid andmed täielikult ning õigesti esitatud. Kaebajal oli võimalik juba varasemalt küsida üle enda suhtluspartneritelt nende täielikud nimed ning kaebaja ei ole väitnud, et tal esinesid selleks mingid mõjuvad takistused. Isegi kui kaebaja toob kohtuvaidluses välja võimalikud takistused, siis ei saa ta ikkagi väita, et tal puudus võimalus teavitada vanglaametnikke sellest, et ta teostas helistamise, aga ei tea isiku täielikku nime, mistõttu ei saa ta seda ka vanglale teatada. Kuna kaebaja ei ole vastavat informatsiooni vanglale varem edastanud, siis oli ta ise hooletu ning kaebuses toodud vabandused on otsitud ja ennastõigustavad.
22. Vastustaja möönab, et võis eksida 20.11.2012 kaebaja poolt omakäeliselt kirja pandud telefoninumbri ümberkirjutamisel vaideotsuses, kuid seda ei saa pidada vangla ükskõiksuseks, arvestades, et kaebaja käekiri numbrite kirjutamise osas ei ole hästi loetav. Kuna kaebajale etteheidetav tegu seisnes teostatud telefoni helistamiste kohta puudulike andmete esitamises vanglale ning puudulikud andmed on esitatud ka 20.11.2012 telefoni kasutamise kohta. Kohtu seisukoht
23. Tartu Vangla 09.01.
24. a käskkirjaga nr 6-2/50 karistati kaebuse esitajat Tartu Vangla kodukorra p 14.10 süülise rikkumise eest noomitusega. Kaebaja distsipliinirikkumine seisnes selles, et ta edastas
25. a novembrikuus vanglale puudulikud andmed enda kasutuses oleva kõnekaardiga nr 001090305860008 teostatud telefonikõnede osas.
26. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastustaja 09.01.
27. a käskkiri nr 6-2/50 on seaduslik ja põhjendatud. 2
29. a novembrikuus kehtinud Tartu Vangla kodukorra p 14.10 kohaselt on kõik telefoni kasutanud kinnipeetavad kohustatud esitama õhtuse loenduse ajal loendust läbiviivale vanglaametnikule päeva jooksul teostatud telefonikõnede kohta kirjalikult andmed, milles on kirjas helistaja nimi, osakonna ja kambri number, andmed kellele ja mis telefoninumbrile helistati ning helistamise kellaaeg ja kestus.
30. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas vanglale teostatud helistamiste kohta andmed 20.11.2012, 27.11.2012 ja 30.11.2012 (tl 30-31). Telefonikõnede väljavõte (tl 28) kinnitab, et vastavatel kuupäevadel kaebaja ka helistas. Kaebaja esitas 20.11.
31. a vanglale telefoni kasutamise andmed, mille kohaselt helistas kaebaja Katile numbril
32. Telefonikõnede väljavõttest nähtub, et reaalselt on kaebaja enda kõnekaardilt 20.11.2012 helistanud numbril 00358449601456 ning varasematest korrektselt täidetud telefoni kasutamise avaldustest nähtus, et tegemist on kaebaja õe, Kati Jatsõšõni numbriga. Seega on kaebaja esitanud 20.11.
33. a avalduses ebaõige telefoninumbri ning jätnud alusetult märkimata enda õe perekonnanime. 27.11.
34. a esitas kaebaja telefoni kasutamise andmed, mille kohaselt kaebaja helistas Toitsile numbril 004790210677 ning Maanusele numbril
35. Telefonikõnede väljavõttest nähtub, et kaebaja on enda kõnekaardilt püüdnud helistada seitsmele erinevale numbrile, millest ühenduse on ta saanud kolmega. Seejuures ei ole kaebaja 27.11.2012 reaalselt helistanud kummalegi enda poolt avalduses märgitud numbrile. 30.11.
36. a esitas kaebaja telefoni kasutamise andmed, mille kohaselt kaebaja helistas Joonasele numbril 56562146 ning Helenile numbril
37. Telefonikõnede väljavõttest nähtub, et reaalselt on kaebaja enda kõnekaardilt 30.11.2012 helistanud kahele numbrile ning kumbki valitud telefoninumber ei kattu tema poolt avalduses märgitud numbritega.
38. Eeltoodu kinnitab, et kaebaja on järjekindlalt esitanud ebaõigeid telefoninumbreid ning jätnud märkimata isikute terviklikud ees- ja perekonna nimed. Kaebaja väide, et väärad telefoninumbrid võisid helistamisavaldustesse sattuda ekslikult on ilmselgelt otsitud. Kaebaja ei ole kolmes järjestikuses avalduses mitte ühtegi telefoninumbrit õigesti märkinud ning sedavõrd järjekindel eksimine on ebatõenäoline. Lisaks on vangla õigesti viidanud asjaolule, et VangS §-s 63 ei ole piiratud distsiplinaarkaristuse määramist sõltuvalt tahtluse vormist ning distsiplinaarkorras karistamine on seetõttu lubatud kõikide tahtluse vormide puhul, sh hooletuse korral. Samuti on otsitud ja ennastõigustav väide, et kaebaja ei teadnud nende isikute perekonnanimesid, kellele ta helistas, kuna muuhulgas ei ole kaebaja perekonnanime märkinud ka siis, kui ta helistas oma õele. Asjakohatu on kaebaja väide, et telefoni juures ei ole võimalik koheselt helistamisavaldust täita. Kuna kaebaja oli teadlik kohustusest esitada teostatud telefonikõnede kohta kirjalikult andmed, siis pidanuks ta vastavad andmed meelde jätma või vajadusel endale üles märkima ning seejärel ka avaldusse korrektselt kirja panema.
39. Vastustaja on järginud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid vastavalt VangS §-le
40. Kaebajale on antud võimalus anda toimunu kohta selgitusi (tl 32) ning talle on tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 24). Distsiplinaarkaristuse määramisel on järgitud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaega. 3
41. Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kas määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. VangS § 64 lg 4 2 lause alusel tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendada. Vastustaja on distsiplinaarkaristusena noomituse määramist põhjendanud asjaoludega, et kaebajal on 16 kehtivat distsiplinaarkaristust ning kaebajat on samalaadse rikkumise eest karistatud noomitusega. Vastustaja leidis, et kokkusaamiste keelamine ei oleks eesmärgipärane, kuna kaebajal ei ole kokkusaamisi registreeritud ning töölt eemaldamine ei oleks otstarbekas, kuna kaebaja ei osale tööhõives. Samuti pidas vastustaja kartserisse paigutamist antud rikkumise eest ebaproportsionaalseks. Kohus leiab, et toodud kaalutlused on põhjendatud ja asjakohased ning määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne.
42. Vastustaja eksimus vaideotsuses telefoninumbri märkimisel ei ole aluseks distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamisele. Kuigi vangla on vaideotsuses eksinud ühe telefoninumbri märkimisel, ei ole vastav eksimus mõjutanud vaidlustatud käskkirja ega vaideotsust sisuliselt, kuna kaebaja poolt 20.11.
43. a avalduses märgitud telefoninumber ning sama kuupäeva telefonikõnede väljavõttest nähtuv tegelikult valitud telefoninumber on erinevad. Seega on vangla õigesti jõudnud järeldusele, et kaebaja on avalduses märkinud ebaõiged andmed.
44. Eeltoodust tulenevalt jääb kohus seisukohale, et Tartu Vangla 09.01.
45. a käskkirja nr 6-2/50 tühistamiseks puudub alus. Kaebaja karistamine distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta rikkus süüliselt Tartu Vangla kodukorra p 14.10 nõudeid, on olnud seaduslik. Seega jääb kaebus rahuldamata.
46. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 4