lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 13.06.2013.a esitas võlgnik avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustused moodustavad kokku 74 442.22 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 27.06.2013. a nimetas kohus XXXajutiseks halduriks Kristo Tederile. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja teadaolevate kohustuste maht on 42 577,76 eurot. Võlgnik ei tööta ning sissetulek puudub. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus on tingitud eelkõige äriliste riskide võtmisest kinnisvara arendamise alases tegevuses. 2008. aastal on võlgnik kaotanud töö ja võtnud erinevatelt laenupakkujatelt suure kulukuse määraga laene perekonna ülalpidamiseks ja kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga
Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu
Pankrotivara moodustamise aluseks saavad
Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.
lg 1 1 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus 2 pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on esitanud tasunõude 6,5 töötunni eest kokku summas 455 eurot (lisandub käibemaks 91 eurot) ja tehtud kulutuste katteks 35,40 eurot (lisandub käibemaks 7,08 eurot).
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 546 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt
lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb
Võlgnikul ei ole vara ega sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul puudub igasugune pankrotivara. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 354,52 eurot ja tehtud kulutused summas 42,48 eurot hüvitada riigi vahenditest.
lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.