Obsah (9)

§ 8§ 100§ 101§ 108§ 164§ 170§ 396§ 397§ 113

2-13-12125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 29. august 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-13-1212

§ 8lg 2, § 76 lg 1 ja 3, § 100, § 108 lg 1, § 113 ja § 397.

Kostja vastuväited

1. Kostja tunnistab põhinõuet 500 eurot ja laenutasu 37 eurot. Kostja palub läbi vaadata viivise % määr ajavahemikul 09.07.2012-17.06.2013 (0,25 asemel 0,02% päevas põhinõudelt). Samuti ei tunnista kostja viivist alates 30.05.2013, kuna ootas kohtumäärust. Kohtu põhjendused
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
3. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
4. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 2 2-13-12125
5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 164

lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164

lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

1. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et XXXOÜ ja kostja sõlmisid 09.06.2012 laenulepingu nr XXXlaenu summas 500 eurot saamiseks (tl 24-27). Laenuandja kandis 09.06.2012 maksekorraldusega nr XXX kostja pangakontole 500 eurot (tl 28) ning väljastas kostjale arve nr XXX summas 537 eurot (tl 29). Vastavalt laenulepingu põhitingimustele (tl 24) oli laenu intressiks 37 eurot ning viivis tasumata makselt päevas 0,75%. Laenulepingu põhitingimuste (tl 24) ja arve nr XXX (tl 29) kohaselt pidi kostja laenu koos laenu intressiga tagastama 09.07.
2. Laenuandja loovutas juhindudes laenulepingu punktist 9.8 (tl 27) kostja ja laenuandja vahelisest laenulepingust tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega 30.07.2012 hagejale, millest on kostjat teavitatud 30.07.2012 teatisega (tl 30). 30.07.2012 esitas hageja kostjale võlateatise nr XXX, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlakohustuse täitmiseks (tl 31). Puudub vaidlus selles, et kostja ei ole tagastanud 09.06.2012 võetud laenu koos intressiga nõuetekohaselt täies ulatuses ning kostja on selles osas nõuet tunnistanud. Seega on hageja nõue põhjendatud. 13.

§ 101

lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 3 2-13-12125 Hageja on arvestanud viivist tasumata põhisummalt 500 eurolt määraga 0,25% päevas perioodi 09.07.2012-17.06.2013 eest summas 428,75 eurot (tl 21). Hageja on võtnud viivise määra arvestuse aluseks lepingulise intressi määra, so 37 eurot 30 päeva kohta ehk 0,25% päevas. Laenulepingu põhitingimuste (tl 24) ja üldtingimuste punkti 5.6 (tl 26) kohaselt on laenuandjal tähtaegselt tagastamata maksetelt õigus nõuda viivist 0,75% iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et hageja on arvestanud õigustatult viivist, tegemist ei ole laenulepingus kokkulepitust suurema viivisemääraga ning puuduvad alused viivise vähendamiseks. Kostja, rikkudes lepingut, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega, kuna vastav kohustus tulenes ka laenulepingu üldpunktist 5.6 (tl 26). Kostja on märkinud, et ei nõustu viivisenõudega alates 30.05.2013, kuna ootas kohtumäärust. Kostja väide on asjassepuutumatu. Kostja on käesoleva ajani kohustuse täitmisega viivituses, mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist kuni kohustuse täitmiseni ning seetõttu on viivisenõue põhjendatud.

1. Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 500 eurot, intress 37 eurot, viivis 428,75 eurot ja viivis 0,25% päevas põhivõlgnevuselt (summalt 500 eurot) alates 30.05.2013 kuni võlgnevuse täies ulatuses tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 34,25 eurot. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu summas 125 eurot. Kohus leiab, et kostjalt kuulub menetluskuluna väljamõistmisele 125 eurot. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4