) § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ostnud sõidukit hagejalt, vaid XXXilt. Kostja ja XXX leppisid kokku, et kostja tasub auto eest 2800 eurot, millest 700 eurot tasutakse pärast auto seisukorra kontrollimist. 09.02.2012 lasi kostja kontrollida auto seisukorda. Selgus, et sõidukit ei olnud võimalik kasutada ning see vajas remonti. Kostja pöördus XXX poole nõudega, et ta võtaks auto tagasi ja tagastaks kostja makstud raha. XXX keeldus sellest. Siis leppisid kostja ja XXX kokku, et auto müügihinda vähendatakse 2400 euroni. Kostja tasus XXX täiendavalt 300 eurot. Kohtu põhjendused Pooled vaidlevad selle üle, kelle vahel on sõlmitud sõiduki müügileping. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et müügilepingu sõlmimise ajal oli sõiduki BMW 520 omanikuks XXX. Vaidlusaluse sõiduki registritoimingute väljavõttest selgub, et müügilepingu sõlmimise ajal oli sõiduki omanikuks hageja, mitte XXX. Seega sai XXX osaleda tehingus hageja esindajana. Ülatoodule tuginedes loeb kohus tõendatuks, et sõiduki müügileping sõlmiti hageja ja kostja vahel. Vaidlust ei ole selles, et sõiduki müügihind oli 2800 eurot ega ka selles, et kostja tasus sõiduki eest 2100 eurot. 06.02.2012 on kostja väljastanud võlatunnistuse, milles kohustus tasuma ülejäänud 700 eurot enne 16.02.2012. Viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,5 % päevas. 2 Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks 700 eurot hagejale tasunud. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et sõidukil olid puudused ega ka seda, et sõiduki müügihinda vähendati 2400 euroni. Samuti on paljasõnaline kostja väide, et ta on tasunud XXXile täiendavalt 300 eurot.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista müügihinna tasumata osa, s.o 700 eurot.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. 16.10.2012 seisuga on viivise suuruseks 850,50 eurot. Hageja nõudis kostjalt viivise tasumist summas 700 eurot. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 700 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1400 eurot. Hageja palus kostjalt täiendavalt välja mõista
lg 1 teises lauses sätestatud viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Vastavalt
lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kostja kanda jätta kõik menetluskulud, välja arvatud riigilõivu täismäärast madalamat riigilõivumäära ületavas osas tasutud riigilõiv. Kuna 3 hageja ei esitanud hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis tuleb riigilõivu täismäärast madalamat riigilõivumäära ületavas osas tasutud riigilõiv jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.