TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-13-430 Otsuse tegemise aeg ja koht
- august 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 05.11.2012 otsuse nr 12-6/1171 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX OÜ Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Resolutsioon
- Jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata.
- Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
- augustist 2013 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
- septembril 2013 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- XXX OÜ esitas 24.05.2011 pindalatoetuse taotluse nr 11011781529, millel taotles muuhulgas mahepõllumajandusliku tootmise toetust 231,60 ha-le. Kaebaja taotles mahepõllumajandusliku tootmise toetust vaid ühes toetusmääragrupis/põllukultuurirühmas, s.o põllumajandusministri 08.04.2010 määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus nr 44) § 2 lg 1 p-s 2 nimetatud grupis.
- PRIA viis kaebaja majandusüksuses 18.07.-04.08.2011 läbi kohapealse kontrolli, mille tulemused vormistati kontrollaruandes nr 110055-78-006 (tl 52-58).
- PRIA oma 08.02.2012 otsusega nr 12-6/42 jättis kaebaja
- aasta mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlus rahuldamata (tl 59).
- 15.03.2012 esitas XXX OÜ PRIA-le vaide (tl 61).
- PRIA otsustas oma 02.10.2012 vaideotsusega nr 12-4/346 XXX OÜ vaide rahuldada osaliselt, tunnistades vaidlustatud otsuse XXX OÜ-d puudutavas osas kehtetuks ning teha asjas uus otsus (tl 62-63).
- 05.11.2012 tegi PRIA uue otsuse nr 12-6/1171, millega tunnistas XXX OÜ-d puudutavas osas kehtetuks PRIA 08.02.2012 otsuse nr 12-6/420 ning jättis samas rahuldamata XXX OÜ
- aasta mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlus. Taotluse rahuldamata jätmine tulenes eeskätt asjaolust, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus moodustas 49,28% ehk üle 20% kindlaksmääratud pindalast (tl 4-5).
- 10.12.2012 esitas XXX OÜ PRIA 05.11.2012 otsuse peale vaide (tl 8-9).
- PRIA jättis oma 10.01.2013 vaideotsusega nr 12-4/11 XXX OÜ vaide rahuldamata (tl 15-17).
- 26.02.2013 laekus Tartu Halduskohtule XXX OÜ kaebus PRIA peadirektori 05.11.2012 otsuse nr 12-6/1171 tühistamise nõudes.
- Tartu Halduskohtu 20.03.2013 kohtumäärusega loeti XXX OÜ kaebus esitatud mittetähtaegseks, jäeti kaebus käiguta ja anti võimalus esitada kohtule taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
- Tartu Halduskohtu 08.04.2013 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse ja tehti vajalikud eelmenetluse toimingud.
- Tartu Halduskohtu 08.05.2013 kohtumäärusega ennistati XXX OÜ kaebuse esitamise tähtaeg PRIA peadirektori 05.11.2012 otsuse nr 12-6/1171 tühistamiseks. KAEBAJA VÄITED
- Kaebaja palub tühistada PRIA peadirektori 05.11.2012 otsus nr 12-6/
- Kaebaja leiab, et tema poolt
- aastal taotletud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlust nr 11011781529 on ebaõiglaselt vähendatud ja möönab, et tema, s.t Kristo Frei poolt on tehtud inimlik eksitus. Kaebaja leiab, et pindalatoetuse taotluse põldude loetelu veerus 9 täitmata jätmine ja samas nimetatud põldudel veerus 20 täitmise korral esinev vastuolu pidi ilmnema juba toetuse taotluse vastavasse arvutiprogrammi sisestamisel sisestaja ja topeltsisestaja poolt, mistõttu vastustaja oleks pidanud määrama esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid jättis selle määramata. Lisaks sellele ei pööranud tähelepanu asjaolule ka kohapealne kontroll. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna ei nõustu kaebaja väitega, et tema poolt 24.05.2011 esitatud pindalatoetuste taotlusel on tehtud inimlik eksitus. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kaebaja esindaja pindalatoetuste taotluse esitamisel 23.05.2011 oma allkirjaga kinnitanud taotlusel esitatud andmete õigsust. Vastustaja on seisukohal, et taolise kinnituse andmiseks pidi kaebaja esindaja olema veendunud, et taotlusel esitatud andmed väljendasid tõepoolest tema tahet. Vastustaja tuvastas kohapealse kontrolli käigus põldude nr-d 11, 13, 14, 15, 16, 17, 19 ja 20 osas eeskirjade eiramisi ja tuvastas, et nimetatud põllud ei olnud kuni 2-aastased külvikorras olevad rohumaad nagu oli märgitud taotlusel, vaid kõikidel nimetatud põldudel oli rohumaa rajatud juba
- aastal. Vastustaja väidab, et Määruse nr 44 § 2 lg 1 punktist 2 tulenevalt puudub kaebajal pärast seda, kui kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et põllud nr-d 11, 13, 14, 15, 16, 17, 19 ja 20 ei ole toetusmääragrupis/põllukultuurirühmas toetusõiguslikud, õigus nimetatud põldude osas mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemise tahteavaldus tagasi võtta. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et on õiguspäraselt jätnud arvestamata kaebaja poolt 15.03.2012 ja 10.12.2012 vaietes esitatud vastavasisulised sooviavaldused. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
- Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
- Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et ta taotles 24.05.2011 esitatud pindalatoetuste taotlusel põldudele nr-d 11, 13, 14, 15, 16, 17, 19 ja 20 mahepõllumajandusliku tootmise toetust ekslikult.
- Vaidlust ei ole selles, et XXX OÜ esindaja Kristo Frei esitas 24.05.2011 PRIA-le pindalatoetuste taotluse (tl 10-13), mille punkt 2.3.2 sätestab, et taotleja taotleb perioodi 20072013 mahepõllumajandusliku tootmise toetust. Taotlemise korral märgib põldude loetelu veerus 20 sümboliga „X“ põllud, mille kohta seda toetust taotleb. Taotlusest nähtuvalt märkis kaebuse esindaja põldude loetelu veerus 20 sümboliga „X“ põllud nr-d 11, 13, 14, 15, 16, 17, 19 ja 20 (tl 12-13). Taotlusel esitatud andmete õigsust kinnitas kaebaja esindaja oma allkirjaga. Kuna muud veerud peale veeru nr 20 pindalatoetuste taotluse põldude loetelul ei väljenda mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemise tahteavaldust, siis oli vastustaja veendunud, et esitatud andmed väljendasid kaebuse esitaja tahet taotleda mahepõllumajandusliku tootmise toetust.
- Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esindaja vaidlusaluste põldude osas teinud märked ka pindalatoetuste taotluse põldude loetelu veergu nr 12, kuid see tuli täita ainult juhul, kui sellisele põllule taotleti mahepõllumajandusliku tootmise toetust. Muude toetuste osas nimetatud veergu täitma ei pidanud. Seega kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esindaja on mitte ainult teinud tahteavalduse põldudele nr-d 11, 13, 14, 15, 16, 17, 19 ja 20 mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemiseks, vaid on nimetatud põldudele mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemist kaudselt kinnitanud ka asjaoluga, et on märkinud, et nimetatud põllud on kuni 2-aastased külvikorras olevad rohumaad, s.o mahepõllumajandusliku tootmise toetuse jaoks „Põllukultuuride“ grupis toetusõiguslikud (Määruse nr 44 § 2 lg 1 p 2).
- Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja oleks pidanud andma talle võimaluse kõrvaldada pindalatoetuste taotluse põldude loetelu veerus 9 esineva puuduse vaidlusaluste põldude osas, s.t et vastustaja pidanuks kaebajale tegema järelepärimise nimetatud põldude rohumaa rajamise või allakülvi aasta kohta andmete esitamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna rohumaade rajamise või allakülvi aastad oli võimalik välja selgitada kohapealses kontrollis, mille vastustaja viis kaebaja majandusüksuses läbi 18.0704.08.2011 ja mille tulemused vormistati kontrollaruandel nr 110055-78-006 (tl 52-58), siis ei olnud vajalik teha kaebajale vaidlusaluste põldude rohumaa rajamise või allakülvi aastate teadasaamiseks järelepärimist. Kohapealse kontrolli käigu tuvastati ka, et põldude nr-d 11, 13, 14, 15, 16, 17, 19 ja 20 tegelik maakasutustüüp oli „PR“ (s.o pikaajaline kultuurrohumaa), kuivõrd kõikidel nimetatud põldudel oli rohumaa rajatud juba
- aastal. Seega ei olnud nimetatud põllud kuni 2-aastased külvikorras olevad rohumaad nagu oli märgitud taotlusel ega kuulunud sellest tulenevalt ka toetusõiguslike „Põllukultuuride“ gruppi (Määruse nr 44 § 2 lg 1 p 2).
- Kohus märgib, et kuigi asja materjalidest nähtuvalt tegi kaebaja esindaja 15.06.2011 pindalatoetuste taotlusel ka parandusi (tl 12-13), ei parandanud ega eemaldanud ta siiski ühegi vaidlusaluse põllu osas märkeid.
- Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 3 lõike 3 kohaselt võib toetustaotluse igal ajal täielikult või osaliselt tagasi võtta. Kui pädev asutus on aga toetusesaajale juba teatanud toetustaotluses avastatud eeskirjade eiramisest või oma kavatsusest teha kohapealne kontroll, ning kui kõnealuse kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramisi, on eeskirjade eiramisega seotud osade tagasivõtmine keelatud. Kaebaja avaldas soovi põldude nr-d 11, 13, 14, 15, 16, 17, 19 ja 20 osas mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemise tahteavaldusest loobumiseks esmakordselt alles 15.03.2012 esitatud vaides (tl 61). Kuid kohtu arvates puudub kaebajal pärast seda, kui kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et põllud nr-d 11, 13, 14, 15, 16, 17, 19 ja 20 ei olnud kuni 2-aastased külvikorras olevad rohumaad ega mahepõllumajandusliku tootmise toetuse raames Määruse nr 44 § 2 lg 1 ps 2 nimetatud toetusmääragrupis/põllukultuurirühmas toetusõiguslikud, õigus nimetatud põldude osas mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemise tahteavaldust tagasi võtta.
- Arvestades eeltoodut jätab kohus XXX OÜ kaebuse rahuldamata.
- Mis puudutab kaebuses esitatud väiteid kaebaja 15.03.2012 esitatud vaide läbivaatamise tähtaja ületamise kohta vastustaja poolt, siis on vastustaja selle eest korduvalt vabandanud (sh 02.10.2012 ja 10.01.2013 vaideotsus). Ka kohtu arvates ei ole 15.03.2012 vaidele vastamise tähtaja ületamine viinud vastustajat ebaõigele otsustusele.
- Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.