Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 18.04.2013 pankrotihalduriks Peeter Sepperi. määrusega välja XXXpankroti ja nimetas Pankrotihaldur esitas 06.08.2013 kohtule taotluse lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri aruanne 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Vara pankrotimenetluses puudub. 2. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. Massikohustused: bürooteenus 137,48 eurot Massikohustused kokku 137,48 eurot Pankrotimenetluse kulud: ajutise pankrotihalduri tasu ajutise pankrotihalduri kulude hüvitus sotsiaalmaks ajutise halduri tasult pankrotihalduri taotletav tasu sotsiaalmaks pankrotihalduri tasult 608,00 eurot 88,44 eurot 200,64 eurot 672,00 eurot 221,76 eurot.
Võlausaldaja nimi 1 2 Võlgnik nõuetele kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Nõude rahuldamata osa 164,13 22 724
Konkreetsel juhul on alalise maksejõuetuse põhjuseks pankrotivõlgniku töötus ja vähene sissetulek, mis ei võimalda katta pere elatamiseks vajalikke kulusid. Maksejõuetus ei ole seotud kuriteotunnustega teoga. 11. Pankrotihalduri tasu ja taotlus võlgnikule menetlusabi andmiseks Pankrotihaldur on läbi viinud kõik pankrotiseaduses sätestatud toimingud. Kuna pankrotimenetluses realiseeritavat vara ei ole, on võimalik pankrotihalduri tasu välja arvestada analoogia alusel, juhindudes
tunnitöö alusel, lähtudes tunnitasust 80 eurot. Kokku töötunde 8.4, tunnitasu 80 eurot. Eeltoodu alusel moodustab pankrotihalduri töötasu 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot. Seega pankrotihalduri tasu ja sotsiaalmaks sellelt kokku 893,74 eurot. Pankrotihaldur ja teda teenindav büroo on katnud menetluses tehtud vajalikud kulutused kogusummas 137,48 eurot. 3 Arvestades asjaolu, et pankrotivõlgniku pankrot oli välja kuulutatud
lg 1.1 alusel ja menetluse jooksul pankrotimenetlusse raha ei laekunud, taotleb haldur tasu ja kulutuste hüvitamiseks
Menetlusabi kuulub väljamaksmisele OÜ-le Kelvingi Õigusabi, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Nimetatud äriühingu pangakonto number on XXXXXXXXXXXXXX. 12. Taotlused kohtule Haldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, vabastada Peeter Sepper võlgniku pankrotihalduri kohustustest, määrata Peeter Sepperile pankrotihalduri tasu summas 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot, kinnitada pankrotimenetluse kulutused summas 137,48 eurot; anda võlgnikule menetlusabi 893,74 eurot ulatuses ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Peeter Sepper on 06.08.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 06.08.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 800 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb
Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluses on tunnustatud kahe võlausaldaja nõuded. Võlgnikul vara puudub. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: XXX Aktsiaselts 164,13 eurot ja Swedbank AS 22 724 eurot.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui 4 seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,4 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 672 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot.
lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud
lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. Haldur palub aruandes kinnitada võlgniku pankrotimenetluses halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud kulud summas 137,48 eurot, milleks on bürookulud. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud ja kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Kinnitamisele kuuluvad halduri poolt tehtud vajalikud kulutused summas 137,48 eurot. XXXon oma pankrotiavalduses esitanud Harju Maakohtule taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses 5 või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. XXXon haldurile teatanud, et on nõus täitma usaldusisiku kohustusi ja palub kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ennast nimetada usaldusisikuks. Võlausaldajate üldkoosolek 01.08.2013 otsusega nõustus halduri ettepanekuga võlgniku enda usaldusisikuks nimetamisega. Vastuväiteid võlgniku usaldusisikuks määramisele kohtule esitatud ei ole. Halduri aruandest ja toimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid takistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus asub seisukohale, et XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kontrollib, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.