← Eesti

2-13-17617/11

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-17617 Tsiviilasi OÜ XXXsundlõpetami

) § 136 sätestatud nõuetele. Kohus algatas 09.05.2013 kohtumäärusega hagita menetluse juriidilise isiku sundlõpetamiseks. Kohus märkis menetlusse võtmise määrusesse, et

§ 176

nimetatud otsuse vastuvõtmisel võib kohus menetluse lõpetada sundlõpetamist otsustamata ja likvideerijat määramata.

  1. Juriidilise isiku juhtorgani liige ja ainuosanik XXX esitas 04.06.2013 kohtule kinnituse, mille kohaselt loobus laenu 80 000 euro tagastamise nõudest juriidilise isiku vastu. Laenust on osanike otsusega moodustatud reservkapital. 19.06.2013 esitas juriidilise isiku juhtorgani liige ja ainuosanik XXX kohtule kinnituse, mille kohaselt on ta täiendavalt loobunud laenu 7000 eurot tagastamise nõudest juriidilise isiku vastu. Samuti esitas XXX kohtule ainuosaniku otsuse, millega on täiendavalt laen 7000 eurot arvatud reservkapitali hulka.
  2. 19.06.2013 esitas juriidilise isiku juhtorgani liige ja ainuosanik XXX juriidilise isiku bilansi 17.06.2013 seisuga. Bilansi aktiva üldsumma on 132 204 eurot ning passivas näidatud kohustuste üldsumma 126 652 eurot. Eeltoodust tulenevalt on äriühingu netovara suuruseks 17.06.2013 seisuga 5552 eurot. II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS 428 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Äriseadustiku (

) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.

§ 203

lg 1 p 1 sätestab, et osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Kohtule 19.06.2013 esitatud juriidilise isiku bilansi 17.06.2013 seisuga on bilansi aktiva üldsumma on 132 204 eurot ning passivas näidatud kohustuste üldsumma 126 652 eurot. 2 Eeltoodust tulenevalt on äriühingu netovara suuruseks 17.06.2013 seisuga 5552 eurot. Äriühingu netovara ei ole enam väiksem kui pool osakapitalist või väiksem kui 2500 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul käesoleval hetkel äriühingu sundlõpetamise alus. 5.

§ 176

eesmärk on tagada, et äriühingute netovara vastaks seaduses sätestatud nõuetele ning et netovara langemisel alla teatud määra võetaks vastu otsused olukorra lahendamiseks. Äriühingu netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) negatiivsus tähendab seda, et äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali. Äriühingu netovara negatiivsus annab põhjendatud aluse kahelda äriühingu maksejõulisuses.

§ 176

ja § 203 lg 1 p 1 eesmärk koosmõjus on tagada, et tsiviilkäibes ei osaleks osaühingud, kelle maksejõulisuses on alust kahelda. Äriühing on saavutanud olukorra, kus netovara ei ole enam negatiivne. Seega on täidetud

§ 176ja § 203 lg 1 p 1 eesmärk.

Sundlõpetamise otsustamine olukorras, kus juriidiline isik vastab seaduse nõuetele, ei täida sundlõpetamise eesmärki, vaid oleks karistusliku iseloomuga. Sellises olukorras on äriühingu sundlõpetamise kui äärmusliku abinõu otsustamine põhjendamatu. Kohus leiab, et osaühingu lõpetamise otsustamine on menetluse lõpetamise aluseks vastavalt TsMS § 428 lg-le

  1. Kohus lõpetab menetluse käesolevas tsiviilasjas.
  2. TsMS § 172 lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis annaksid võimaluse jätta menetluskulud kolmanda isiku kanda. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.